pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 3,4/65 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,1 / 0,05 = 142 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 10,5) / 0,05 = 894 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 894 Osa 1 voltmeetriga (Taavi Laadung) Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 72 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1.
pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 5,0 V/100 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,0 / 0,05 = 140 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 12,0) / 0,05 = 864 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 864 Osa 2 ostsillograafiga Kasutasime digitaalostsillograafi. Ostsillograafi ühendasime mõõteskeemi joonis 2 järgi. . 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon pinge 318mV periood 2.320ms
Avaldame siit eeltakisti väärtuse R g U RE = Rg - 1 U g U Tähistame U = n , saame R E = R g ( n - 1) g Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n kord on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurema galvanomeetri sisetakistusest. Töö käik. U U = 10 V RE = Rg - 1 U g Ug U Rg = 7200 Ig = = Rg Rg + RE Ig -4 = 1.0 10 A RE = ? R E = 92800 Jrk. Nr
4. 1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriväli 1 C ümberpaigutamisel tööd 1 J. 1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A suuruse voolutugevusega alalisvoolu võimsus on 1 W. 5. Jadaühendusel: E=E1+E2, I=const, R=R1+R2 Rööpühendusel: E=const, I=I1+I2, R=(1/R1+1/R2)-1 6. Vooluallika klemmipinge sõltub elektromotoorjõust, allikat läbivast voolus ja allika sisetakistusest. On alati väiksem kui vooluallika emj, kui vool puudub, siis on võrdne emj. 7. Ideaalse pingeallika sisetakistus on null, klemmipinge ei sõltu allikat läbivast voolust, suudab koormusele anda lõpmatut suurt võimsust.
Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge , kus on siis voolutugevus galvanomeetris ja galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Avaldame siit eeltakisti väärtuse Tähistame U/Ug=n, saame Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt
voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollisin mõõteriistad. Ette oli antud järgmised väärtused: U= 10 V , Rg= 7200 , Ig= 200 mA= 2*10-4 A 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutasin eeltakisti RE . Selleks oli vaja leida Ug väärtus. Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4
Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U 10 -1 -1 U 0, 72 RE = Rg g RE = 7200 = 92,8k Tähistame U/Ug = n, saame RE = Rg (n - 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Vastavalt uhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Ug U I g= = Rg R g+ RE Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U R E=R g ( Ug -1 ) Tähistame U/Ug = n , saame R E = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõte piirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri
kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mootepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mootepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5
galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 3 Töö käik 1.Protokollime mõõteriistad 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=3600, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 3600*200*10-6= 0,72 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=3600*(10/0,72-1)= 46 400 () 3.Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. 4
XI klass. Test nr. 2. I variant. 1. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta kinnitab, et voolutugevus sõltub kolmest suurusest: elektromotoorjõust, välistakistusest ja sisetakistusest. Kui vooluallika sisetakistus on välistakistusest palju kordi väiksem, siis (1p.) a) pinge vooluallika klemmidel on elektromotoorjõust palju kordi väiksem, b) pinge vooluallika klemmidel on ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga, c) pinge vooluallika klemmidel muutub oluliselt koos välistakistuse suurendamisega. (lk 107) 2. Vooluallika sees liiguvad laengud... (1p.) a) kõrvaljõudude mõjul, b) elektrostaatiliste (kuloniliste) jõudude mõjul, (lk 102) c) gravitatsioonijõudude mõjul,
galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 () c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d
galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200Ω, Ig=200μA Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 (Ω) c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d
Ug U Ig= = Rg Rg+ RE Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U R E=Rg ( Ug -1) U R E= Ig -R g Ig=200 A Rg=7200 10V R E= -6 -7200 =42800 200 10 A Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri
Ug U I g= = Rg R g+ RE U= 10V Rg=7200Ω Ig=200µA Ug=Ig×Rg, Ug=2×10-4×7200= 1,44V Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U Re =R g ( Ug −1 ) 10 Re =7200 ( 1.44 −1 )=42800 Ω Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n – 1) Järelikult galvanomeetri mōōtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks (n – 1) korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. a. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). b. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . c. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. d
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mootmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivate voolutugevuste summat: (3) kus rV on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada,kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul voime kirjutada vastavalt valemi (3) pohjal,et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vordusest (4) (5) Seos (5) näitab meile,et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k = r/S ning siit saame,et r = k·S (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 3
21,479 Testriga mõõdetud taksituste 21,429 artitmeetiline keskmine 21,479 20,5 Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur Ampermeetri ülekandetegur 0,4 0,01
hinda. Peale selle, et efektiivsemad toiteplokid suudavad rohkem kasulikku tööd teha, vabaneb seal vähem soojust, mis tähendab, et jahutada pole vaja nii intensiivselt, mis võib viia vähem mürarohke ventilatsioonini. Efektiivsust tähistatakse Bronks, Hõbe, Kuld ja Plaatina, Titaanium märgiste abil. Kõige uuemad toiteplokid on jõudnud juba 90% efektiivsuse tasemele, tööjaamadel ja serveritel isegi 96% tasemele. Efektiivsus on aga muutuv protsent, kuna ta sõltub sisetakistusest ja välistakistusest. Seega ideaalsel juhul peaks toiteploki võimsus võimalikult sarnane kogu süsteemi võimsusnõudele.
Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtpiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Ig=Ug/Rg=U/(Rg+RE) avaldades siit eeltakisti väärtuse RE=Rg(U/Ug-1). Tähistame U/Ug=n, saame RE=Rg(n-1). Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. Selleks peame mõõtma galvanomeetri sisetakistust. Galvanomeetriga lülitame järjestikku kaks takistusmagasini R1 ja R2. Esialgu olgu R1 ja R2 takistus 0 oomi s.o. kõik takistusmagasini dekaadid on nullis. Reguleerime toiteallika pinge selliseks, et galvanomeetri osuti oleks viimasel jaotisel s.o. galvanomeetrit läbib läbib vool Ig. Märgime üles voltmeetri näidu. Seejärel suurendame dekaadide kaupa, suurimast dekaadist alates R1 ja R2 takistust seni, kuni
Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on
Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re U Re=Rg( Ug −1 ¿ Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti Re ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad
Rg R g R E Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U R E=R g ( Ug -1 ) (16) Tähistame U/Ug = n, saame R E=R g(n 1) (17) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 1.7 Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 16 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti
vattmeetriga. Joonis 1. Suurte võimsuste mõõtmine voltampermeetri meetodil Voltmeetri ja ampermeetri mõõtetulemuste põhjal arvutatakse võimsust valemiga P=UII2RA , kus U voltmeetri näit, V (voltides) I ampermeetri näit, A (amprites) RA ampermeetri sisetakistus, (oomides) Võimsuse arvutamisel peame arvestama sellega, et voltmeeter mõõdab ka ampermeetrile langevat pinget, mille väärtus sõltub tema sisetakistusest RA Joonis 2. Väikeste võimsuste mõõtmine voltampermeetri meetodil Voltmeetri ja ampermeetri mõõtetulemuste põhjal arvutatakse võimsust valemiga kus U voltmeetri näit, V (voltides) I ampermeetri näit, A (amprites) RA ampermeetri sisetakistus, (oomides) Võimsuse arvutamisel peame arvestama sellega, et ampermeeter mõõdab ka voltmeetri voolu, mille väärtus sõltub tema sisetakistusest RA. 26.Elektrodünaamiline vattmeeter vahelduvvooluahelas.
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral
Mõõteriista mõju vähendamiseks ahela voolule peab ampermeetri takistus olema võimalikult väike. Ampermeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui voolu suurust ligikaudu ei teata, siis tuleb valida kõige suurem piikkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Alalisvoolu mõõtmisel on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid, kuid sobivad on kõik ampermeetrid. Vahelduvvoolu mõõtmiseks ei sobi aga magnetoelektriline ampermeeter. Ampermeetri sisetakistusest põhjustatuna esineb voolu mõõtmisel samuti meetodi viga. Eeldades, et on teada tarviti takistus R ja ampermeetri sisetakistus A R , leiame meetodi vea. Ahela vool ilma ampermeetrita. Pärast ampermeetri juurdelülitamist on vool ahelas. Meetodi veaks kujuneb. Mida suurem on tarviti takistus R võrreldes ampermeetri sisetakistusega A R , seda väiksemaks jääb ampermeetrist põhjustatud viga.
kujutab endast kondensaatorit mahtuvusega umbes 500-700pF. Selle kondensaatori mahtuvus takistus olles rööbiti piseso elemendi kui voolu generaatoriga ongi piesoelemendi sise takistuseks sageduse tõustes kondensaatori mahtuvustakistus Xc väheneb, nt sagedusel 100Hz Xc=3M ja sagedusel 16kHz=20k ,siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge. Siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge sõltuvalt mikrofoni sisetakistusest ,seega on mikrofoni pea heliülekande sagedus tunnusjoon päris lähedal standartsele sagedus tuunusjoonele(6.3). Pieso helipea tunnusjoon langeb kogu talitlus sagedusalas enamvähem ühtlaselt vaid tingimusel ,et võimendi sisendtakistus on vähemalt 1-2M kuid ka sellegi takistuse korral, tekib madalamatel sagedustel alla 500Hz teatav võimenduse langus kuid see on võimalik kompenseerida tämbri regulaatoriga. Magnet helipea
(signaaliallikaga) kas jadamisi või rööbiti. Seega on kokku võimalikud neli kombinatsiooni, st neli erinevat vastusideviisi, millised on näidatud joonisel 6.14: Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 34 1) jadapingevastuside (b) - pingejaguriga Rvs1 ja Rvs2 määratud osa sisendpingest rakendatakse jadamisi sisendpingega Us; 2) rööppingevastuside © - vastusidetakistist Rvs ja signaaliallika sisetakistusest Rg moodustuva pingejaguriga määratud pinge rakendatakse rööbiti võimendi sisendklemmidega; siin tuleb arvestada, et pingejaguri alumiseks õlaks on Rg ja võimendi sisendtakistuse Rs rööpühendus; 3) jadavooluvastuside (d) - koormusvooluga võrdeline pingelang vastusidetakistil Rvs rakendatakse jadamisi sisendpingega; 4) rööpvooluvastuside (e) - koormusvooluga võrdelisest pingelangust takistil Rvs1
Kuidas neid ühendada elektriahelatesse ja millised peaksid olema nende sisetakistused? (Põhjendada) Ampermeeter näitab voolutugevust ja voltmeeter pinget. Ampermeeter tuleb ühendada jadaühendusega, sest siis on voolutugevus konstantne. Ideaalse ampermeetri takistus on lõpmata väike. Voltmeeter tuleb ühendada rööpühendusse, sest et siis on pinge konstantne. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur. 52. Tuletada valem vooluallika kasuteguri arvutamiseks lähtudes vooluallika sisetakistusest ja tarbija takistust? N kasulik IU U IR R η= = = = = N kogu Iε ε I (R+r ) R +r 53. Lähtudes üksiku liikuva laengu magnetväljast tuletada Biot’- Savart’-Laplace’i seadus. laengute tihedus μ 0 dq ∙ ⃗v × ⃗r −17 H d⃗ B= ∙ 3 ; μ0=4 π ∙10 dq= ρ⏞ ∙ dV 4π r m
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral
liiga aeglsaselt ja moduleeriva signaali kõverajärsul langemisel (seega kõrgel helisagedusel) jääks pinge kondel C2 suuremaks signaali amplituudist. Selline 31 Raadiovastuvõtjad detektori inerts põhjustaks modulatsioonimoonutuse. Koormustakisti R1 takistus on soovitav valida vähemalt 50V suurem dioodi sisetakistusest UD. Sel juhul detektori pinge ülekandetegur KD ~ 0,8 ja sisetakistus Rsis ~0,5. Detektori väljundpinge: U V U KS m K d UKS – kõrgsageduspinge m – modulatsiooni sügavus Kd – detektori ülekandetegur Detekteeritud pinge sisaldab peale vahelduvkomponendi ka alaliskomponenti. Et see ei muudaks järgmise võimendusastme tööpunkti, siis üh. vahele eraldus-konde ja takisti R2.
tagama võrguga sünkroniseeritud vaheldamise tüürnurga suurendamisega üle 90°, nagu näitab joonis 3.3, d. See on tüüpiline elektriajami pidurdustalitlus. Väljundtunnusjooned. Väljundtunnusjooned kujutavad endast muunduri väljunddiagrammi ehk väljundpinge ja koormusvoolu vahelisi sõltuvusi Ud (Id) voolu-pinge tasandil. Need sõltuvad koormuse vastuelektromotoorjõust ja muunduri sisetakistusest Ud = U0 U, kus U on voolujuhtide arvust k, pooljuhtseadiste pingelangust UF, koormusvoolust Id, faaside arvust m ja trafo aktiivtakistusest Rt sõltuv pingelang, mida vaadeldi eelnevalt trafo arvutuse puhul U = kUF + Id Rt + kmf1 Id Ltr Pidevvoolutalitluses kujutavad väljundtunnusjooned endast paralleelseid sirgeid (joonis 3.4, a). Koormusvoolu kasvamisel alaneb väljundpinge
annaabi.ee 
