Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Mall läks Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta.
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi.
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti
A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´ Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall-iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt,
teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal. „Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges
hambad, lehkav hingeõhk, pudenevad küüned. " 6.PEATÜKK - Minategelane suitsetas toas Stradlater´i vihale ajamiseks. - uuris Jane´ga kohtingu kohta, kuid ei saanud teada midagi. - Tahtis Stradlater´ile virutada, kuid lõi niipalju mööda , et ainult riivas Stradlater´i nägu. - Minategelane Stradlater´ist : ,, Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei sallinud seda kunagi " - Minategelase nimi : HOLDEN CAULFIELD - Holden ütles talle: ,, Sa oled räpane tobe idiootlik litapoeg " - Sellepeale sai ta Stradlater´i käest lõuga 7. PEATÜKK - Holden läks Ackley juurde. - Holden´it häiris mõte Jane´st ja Stradlater´ist - Minategelasel tuli mõte kloostrisse astuda. - Läks oma tuppa tagasi ja hakkas asju pakkima - Vanaema on tal vana ja saadab talle umbes 4 korda aastas sünnipäeva puhul raha. - Enne lahkumist karjus ,, Head uut, kretiinid! " 8. PEATÜKK
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada
J.D Salinger ,,Kuristik rukkis" 1.-3. Peatükk · Holden Caulfield, seitsmeteistkümne aastane poiss, kes elab New Yorgis tahab jutustada lugu, mis juhtus temaga aasta eest jõulude paiku. Holden pole just eriti arukas poiss ning juba neljandast keskkoolist visatakse ta välja. · Holden räägib erakeskkoolist Pencey´s, direktor Thurmerist, oma sõpradest ning ajaloo õpetajast Mr. Spencerist, keda ta hüvastijätuks külastab ja kes noormehele moraali loeb, et Holden end käsile võtaks. · Holden saabub New Yorgist vehklemise võistlustelt, mis aga toimumata jääb, sest Caulfield oli vajalikud tarvikud metroovagunisse unustanud. Pencey´s toimub jalgpalli võistlus Saxon Hilliga, Holden mängus ei osale, ta suundub mr. Spenceri juurest
Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu mitte keegi. ,,Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu." Holden tihti kujutas ette, kuidas ta kellegi tapab, vahel vägagi detailselt. See konkreetne lause on sellest, kuidas ta kujutas, et tapab liftipoisi Maurice.
Teose analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" I Teose idee Teose ideeks oli näidata inimestele, et tänapäeva noored ei väärtusta eriti haridust. Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata. Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden, oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis. II Aine ja teema
Jerome David Salinger ,, Kuristik rukkis" http://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik_rukkis Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk
J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Lühikokkuvõte Raamatu alguses rääkis Holden Caulfield asjadest, mis talle Pencey koolis käies ei meeldinud. Talle ei meeldinud, et kõik seal koolis nii võlts oli. Holden visati koolist halva õppeedukuse tõttu välja. Ta kukkus viiest ainest neljas läbi. Holden läks oma toakaaslasega tülli ning ta otsustas samal öösel juba koolist ära minna. Ta ei tahtnud veel koju minna, sest ta tahtis, et vanemad saaksid tema väljakukkumisest kuulda direktori saadetud kirjast, sest siis jõuavad nad pisut järgi mõelda ja maha rahuneda. Ta sõitis rongiga New Yorki ja läks ühte lagunenud hotelli. Õhtu veetis ta tantsides kolme tüdrukuga ning hiljem tuli tal läbi elada vahejuhtum ühe väljapressijast prostituudiga.
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja
,,Kuristik rukkis" (Väga kokkuvõtlikult, osad vähemtähtsad kohad on puudu) Teos algab sellega, et peategelane Holden Gaulfield hakkab sissejuhatama oma eluloost rääkivat teksti, ta ei peatu oma vanemate ja vendade/õdede pika elulooga, vaid asub kohe asja kallale. Esimene tegevusega koht teoses on see, kui Holden saab teada järjekordsest koolist väljakukkumisest, peale selle leiab aset jutlus vana Spenceriga(ajaloo õpetaja). ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss, mida tuleb mängida reeglite kohaselt," kõlab õpetaja põhimõte, Holden teab seda isegi ja kahetseb õpetaja poole minekut, kuna too seda palub(Spencer oli Holdeni jaoks nagu autoriteet või midagi taolist, aga tema epistel oli ajast ja arust, näiteks ütles ta: ,,Sa hakkad oma tuleviku peale mõtlema alles siis kui hilja, mu poiss")
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
