Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja m...
juhtidele mõeldud teadusprintsiipide ja ettekirjutuste kogum. See on eelkõige nende probleemide, millega organisatsioonid pidevalt kokku põrkavad, mõistmine ja lahendamise viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest. Kui on võimalik olukorda analüüsida, mitmesuguste
paremad kui statistilised; struktureeritud erialane hinnang on parem kui formaalne tunnuste loetelu. Struktureeritud meetodid on nt SARA-peresisese vägivallariski hindam; SRV-20- seksuaalse vägivallariski hindaamine. Soovitused riski alandamiseks peaksid tulenema nende faktorite analüüsist, millest vägivaldne käitumine on tulnud : nt medikamentoosne ravi- ärevus, depressioon; kropsühhoteraapia- krooniline stress; situatsioonilise stressi puhul toetav nõustam, elukoha/töökoha muutmise soovitus; käitumishäiretega seot faktorid- sõltuvushäire ravi. 5. Emotsionaalsete seisundite hindamine kohtuekspertiisil Meeleoluhäired on psüühilise seisundi häired, mille puhul on põhiliseks meeleolu muutus taval. depressiooni või meeleolu tõusu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse üldise taseme muutus. Emotsionaalsete reaktsioonide vallandumist ei saa inimene tahteliselt kontrollida
Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide 11 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest. Kui on võimalik olukorda analüüsida, mitmesuguste
näitamine, komplimentide tegemine, partneri huvisid märkamine, tülide vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne. 15. Keele varieerumine. a. Varieerumine see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi. Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c. Vestlusanalüüs uuritakse reaalsed vestlusi d. Pragmaatika keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest. e
Nendeks võivad olla näiteks sotsiaalne isolatsioon, madal enesehinnang, empaatia puudumine jne. Selle mudeli miinusena võib välja tuua fakti, et see ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjuseid, mis võivad viia vägivaldsete suheteni perekonnas.8 Sotsiaalsete ja keskkonnamudelite järgi peetakse oluliseks perevägivalla soodustajateks väliseid faktoreid nagu madal palk, töötus jne. See mudel leiab, et vägivald on tulemuseks strukturaalse või situatsioonilise stressiga kohanemisel või sellele reageerimisel. Selle teooria järgi võib väita, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. 9 Spetsiaalse ohvri mudel väidab, et lapsed ise kutsuvad esile enda väärkohtlemist. Selle teooria alusel võib väita, et lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. 5 Ohvriabi käsiraamat. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. 2002. lk 57. 6 Sealsamas, lk 58-59. 7 Rosental, M; Tilk, K
· Iga ülesandega esitatakse vaid üks nõue; · Harjutused peavad andma enesekontrolli võimaluse. Kolmas printsiip - huvitatus õpitavast Kolmanda printsiibi kohaselt toimub parim õppimine huvi olemasolu korral. Huvi võib olla personaalsem, mis paistab tulenevat sisemusest, või võib see olla tingitud situatsioonist; huvi mis võib tekkida paljudes inimestes, kes puutuvad kokku mingisuguste sündmuste ja tegevustega. Montessori tekitas situatsioonilise huvi kavandamismaterjalide osas, millega lapsed näisid tahtvat tegutseda. Samas tõstab Montessori pedagoogika esile ka individuaalsete huvide unikaalsust. Lapsed tahavad õppida seda, mis neile konkreetselt huvitav on. Last suunavad tugevad sisemised impulsid ja valides tegevuse ja tegeledes sellega vastavalt oma soovile rahuldab laps oma sisemist arengu vajadust. Ning õpetaja peab andma lastele võimalusi mitmekesiste kogemuste saamiseks ja jälgima laste huvi tekkimist nende vastu
Käesolevaks ajaks on selgelt formeerunud kohtupsühholoogia teoreetiline valdkond - vägivaldsusriski prognoosimine ja soovituste andmine vägivaldsusriski alandamiseks. Juristid käsitlevad sageli ohtlikkust kui midagi, mis pärineb suures osas inimesest endast, tema "sisemusest", seda vaadeldakse kui stabiilset ja üsna püsivat indiviidi omadust. Psühholoogia teaduslik seisukoht: vägivaldne käitumine tuleneb arenguliselt determineeritud isiksuslike faktorite, kroonilise ja situatsioonilise stressi ning indiviidil oma käitumise kontrolli nõrgendavate faktorite interaktsioonist. Vägivaldse käitumise täpne ennustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal: - Kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, ning stressifaktorid ei ole
organisatsioonides? 9. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Kirjelda organisatsiooni kui avatud süsteemi. Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt väliskeskkonna mõjutustest. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? Paindlik juht peab: 10. valdama erinevaid juhtimismeetodeid 11. teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 12. hindama organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda 13. hinnagute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? Innovaatiline, on avatud uutele ideedele ja eeldab oma töötajatelt loovust. Leiab, et personali koolitused on võti firma kitsaskohtade kõrvaldamiseks
Ku üks osa tööst on halvasti organiseeritud, ei saa kogu süsteem tervikuna hästi töötada. Avatud süsteem selle süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Avatud süsteem ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vstavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? · Juht peab valdama erinevaid juhtimismeetodeid · juht peab teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · juht peab hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui väliskeskkonda ja saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest · juht peab keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? · Avatus uutele ideedele · Õppimist soodustavad tingimused
Sisend(personal)->Organistasioon(juhtimine)->Väljund(toode) · Sünergia: tervik on suurem kui üksikute osade summa. · Allsüsteemide seos süsteemiga, kui üks osa halb ei saa terve süsteem hästi toimida. · Suletud(talitus ei sõltu keskkonnast) ja avatud süsteemid-talitus sõltub väliskeskkonna talitusest. ·Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest 21. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? OLUKORRALINE KOOLKOND · Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uus. · Võtmesõna: paindlikus , Paindlik juht peab:valdama erinevaid juhtimistehnikaid;teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid; hindama organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda;keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. · Tööd hästi teha on palju viise · Iga olukord on unikaalne 22
ühiskonna positsioon. Samas mida konkreetselt teha, et mingis suunas midagi saavutada. Esmane ja teisene läheb üldpreventsiooni alla, kolmandane läheb eripreventsiooni alla. Situatsioonilised preventsioonivahendid suunatud konkreetsele situatsioonile, kus on oht kuriteo toimepanemiseks. Nt püüavad konkreetseid situatsioone nii, et ei satuks kokku kolm komponenti sobiv sihtmärk, kurjategija, vahend. Situatsioonilise preventsioonivahendeid vahepeal viiakse väga selgelt teisese preventsiooni alla. Ginter arvab, et need vahendid ei ole niisama lihtsalt paigutatavad vaid teisese alla. Kindlasti on neil toime ka kolmandase osas. Aga selleks, et situatsioonilise preventsiooni vahend toimiks, ei pea isik olema pandud mingisse riskirühma pandud seega toimivad kõigi suhtes ka esmane. Mida situatsioonivahenditega püütakse saavutada?
Kasutatud on ka Leibmani a`70, tema kujutus isikuruumist on teise inimese tajumine ruumis ja tema ootused ruumi suhtes. I.Altman on jaganud tegurid kolmeks 1. individuaalsed demograafilised näitajad( sugu, vanus), etniline kuuluvus, isiksuse omadused, seda uuritud kõige rohkem, neid on kerge ja hõlbus mõõta. 2. isikutevahelised e interpersonaalsed omadsed seal uuritakse meeldivuse staatuse grupistruktuuri asjade seoseid isikuruumiga 3. situatiivsed füüsilise raamistu ja situatsioonilise raamistu mõju Sellistel uurimustel puuduvasd tõsised teoreetilised lähtekohad, uurime ja vaatame, mis saab Stabiilne isikuruum areneb välja 10-12 a vanuses paralleelselt üldiste sotsialiseerumisprotesessidega Teine osa võrdleb ebastabiilsete inimeste isikuruumi suhteid normaalsete inimeste omaga. Normaalne on see mida teevad 51% inimestest ja ülejäänud on ebanormaalsed 1/3 ja ka 2/3 sageli jaotatakse, sõltub uurijast ja tema maitsest.
õpetab emale tõhusaid konfliktilahendamise võimalusi. Tegelikult on puudujäägid pigem rohkem isa ja lapse vahel ja see on siis väga tõsine konflikt. Sellisel juhul peaks terapeut õpetama mõlemale konflikti lahendamise viise. 2. Struktuurne terapeut tegeleb kahe asjaga. Keskendub sellele, et hierarhilisi suhteid muuta ja õhutada emotsionaalset lähedust. 3. Strateegiline tegeleb probleemiga iseendast, situatsioonilise probleemiga, õpetades univerasaalseid tõhusaid sekkumisi. Näiteks on enesetapu katsega poiss, siis tegeletakse terve perega, mitte vaid poisiga. Õpetades perele strateegilisi viise. Imeküsimus: lahenduskeskne teraapia Kujutle, et ühel öösel, kui sa magad, juhtub ime ning kõik probleemid, mis sind siia tõid saavad lahendatud. Kuidas sa seda tead? Mis saab olema erinev, nii, et sa tead, et ime on sündinud? Mida sinu vanemad ütleksid, et ime on süninud?
Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid. Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja keskkonnamudelites oluliseks järgmisi perevägivalda soodustavaid eksternaalseid faktoreid nagu: madal palk, töötus, sotsiaalne isolatsioon, ülerahvastatus ja halvad elamistingimused. Browne (1988, 19-21) esitab oma teoses erinevate teoreetikute seisukohad peresisesest vägivallast. Gelles väidab, et vägivald on strukturaalse või situatsioonilise stressiga adapteerumise või sellele reageerimise tulemus. Ta leidis, et stressitase on kõrgem madala sotsiaal- majandusliku staatusega kogukonnas. Gil rõhutas vägivalla rolli ühiskonnas ja kultuurilisi väärtusi ning uskumusi, mis mõjutavad vanemate kasvatuspõhimõtteid; Gelles ja Cornell leidsid, et kui indiviid aktsepteerib vägivalda kui normi, käitub ta sagedamini vägivaldselt või tema vägivalla valulävi on kõrgem. Gelles'i teooria väidab, et madalam
tasustada. Tugevama autoriteediga juht saab alluvaid kergemini mõjutada. Kui juhi töötaja suhted on head, töö on hästi liigendatud ja juhil on piisavalt autoriteeti, siis on parem kasutada ülesandele orienteeritud stiili. Kui suhted on halvad, töö ei ole liigendatud ja pole piisavalt autoriteeti, siis sobib paremini suhetele suunatud liidristiil. 28 Hersey-Blanchardi situatsioonilise juhtimise mudel rõhutab juhi võimet kohaneda muutuvate olukordadega. Juht, kes kasutab suunavat stiili (direktive style), ütleb alluvatele, mida, kus, millal ja kuidas teha. Sobib, kui töötaja on äsja tööle tulnud, ta annab selgeid ja täpseid juhtnööre. Kui asi on selge, kuid töötajad vajavad juhatamist, siis tuleks kasutada toetavat-treening stiili (coaching style), et alluva enesekindlust tõsta
tuge andvale käitumisele. Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad väidavad, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Nimetatud teooriad said alguse 1960-ndatel aastatel ning neis väideti, et universaalseid isikuomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks pole olemas. Pole olemas ainuõiget juhtimisstiil, vaid seda tuleb vastavalt olukorrale kohandada. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. Situatsioonilise teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega käitumis-malli, kõik võib oleneda situatsioonist, asukohast ja ajast.262 Kahtlemata on üks õige suund, kuid selle, parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid, vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Selline teooria tekkis pärast juhi isiksuseomaduste ja edukuse vaheliste seoste aktiivseid otsinguid. Selgus vaid
annaabi.ee 
