ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides Sulguvad ja avanevad kontaktid
X2=0101 olekutabel f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0 null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0. Korral & on väljundis 0 sõltumatult X1-st f3 X1 kordus OO11 f3=X1 X1 1
korraga. 3. Segatoimega kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4. Kui n=2, siis on vastavad arvud 4 ja 16. Kui n=3, siis 8 ja 256. Ühe argumendiga loogikafunktsioon
korraga. 3. Segatoimega – kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) – kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) – kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2 n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4. Kui n=2, siis on vastavad arvud 4 ja 16. Kui n=3, siis 8 ja 256. Ühe argumendiga loogikafunktsioon
X2=0 ja signaal 0, kui X2=1 f14 Schefferi tehe e. 1110 Väljundis on f14=X1|X2 X1 ->& ->y konjunktsiooni signaal 0, kui inversioon e. NING kõikkides f14=X1*X2 X2-> - EI sisendites on signaal 1 f8 Pierce'i tehe e. 1000 Väljundis on f8=X1X2 X1 ->1 ->y düjunktsiooni signaal 0, kui intersioon e. VÕI kas või ühes f8= X1vX2 X2-> EI sisendis on 1
http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Vali üks: Alati, kui keskmises sisendis on vool Mitte kunagi + Alati Kui parempoolses ja keskmises sisendis on vool ning vasakpoolses ei ole voolu Kui kõikides sisendites on vool Mis on BIOS? Vali üks: Bootable Initial Operating System Bridged Interface On System Basic Input/Output System + Mis täisarv on kirjutatud 12. mälupessa, kui allolev programm on oma töö lõpetanud? http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xComputerLab1.html
juhtimisega trigeriteks, kus ümerlülitus toimub sünkrosignaali muutumisel 0-1 või 1- 0. Otsesisenditega asünkroonne RS triger kooseb kahest VÕI EI elemendist, kus ühe elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga. Tagab kaks stabiilset olekut nii. Inversiooniga asünkroone Seisundite tabel: Selle kombinatsiooni korral trigeri olek ei muutu. Jääb kas 1 või 0 Kui S=1, siis A lüli sisendites on 0 ning B lüli sisendites on 1. Säilib ka siis, kui S muutub nulliks. Triger on asetatud 1. R=1 siis Q=0 A lüli sisenditeks on ühed, Q=0. B lüli sisendites on nullid ning Q(kriips)=1. Säilib ka siis, kui R muuta nulliks. Triger on nullitud. Mõlemad väljundid lähevad nulli. Ei ole püsiv sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis jääb väljundite olekuks. Selline kombinatsioon on RS trigeri sisenditel keelatud.
20. Installeerima Olgu siis kas seade või programm aga ta tuleb ,,ühendada, ühitada" operatsioonisüsteemiga 21. IP seadme identifikaator, nagu inimesel on isikukood ja kaupadel omad koodid, siis samamoodi käib asi ka arvutimaailmas. 22. Kettaseade seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid 23. Klaviatuur arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida 24. Konsool telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida 25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26. Kõvaketas andmete säilitamise seade 27. Link vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab 28. Megabait on ühik, milles on andmeid, u. 1024 kB 29. Mälu seade, kuhu salvestatakse kogu töö ja vastavalt saab selle sealt ka kätte 30
järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on tegemist? Impulsstoiteseadmete sisendis ja väljundis kasutatakse LC filtreid. 20. Mida tähendab filtri järk? Filtri järk väljendab sumbuvust filtri tõkkealas. Mida suurem järk seda suurem sumbuvus. Joonisel tähedab seda et seda kiiremini pääsualast läheb üle keelualale. 21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus.
Täielikku disjunktiivset normaalkuju on hõlpus leida loogikafunktsiooni oleku- ehk tõeväärtustabelist. 4 Loogikaelemendid Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline üks, siis vastav diood avaneb ning vool läbib avanenud dioodi ja takistit R1. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline üks. Pinge on selline, et ülejäänud dioodid on suletud. Kui loogiline üks on mitmes sisendid, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on üks. Kui kõigis sisendites on null, siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on loogiline null. Lülituse puuduseks on see, et pole võimalik saada võimendust ja kuna igale dioodile jääb dioodi päripinge lang, siis ühendades mitu sellist elementi järjest, jääb väljund pinge igakorraga väiksemaks. 4.1 Dioodelement JA +E Kui mõnes sisendis on null, siis vastavad dioodid on avatud ning vool kulgeb läbi avatud dioodide ja väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline null
Nihutamisel paremale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne. Äärmise parempoolse trigeri kaudu saadakse väljund signaal. Enam kasutatavad on dünaamilise sünkroonsisendiga D v. JK trigerid. Trigeriümberlülitumine toimub sünkroonsignaali tagarindest. Iga väljundi trigerid on ühendatud järgmise noorema järgu trigeri sisendiga. Sünkroonsignaali tagamine lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse seisunditesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakseinfo väljaspoolt. 44.RAM. Random Access Memory muutmälu, suvapöördusega mälu st võib pöörduda ükskõik millise aadressi osa poole sama ajaga. Saab kirjutada, kustutada, lugeda. (sram, dram) 45.Asünkroonne loendur. Ümberlülitusaeg ei ole samasugune. Kasut indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 46.Sünkroonloendur
t7 = x2 & x4’ t8 = x1’ & x4’ y1 = (t3 + t6 + t7 + t8)’ [ == ((t3 + t8) + t6 + t7)’ ] y2 = t1 + t3 + t4 + t8 [ == (t3 + t8) + t1 + t4 ] y3 = t2 + t5 + t6 y4 = (t3 + t5 + t7)’ Skeem elementidena #1. Iga elemendi taga: [pindala/viide] ja andmete valmisoleku aeg (eeldusel, et sisendites on see 0). x1i = x1' [1.5/1.5] 1.5 x2i = x2' [1.5/1.5] 1.5 x3i = x3' [1.5/1.5] 1.5 x4i = x4' [1.5/1.5] 1.5 t1 = x3i & x4i [2.0/2.0] 3.5 t2 = x1i & x3 [2.0/2.0] 3.5 t3 = x2i & x3 & x4 [2.5/2.5] 4.0 t4 = x1i & x2i [2.0/2.0] 3.5 t5 = x1 & x3i [2.0/2.0] 3.5
meetoditega, samas jälle kõrgepinge transistore. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 48 instituut. 24 FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) Tehnoloogiat kasutavad Altera Corp ja Plus Logic. Tehnoloogija on sama, mis EPROM mälude juures. Kasutatakse kui "pull down" seadet loogikaplokkide sisendites. Niikaua, kui transistor pole programmeeritud OFF positsiooni, hoiab ta loogilise ploki sisendit loogilise nulli tasemel. Puuduseks on see, et pull-up takisti tarbib voolu. Eeeliseks on, et on ümberprogrammeeritav kuid samas ei nõua välist andmehoidjat (ROM vm.) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 49 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) EPROM pole elektriliselt ümberprogrammeeritav
See tekkitab sisend pingete erinevuse. Selle nähtuse likvideerimiseks lisatakse mitteinventeerivasse sisendisse takistus mille väärtus võetakse võrdseks inventeeriva sisendi ja maa vahelise takisusega, ning kui lisada see takistus, siis tekkib sisendites olevatel takistustel võrdne pingelang ja eelnimetatud probleemi ei teki. Op võimendi sagedus karakteristika: Op võimendi sagedus karakteristikast sõltuvad tema baasil koostatud võimendite sagedus omadused. Seejuures ilma
elektronid) kanalist välja ja kanali takistus kasvab. Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub. 3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse. 4. 2NING-EI element Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1. 5. Lihtne DAM Digitaal-analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks).
loogikat. Kirjeldatud olukorra vältimiseks, et multivibraator ei käivitu lisatakse toodud lülitusele 2 lüli. türistori on muutunud nulliks. Tänu induktiivsele koormusele ei ole voolu impulsid enam järsu Kui lülituse põhiosa D.D1 ja D.D2 töötab normaalseslt, st. nad avanevad kordamööda, siis ei ole kunagi esiküljega ja kui suurendada tarbija induktiivsus teatud piirist suuremaks siis tekkib väljundis pidev D.D3 sisendites üheaegselt kõrget potensiaali, tema väljund on asendis 1, ning D.D4 väljund asendis 0. voolu reziim. Sel juhul jaguneb vool kahe türistori vahel nii, et kui üks sulgub siis teine avaneb. Seda See on samaväärne takistuse R1 parempoolse otsa maandamisega ja lülitus toimib täpselt samamoodi nähtust nimetatakse kommutatsiooniks. nagu eelminegi. Kui aga D.D1 ja D.D2 jäävad üheaegselt suletuks, siis tuleb D
Joonis 2.9.2 täiendus. Kui kasutada elementaarset inventeerivat võimendit siis võib tekita tema toimes sisendvooludest toime viga, kuna sisendvoolud I- kulgeb sisendisse läbi takistuse I+ aga otse maast. See tekitab sisend pingete erinevuse. Selle nähtuse likvideerimiseks lisatakse mitteinventeerivasse sisendisse takistus mille väärtus võetakse võrdseks inventeeriva sisendi ja maa vahelise takistusega ning kui lisada see takistus siis tekib sisendites olevate takistustes võrdne pingelang ning eelnimetatud probleemi ei teki. 2.10 Opvõimendi sageduskarakteristika Opvõimendi sageduskarakteristikast sõltuvad tema baasil koostataud võimendite sagedusomadused. Seejuures ilma tagasisideta opvõimendi on väga suure võimendusteguriga ja ta võib väga kergesti minna genereeima. Automaat reguleerimissüsteemides kaob süsteemi stabiilsus ja ta lakkab töötamast. Joonis 2.10.1 Graafik
Sõltuvalt kasutatavatest transistoridest on 2...250 nanoA, erisisendite voolud võivad mõne võrra erineda käsiraamatutes antakse nende kesmine 6. Sisendtakistus kasutatakse kahe sugust sisendtakistuse mõistet. Sisendtakistus erinevus signaalile RID. Erinevus signaal on olukord kus signaal antakse sisendite vahel. Seega on RID sisendite vaheline takistus. Teiseks mõisteks on sisndtakistus RICM ühissignaalina mõistetakse erinevates sisendites üheaegselt mõjuvat signaali. Seega on RICM takistus sisendite ja 0klemmi vahel. 7. Pinge võimendus tegur see on võimendi võimendustegur tagasisideta olukorras. Antakse kas detsibellides või ka voltides millivoldi kohta (V/mV) seega siis tuhandetetes sest võimenduse valemis on lugejas väljundpinge (V) ja nimetajates sisend pinge mida mõõtetakse millivoltides (mV). 8. Väljundpinge suurim amplituut see on väljundpinge amplituut mida antud
Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta, see on sisendiks kontrolli- või laiemalt juhtimismehhanismile või süsteemile, mille eesmärgiks on teha otsuseid muudatuste tegemise vajalikkuse kohta süsteemi erinevates aspektides eesmärkides, loodavates väljundites, osade koostööprotsessides ja sisendites. Süsteemi osad ise võivad olla samuti süsteemid (terviksüsteemi alamsüsteemidest) koosnedes omakorda osadest - süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust. Terviksüsteem ise võib olla osaks (alamsüsteemiks) teise (veel suurema) süsteemi koosseisus. Igal süsteemil ja selle koosseisu kuuluval osal on oma eesmärk/funktsioon/ülesanne - kui mingi osa süsteemist ära võtta (ei täida oma ülesannet), siis süsteem tervikuna enam ei toimi (ei täida tervikuna enam oma
4. NING-EI Väljundis on x1 x2 x3 y y = x1 ⋅ x 2 ⋅ x 3 x1 & signaal 0, kui x2 y y = x1 ∧ x 2 ∧ x 3 kõigis sisendites x3 y on signaal 1 y = x1 ⋅ x 2 ⋅ x 3 5. VÕI-EI Väljundis on y y = x1 + x 2 + x 3 x1 x1 x2 1 y signaal 0, kui kas
Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. Latch triger koosneb VÕI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on ühes oma stabiilsetest olekutest, nii et Q(katusega)=1 ja Q=0, mis vastab trigeri 0-olekule. Sisendites signaal puudub, s.o. S=R=0. Et Q=0, hoiab vastav inverteeritud signaal alumise VÕI-elemendi sisendi kaudu viimase väljundis Q(katusega) pidevalt signaali. Ülemise VÕI-elemendi sisendid on aga mõlemad väärtusega 0, mistõttu ka väljundis puudub signaal. Trigeri viimiseks vastupidisesse olekusse piisab lühiajalisest signaalist sisendisse S (S=1). Selle mõjul tekib VÕI-elemendi väljundis signaal (Q=1), mis inverteerituna satub alumise VÕI-elemendi sisendisse. Nüüd on selle VÕI-
Antud alajaotuses on näidatud kolm võimalust kõrgemate harmooniliste vähendamiseks: drosselite ja kondensaatorite 90 kasutamine toiteallika ja muunduri vahel, teatud harmooniliste sagedusele häälestatud LC-filtrite kasutamine ja mitmefaasiliste muundurite rakendamine. Filtrid on eelistatuimad seadmed elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks. Laialdaselt kasutatakse madalpääsfiltreid muundurite sisendites ja väljundites ning mootorite sisendites. Teiste hulgas kasutatakse sagedasti ka kõrgpääsfiltreid, ribafiltreid ja tõkkefiltreid. Samuti tuntakse mitmeid filtrite arvutusmeetodeid. 91 3. Jõulülitite juhtimine "Knowledge is whole when the depth of understanding is physical, analytical, and abstract"
annaabi.ee 
