Hetiitide võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamisel kasutama rauda. Riigi valitsemisel etendas olulist rolli aristokraadid.Kuningal tuli sageli arvestada ülikute vastasseisu ning relvastatud vastuhakkudega.Nad austasid teiste jumalate kõrval nt Mesopotaamia Anut,Ead ja Istarit. 3.Pärasia suurriik (sajandid ,lühiiseloomustus ,saavutused) Pärslased asusid Lõuna-Iraanis.Ajaloos nimetatakse Pärsiaks ka Pärsia impeeriumi ,mis tekkis 8. sajandil eKr. Pärsia oli hea sisekorraldusega riik ,kus oldi tolerantsed vähemrahvuste ja -usundite suhtes.Kuningas oli absoluutne valitseja ja tema abilised koondusid õukonda.Riik oli jagatud satraapiateks,mida juhtisid satraabid.Pärasia valitsejad ,kes kuuendal saj.allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus)
Sparta stabiilse olukorra tõttu ei esinenud neil kunagi türanniat, mis oleks võinud viia sisemiste kriisideni. Ateena riigijuhtimine ei ole minu meelest väga ideaalselt korraldatud. Kõik riigiametnikud, nõukogu liikmed ja kohtunikud määrati ametisse liisu teel, mis tähendas seda, et riiki võisid saada juhtima inimesed, kes omasid väheseid teadmisi või olid piiratud maailmavaatega. Seetõttu ei saa öelda, et Ateena oli stabiilse sisekorraldusega riik. Vaid strateege valiti kõigi kodanike hulgast. Samuti ei tähendanud kodanike suurem osakaal ühiskonnas seda, et riik ei olnud kihistunud aristokraatideks ja lihtkodanikeks. Aristokraatidel oli rohkem raha ja seepärast oli neil ka rohkem aega tegeleda enese arendamisega. Niiviisi pääsesid nad rohkem esile oma kõnedega rahvakoosolekutel ja neid võeti paremini kuulda. Sellega ma ei väida, et nad oleksid pakkunud halbu lahendusi probleemidele, sest
sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid
Pärslased pöörasid suurt tähelepanu ühendusteedele, et tagada sõnumite kiire tagamine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee,mis viis Väike Aasiast Lõuna Iraani. Religioon: nende varasem usk oli üpris sarnane India usule, nende mitmed jumalad langesid kokku ja on samasugune tule rituaalne austamine. Riitusi korraldasid maagid(preestrid, amet oli päritud, moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna).Suurriigi tekkimise ajaks oli religioon oluliselt muutunud. Selle kõige taga oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra( õpetus kirjas, pühade tekstide kogumikus Avestas). Õpetust nimetatakse mazdaismiks, see oli dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Usund kuulutas ka ette lõplikku võitu tulevikus.
üritasid vaeste elujärge parandada, mis sest, et hakkasid ise valitsejateks kasvõi tänu palgatud sõduritele. 12. Sparta riik põhines vallutustel. Dooria päritolu sissetungijad. Sparta oli ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Spartast ei saanud kunagi linna, ta koosnes pmst neljast külast, mis olid väga suured, kuid mitte linnad, isegi mitte siis, kui Sparta oli kogu Kreeka peaaegu vallutanud.spartat juhtisid kaks päritava võimuga kuningat. Range sisekorraldusega riik. Spardiaadid olid elukutselised sõjamehed. Neil polnud kunagi esinenud ühtegi türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 13. Kk 14. Jah, Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Neid olid seal kahtlemata palju, kuid puuduvad tõesed allikad. Aegamöödes kujunes kõigil arvamus, et barblased olidki loodud orjadeks. Orje kasutati peaaeagu kõikjal - põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jm
Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge ning seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas aga tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. Sparta oli vallutustel põhinev ja spatiaadide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava võimuga kunigat, 30- liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) ja igal aastal rahva seast valitatavad riigiametnikud, kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada, Spartas valises konstitutsiooniline monarhia, sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval. Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki
Hediiditel oli jumalaid väga palju st. Polüetism. Suur sarnasus Mesopotaamia jumalatega, kus jumalad esindasid valdavalt loodusjõude. Templites oli palju laoruume. Pärsia varane usk oli üsna sarnane India usuga, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Pärsia religioonis oli keskel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid, need oli dpreestriid, kelle ametiks oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega ühiskonna. Selle relligiooni tekkimise algatajaks oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetust pandi kirja sajandite jooksul pühade tekstide kogumikku, mis on meile tuntud Avesta nime all. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks, mis oli dualistlik õpetus-kuulutas hea ja kurja võitlust maailmas. Pärsiat mõjutas kõige vähem Mesopotaamia.Foiniikas oli jumalate mõju suur. Linnades olid templid, kus toimusid ohverdused. Jumal Molok nõudis laste ohverdamist
meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks. Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon. jumalad
elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Need olid preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuste järgi oli kõige selle taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud Avesta nime all
t e k k i n u d t ü h j a l t k o h a l t j a s i i s v õ i b k a v ä i t a , e t d e m o k r a a t l i k u d p r i n t s i i bi d o l i d mi n g il k u j u l j a mi t t e a i n u l t A t e e n a s v ä lj a t ö ö t a t u d j a li n n -r i i k i d e j u h t i mi s e l p r a k t i k a s k a s u t u s e l j u b a e n n e s e d a r e f o r mi g i . S p a r t a o l i v a ll u t u s t e l p õ h i n e v j a s p a t i a a d i d e ü l e mv õ i m u s ä i li t a mi s e l e suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava v õ i mu g a k u n i g a t , 3 0 - l ii kme li n e v a n e m a t e n õ u k o g u ( g e r u u s i a ) j a i g a l a a s t a l r a h v a s e a s t v a l i t a t a v a d r i i g i a me t n i k u d , k u i d o t s u s e i d t e h t i s ii s k i s p a r t i a a d i d e k o o s o l e k u l . s e l l e s t v õ i m e j ä r e l d a d a , S p a r t a s v a li s e s
*Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. *Iraani pühad tekstid-Avesta. *Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetati mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas head ja kurja. 2.3 Mesopotaamias (58-61) *Enamik Mesopotaamia jumalaid e. Mesopotaamia panteon on sumeri päritolu. *Suuri osa Mesopotaamia jumalaid on tuntud nii Sumeri kui ka Semiidi nime järgi. *Kõik jumalad olid antroporfsed (inimese kujulised) ja inimlike omadustega.
juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa. Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ning nende staatus määratakse riigi põhiseaduslikes ja teistes õigusaktides. Määratakse riigi juriidiline laad, pädevus, struktuur. Juriidiline laad näitab riigi isnstitutsiooni suhet rahvaga, selle paiknemist riigi süsteemis
nende juriidiline laad, pädevus ja struktuur. Juriidiline laad: riigi süsteemi elemendi suhet rahvaga, kuhu see element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelisis suhteid ja seoseid ning teostatava võimu mahtu ja iseloomu. Pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus Funktioon: põhiülesanne, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb Struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud Korporatiivne organisatsioon: kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindal eesmärgi teostamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond, oma põhikiri, oma autonoomsed juhtimisstruktuurid, oma kassa. Riiki ja kohalikke omavalitsusi on ka nimetatud korporatiivseteks? Erinevus suveräänsuse pinnal: kõik korporatsioonid alluvad riigi jurisdiktsioonile. 40. AJALOOLINE TÕLGENDAMINE Ajalooline tõlgendamne selgitab välja normatiivakti välaandmise ajal olnud tingumused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti
siseorganisatsioon. Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka. Riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on:
Suurt tähelepalun pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine ühest otsast teise. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Religioon- Pärslaste varajane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulusrahvastega. Pärsia riitusi sooritasid maagid preetrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud ning pärimuse järgi oli selle kõige taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas
4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus; 2) II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed); 3) III rühm: muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud; samuti korporatiivsed); Korporatiivseteks organisatsioonideks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia võib põhineda poliitilisel alusel, maailmavaatelisel alusel või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala. Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) Kindel liikmeskond; 2) Oma statuudiakt (põhikiri); 3) Oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) Oma kassa; Võimu ülimuslikus- tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat
siseorganisatsioon. Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka. Riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus.
praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute elimineerimisele. Ideaaljuhul kattuvad moraalinorm ning õigusnorm - õiglus on õiguse sisuks. P.3.3. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Loengumapi riigi osas selgitati, et korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks (tüüpilised: nt keskaegsed aadliorganisatsioonid või käsitööliste tsunftid; kaasajal nt: kutseühendused, poliitilised erakonnad, üliõpilaskorporatsioonid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt
Üldistusena ütleme, et riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus nn avaliku teenistuse korpus ehk avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse vastavalt nn erateenistujate korpuseks ehk erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. NB! Poliitiliste organisatsioonide - poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) - ideoloogia baseerub poliitilisele alusele; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel - usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on:
annaabi.ee 
