BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
otsuseid, kas on arenetud kiiremini kui konkurendid, kas midagi on võimalik teha paremini kui tehakse. Andmete juures on oluline vaadata suundumusi, teha järeldusi ja otsuseid tuleviku paremaks muutmiseks. Nii finantsarvestus kui juhtimisarvestus tegelevad andmete kogumise, kajastamise ja edastamisega, kuid suunitlus on erinev. Finantsarvestuse puhul edastatakse infot välistarbijale, juhtimisarvestuse puhul on info saajateks ettevõtte sisetarbijad (otsustajad). Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Eesmärk varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava infoga varustada ettevõtte sisetarbijaid olulise informatsiooniga otsuste vastuvõtmiseks Infokasutajad välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus
kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida firmal 7 endal, silmas pidades just konkreetset firmat ning lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib ta ettevõttes ka täiesti puududa. SISETARBIJAD Ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks ei vaja juhid sama informatsiooni, mis huvitab näiteks kreeditore. Juht peab planeerima firma tulevikku, lahendama jooksvaid probleeme, võtma vastu arvukaid otsuseid selleks kõigeks on vajalik spetsiaalne informatsioon. RÕHK TULEVIKULE Suur osa juhi vastutusest on seotud planeerimisega, millest tulenevalt on juhi infovajadused tugeva tulevikuorientatsiooniga. Möödunud perioodide tulemused on
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete
Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus.
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse
kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui
Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) 2 Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel? TUNNUS JUHTIMISARVESTUS FINANTSARVESTUS Info kasutajad Sisetarbijad. Välistarbijad. Suhteliselt väike rühm, Suur rühm, mille liikmed on mille liikmed on teada. põhiliselt tundmatud Ajaline suunitlus Tulevik. Minevik. Informatsiooni ettevalmistamine, Aruandlus selle kohta, mis on planeerimiseks ja otsuste toiminud. langetamiseks
ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused: Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga. Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid) Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga. Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete täpsus. Finantsis peab infot esitama perioodiliselt; Juhtimises aga millal iganes vajadus tekib. Finants on KOHUSTUSLIK; juhtimis ei ole kohustuslik. Sarnasused: Mõlemad toetuvad finantsarvestuse infosüsteemile & vastutuse ja aruandluse kontseptsioonile.
Mudeli koostamise aluseks on FAPRI EU GOLD mudel, mis on oma olemuselt dünaamiline, osaliselt tasakaalustatud globaalne mudel: mudeli dünaamilisus võimaldab mõjurite (endogeensete ja eksogeensete muutujate) kirjeldamist ajas ning prognooside tegemist tuleviku kohta; osaline tasakaalustatus tähendab seda, et olulised makromajanduslikud näitajad nagu oluliste piimatoodete (või, juust, lõssipulber ja piimapulber) hinnad, elanike arv (sisetarbijad), SKP ühe elaniku kohta, SKP kasvuindeks, tarbijahinnaindeks jne määratakse kindlaks mudeliväliselt; mudeli globaalsus tähendab seda, et nii endogeensed kui eksogeensed muutujad on oma olemuselt makromajanduslikud, st iseloomustavad kogu Eesti põllumajandussektorit ning majandust kui tervikut. Piimandussektori mudeli üheks iseärasuseks on asjaolu, et mudelis käsitletakse eraldi kolme põhikomponenti: toorpiima, piimavalku ja piimarasva. Põhiliste toodete
Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt. Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: Andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: Kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: Rahalised Info esitamise (aruandluse) sagedus: Perioodiline, korrapäraselt Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamiseseadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid)
finantsarvestuses ei avaldata). Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD AJALINE MINEVIK TULEVIK SUUNITLUS ARUANDLUS SELLE KOHTA, PLANEERIMINE JA MIS ON TOIMUNUD OTSUSTAMINE PÕHINÕUE RANGELT MÄÄRATLETAV OLULISUS INFOLE JA KONTROLLITAV (objektiivsus ja kontrollitavus on teisejärguline)
organisatsioonis ka täiesti puududa. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse võrdlus TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Eesmärk Info firma finantsseisundi ja Info ettevõtte juhtidele äritegevuse tulemuste kohta planeerimiseks, juhtimisotsuste välistarbijatele langetamiseks, kontrolliks Info kasutajad Välistarbijad Sisetarbijad (eri tasemete juhid) 18 Ajaline suunitlus Minevik Tulevik Põhinõue infole Rangelt määratletav ja Olulisus (objektiivsus ja kontrollitav kontrollitavus on teisejärguline) Täpsus Andmed täpsed, info Info saamise kiirus olulisem kui
planeerida ja kontrollida. Seega juhtimisarvestuse põhiülesanneteks on: otsustamiseks, planeerimiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; juhtkonna motiveerimine kindlatele eesmärkidele; juhtkonna tegevuse edukuse hindamine. tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Info kasutajad Välistarbijad, suur rühm, Sisetarbijad, suhteliselt väike mille liikmed on põhiliselt rühm, mille liikmed on teada tundmatud Ajaline suunitlus Minevik, aruandlus selle Tulevik. Info kohta, mis on toimunud ettevalmistamine planeerimiseks ja otsuste
annaabi.ee 
