Kolmkeelsete ja kakskeelsete laste sõnavara areng (0)

Kolmkeelsete ja kakskeelsete laste sõnavara areng Tänapäeval pole kaks- või mitmekeelsus enam üldsegi harv nähtus. Koolideski on kombeks õpetada lastele isegi kolmandat või neljandat võõrkeelt, mis on aidanud kaasa mitmekeelsuse tekkele.   See   on   viinud   kolmekeelsete   laste   arvu   suurenemiseni   ja   selle   tulemusena   on tekkinud uus teadus- ja haridusvaldkond – kolmkeelsus. Kolmkeelsus erineb oluliselt kakskeelsusest ja on alles oma keeruka analüüsi alguses. Tuleb märkida,   et   kui   kolmekeelsust   mõelda   vastavalt   keelte   valdamise   meetodile,   võib   seda iseloomustada loomulikuna (mis on äärmiselt haruldane) või kombineerituna (moodustatud loodusliku kakskeelsuse või kunstliku kakskeelsuse põhjal). On mitut eriliiki kolmkeelseid. Näiteks lapsed, kes kasvavad üles kolmkeelses keskkonnas, täiskasvanud,   kes   elavad   kolm-   või   mitmekeelses   keskkonnas   ja   soravalt   sõnaosavad kakskeelsed, kes on õppinud kolmanda keele koolis või mõnel muul põhjusel. Enamik nendel juhtudel pole olnud vaba valikut, kas nad ise soovisid olla kolmkeelsed, vaid see on lihtsalt paratamatu asjaolu.  Keelte   omandamise   arvu   osas   võib   20ndat   sajandit   eristada   kolmeks   erinevaks   etapiks. Esimene, ükskeelne etapp, 20. sajandi algusest kuni 1950ndateni. Teiseks kakskeelne etapp, umbes 1960ndatest kuni 1980ndate lõpuni ning kolmas etapp, mida on nimetatud ka kui kolm- või mitmekeelseks etapiks, algas 1990ndate algusest ja kestab tänase päevani. (Aronin 2005). Kolmkeelsus,   eraldi   teadusharuna,   mis  uurib   kolmkeelsete   kognitiivsete  tunnuste  ja   kõne eripära ning töötab välja nende õpetamismeetodid, hakkas kujunema suhteliselt hiljuti ning on üsna uus uurimisvaldkond. Seda on seda olnud raske defineerida. Palju teooriaid, mis peavad paika kakskeelsuse suhtes, ei ole seda aga kolmkeelsete suhtes. Näiteks Furthermore, Cenoz ja Genesee (1998) on väitnud, et õppija saab olla kolmkeelne ainult juhul kui ta oskab oma kolmes keeles suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult.  Raske on pikaajalisi uuringuid teha isegi kakskeelsete puhul, seda enam kolmkeelsete puhul, sest väga raske on leida kolmkeelseid, kes kasutavad kõiki kolme keelt enam-vähem sama pädevalt ning on ise umbes sama taustaga. On küll tehtud üksikuid uuringuid kolmkeelse üksiku inimese peal, kuid nende uuringute arv ja ulatus on piiratud. Kolmkeelsete uuringute autorid töötavad reeglina järgmise hüpoteesi põhjal: kui kakskeelsed inimesed   näitavad   kognitiivse   käitumise   tasandil   olulisi   eeliseid   ükskeelsete   ees,   peavad


kolmkeelsed   omakorda   kognitiivse   mehhanismi   väljaarendamise   tasemel   kakskeelsed ületama.   Kolmkeelsuse   mõju   inimese   kognitiivsetele   protsessidele   on   aga   sama   üheselt mõistetav kui kakskeelsuse puhul. Sõnavara suurus on laste lõikes väga erinev, olgu nad siis ühe- või mitmekeelse taustaga. Selle suurus on oluline ja laialdaselt kasutatud mõõduvahend väikelaste keele arengus, ning on   muidugi   erinev   mitmete   tegurite   tõttu,   nagu   näiteks   vanus,   sugu   ning   üks-   või mitmekeelsus. Selles vanuses sõnavara saab hõlpsasti mõõta vanemate tagasiside küsimustike kaudu, mille usaldusväärsus ja kehtivus on kõrge. Varasest sõnavara arengust aru saamine on oluline,   sest   on   tõestatud,   et   sõnavara   suurus   võib   ennustada   lapse   edasisi   akadeemilisi tulemusi. Keele sisend on väga oluline laste sõnavara arenguks, kuid kakskeelsed lapsed saavad seda kummaski   keeles   vähem,   kui   ükskeelsed.   Neil   arvatakse   olevat   ka   väiksem   sõnavara vähemalt ühes nende räägitavas keeles. Sõnavara omandamist kolmkeelsetel lastel on aga samuti väga vähe uuritud. Varasemalt   arvati,   et   lastel,   kes   õpivad   teist   või   kolmandat   keelt,   tekivad   probleemid keelelisel arengul, kuid pole empiirilisi tõendeid, mis seda toetavad. On aga andmeid, mis tõendavad, et kõnehäirete levimus on üks- ja kakskeelsete laste hulgas sama. Lapsed, kes õpivad   teist   või   kolmandat   keelt,   tunduvad   ka   intellektuaalsemalt   teravamad   olevat. Kolmanda keele õppimisel võib olla väga suur kasu ka kahele teisele räägitavale keelele, aidates kaasa grammatilisele teadlikkusele, keelelistele võimetele, meeldejätmise oskustele ja suhtlusstrateegiatele. Kolmkeelsetel   on   ka   parem   fonoloogiline   teadlikkus   kui   kakskeelsetel,   kuna   nad   on tundlikumad   fonoloogiliste   sõnaüksuste   suhtes,   sest   peavad   kolme   keele   eristamisks   ja leksikoni   korrastamiseks   kõnevoolu   hoolikalt   jälgima.   On   tehtud   ka   uurinuguid vanemaealiste kolmkeelsete inimeste peal, kus on näiteks uuritud nende kognitiivset reservi, mis on olnud kõrgem kui kakskeelsetel ning mis avaldus kognitiivse languse aeglustumises. (Petitto and Holowka, 2002).  Milline   on   mõju   mitmekeelsusel   kognitiivsele   arengule,   on   viimase   15   aastaga   saanud rohkem   tähelepanu.   Teadlased   arvavad,   et   kuna   kakskeelsetel   on   kaks   ‘aktiivset’   keelt, peavad nad üht keelt pärssima teist tootes, harjutades juba varakult tähelepanu kontrollima. Sellise kontrolli rafineerimine varases eas on lapse arengule tähtis, et olla edukalt kakskeelne. Selline   tegevus   ei   pruugi   samas   tulla   ainult   kahe   keele   rääkimisest,   vaid   ka   nendega kokkupuutumisest. Näiteks kasutasid Kovacs ja Mehler (2009) silmade jälgijaid ennetava signaali kognitiivse


kontrolli paradigmas ja leidsid, et kakskeelsed 7-kuused imikud olid uue vihje kasutamisel paremad kui samaealised ükskeelsed imikud, et oma tähelepanu juhtida õigele asukohale. Need tulemused viitavad sellele, et mitmes emakeeles heli tajumine ja töötlemine varases elus viib täidesaatvate funktsioonide üldise võimendumiseni. Oller (2010) analüüsis salvestusi, kus uuris kolmkeelset väikelast (saksa, inglise ja hispaania keelega), ning leidis, et laps kasutas rohkem sõnu keeles, milles temaga otseselt räägiti. Keelt, mida ta ainult kuulis, kuid mis polnud talle suunatud, oli sõnavara väiksem. Pikaajalised uuringud, mis kaardistavad laste varaseimate sõnade laadi ja kasutust, näitavad ühtlast   mustrit   nende   arengus.   Lapsed   alustavad   lisades   sõnu   ühekaupa,   kuid   teise   aasta lõpuks on õppimise kiirus järsult suurenenud (nimetatud ka kui spurt). Näiteks: 12-kuune toodab umbes   10 sõna, 18-kuune 50 sõna ning 24-kuune lausa 500 sõna. (Fenson et al., 1994). Küsimus   tekib   aga   kolmkeelsetele   lastele   esitatud   kriteeriumite   kohta.   Kas   näiteks   50- sõnaline kriteerium, mis on algselt välja töötatud ükskeelsete laste kontekstis, on hästi sobiv seletamaks sõnavara omandamise spurti kolmkeelsetel? Kui näiteks ükskeelsel ja kolmkeelsel lapsel   esineb   see   sõnavara   omandamise   spurt   samas   eas,   võib   fakt,   et   kolmkeelse   lapse jõupingutused on jaotunud mitme erineva keele vahel, teha tõenäoliseks, et see spurt esineb väiksemas koguses nende igas keeles. (Pearson & Fernandez 1994). On  rohkesti   tõendeid,   mis   väidavad,   et   sõnavara   suurus  on   tihedalt   seotud   keele   sisendi kogusega, mida lapsed saavad. Keele sisend on eriti oluline mitmekeelsete laste sõnavara arengu mõistmiseks. Kui ükskeelsed lapsed puutuvad sõnavaraga kokku ühes keeles, siis mitmekeelsete keele sisendi aeg on jaotunud mitme keele vahel. Sellest tulenevalt kuulevad mitmekeelsed lapsed üksikuid sõnu keskmiselt vähem kui ükskeelsed lapsed. Näiteks, kuuleb inglise keelt rääkiv laps sõna ‘dog’, prantsuse-inglise keelt rääkiv laps kuuleb aga ‘dog’ ja ‘chien’,   ning   prantsuse-inglise-hispaania   keelt   rääkiv   kolmkeelne   laps   kuuleb   aga   ‘dog’, ‘chien’ või ‘perro’. (Unsworth, 2013b) Kuigi kolmkeelsete laste sõnavara omandamist on vähe uuritud, näitavad mõned uuringu siiski, et mida rohkem kolmkeelne laps on mingi keelega kokku   puutunud, seda rohkem nende sõnavara selles keeles areneb, võrreldes kahe teise keelega. (Montanari, 2010; Oller, 2010; Potgieter, 2016).  Samuti on uuringud näidanud ka, et kui võrrelda ükskeelse ja mitmekeelse lapse sõnavara ühes keeles, siis mitmekeelsete laste sõnavara on paratamatult väiksem kui ükskeelsetel.  Ükskeelsete   laste   vanuse   suurenemisega   kaasneb   tavaliselt   samaaegselt   ka   sisendi suurenemine.   Mitmekeelsetel   lastel   on   aga   keele   sisendi   tasakaalutus,   iga   keele   suhtes.


Pealegi õpivad mitmekeelsed lapsed keeli, millel on ebavõrdne sotsiolingvistiline staatus, ja keele   sotsiolingvistiline   staatus   võib   selle   omandamisele   kaasa   aidata.   Täpsemini,   keele sisend suhe kõigub igas keeles ajapikku pidevalt, näiteks kui üks vanem on reisil, sugulane külastab välismaalt. Järelikult mitmekeelsete laste puhul ei käi vanuse suurenemisega käib samaaegselt kaasas sisendi suurenemine.  Kaks-   ja   kolmekeelse   arengu   sisendi   ulatus   ja   sisu   mõjutavad   oluliselt   ka   kakskeelse   ja mitmekeelse hariduse positiivset mõju. Mitmekeelsete keeleõppe kõige tõhusamad meetodid vastavad  tänapäeval  kakskeelsete  meetoditele,  mida esitatakse  peamiselt  kommunikatiivse lähenemise,   kultuuridevahelise   õppimise,   aktiivse   kuulamise   meetodite   ja   leksiko- semantiliste häirete ületamiseks. Kasutatud kirjandus:


A. Albin and L. Gershkoff-Stowe. Rapid Word Learning in Trilingual Children: One Spurt  or Three? https://www.lingref.com/cpp/gasla/13/paper3272.pdf G. Andreou and F. Anastassiou. Vocabulary interaction among the three languages of  trilingual children. http://ejournals.lib.auth.gr/thal/article/view/5485/5382 K. Mieszkowska, M. Łuniewska, J. Kołak, A. Kacprzak, Z. Wodniecka and E.Haman. Home  Language Will Not Take Care of Itself: Vocabulary Knowledge in Trilingual Children in the  United Kingdom. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyg.2017.01358/full  N. H. Brito, A. Grenell and R. Barr. Specificity of the bilingual advantage for memory:  examining cued recall, generalization, and working memory in monolingual, bilingual, and  trilingual toddlers. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyg.2014.01369/full R. Shaykhutdinova, E. Gorobets, R. Gamirova, E. Oshchepkova. Methods of Teaching  Bilingual and Trilingual Children. https://www.arpgweb.com/pdf-files/SPI-1-JSSR18-23- 252-255.pdf S. Côté, A. Gonzalez-Barrero, K. Byers-Heinlein. Multilingual toddler’s vocabulary  development in two languages: Comparing bilinguals and trilinguals.  https://psyarxiv.com/hpqez/