Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla.
a.), mustlaspäevad (2002.a.), Poola päevad (2003.a.) Ordulinnuse varemete juures asub kaunis paisjärv, mida suvel kasutatakse aktiivselt supluskohana. Laiuse Siniallikas Vilina küla "Laiuse Siniallikas" (muistend). Ennemuiste kurnanud põud sagedasti maad. Rahvas kurtnud kuivuse üle, mis vilja ikaldas ja nälga nägema pani. Vanataat kuulnud kaebust ning
sageli ka koju kaasa. Usuti, et Siniallika vesi tervendab kõik naha ja silmahaigused ning omab ka noorendavat võimet ning sestap ei ole arukas allikasse suplema minna. Üks naine ammustel aegadel teinud nii ja muutunud sealsamas titeks. Nii räägitakse. Kõige paremini pidi allikaveest abi saama siis, kui sinna visata hõberubla, kuid piisanud ka vask ja hõberahast, vanadest rahadest, viljateradest ja riietest. Siniallikas võib ennustada ka tulevase nime. Selleks tuleb kummarduda allika kohale ja nimesid nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika põhjast suur pahvakas setet, see ongi see õige. LAIUSE SINIALLIKAS Laiuse Siniallika kohta uskus vanarahvas, et ta võib saata nii vihma kui põuda, anda rohket lõikust või karistada ikaldusega. Kui põud ähvardas saagi kõrvetada, pidid kolm ühenimelist lesknaist jutluse ajal minema
on 40 meetrit. Õisu järv, mis asub Kõpu ürgoru piires, on säilitanud vaid kümnendiku oma esialgsest suurusest, sest ülejäänu on ta soodele-rabadele loovutanud. Järve kaldad on soostunud, põhja katab 2 meetri paksune mudakiht. Sinialliku järv, allikas ja oja paiknevad samanimelises ürgorus. Piki ürgorgu kulgeb vallseljak, mille põhjaotsas asub ka linnamägi. Järv ja väiksem allikas jäävad linnamäest kirdesse. Suur Siniallikas (veeandlus kuni 60 l/sek) asub vahetult vallseljaku edelajalamil. Kuigi nii Sinialliku järv kui ka oja pakuvad maalilisi vaateid, on eriliseks pärliks sinetava veega Suur-Siniallikas.(egk.ee) Viljandimaal on 12 jõge. Tuntuimad neist Raudna ja Navesti jõgi Viljandimaa jõgesid (pikkus maakonna piires, km) Halliste 76 Kõpu 61 Raudna 58 Navesti 50 Lemmjõgi 41 Ärma 37 Tänassilma 34 13 Õhne 30 Pale 25 Põltsamaa 24
puhkeala) kaitseala, Siimusti lauluväljaku ala koos ümbritseva metsaga, Julius Aamisepa selektsioooniaed, Kurista linnamägi ja Vilina linnamägi, Kassinurme park ja puiestee, Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3]. Kaitsealused üksikobjektid 8 Kaitsvatest looduse üksikobjektidest on vallas Laiuse mäel Laiuse Siniallikas, Laiuse kirikupargis Kaarli Tamm ja Laiuse pärn ning Kassinurme külas Kitsesoo nõiakuusk [3]. Püsielupaigad Samuti on ka kaitse alla võetud 4 metsise püsielupaika, 5 väikekonnakotka püsielupaika ning 3 merikotka püsielupaika. Valla territooriumile jääb 4 käpaliste püsielupaika [12]. 9 6. PÕLLUMAJANDUS Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus
saj), tall (Kristus). Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk. Petteks võis olla libakuju. Veehaldjad seotud muusikaga. [Film ,,Sajandi torm" 4 tundi pikk] Ujumine oli harv oskus. Arvatakse, et osades kohtades võtab näkk regulaarselt ohvri. Eristaatuses veekogud sõnaga Ema, vanem kuju emu; Ahi või Ähi; Emajõgi; Emujärv; Ahijärv; Ahja; Pühajõgi (Võhandu) mäss. Allikad - ravi, ilmategemine, siniallikas, allika kitsendamine/laiendamine. Ohverdatakse väljavoolu. Ohvriallikatest ei jooda. Austusest tapeti haug kohe pärast püüdmist. [,,Nimetu" Argo Moor artikkel nimetu] Ülijumal - tema poole pöördutakse viimases hädas. Taevakehadele anti ülijumala olek - Ilmar v-o hiljem Uku. Kumb on tugevam, kas päike või kuu? Äike - Pikne, taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem.
Põhjavee kogusest sõltuvad ka suured ökosüsteemid. Eriti teravaks on need probleemid kujunenud ajaloolistes põllumajanduspiirkondades, näiteks California keskosas, Egiptuses Niiluse deltas, Gangese jõe ülemjooksul India ja Pakistani piirialadel jm. Euroopa riikidest on põhjavee osakaal üldises tarbimises väikseim Norras (15 %) suurim Austrias, Islandil ja Taanis (95 %). Üldise hinnangu kohaselt on Euroopas kasutatavast joogiveest 65 % põhjavesi. --- 88 ((Foto: Saula Siniallikad: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.)) Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Viimasel juhul nimetatakse seda arteesia veeks. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja, olles nende peamisteks toitjateks. Enamasti on allikavesi külm, kuid suurematest sügavustest pärinevad veed on sealse kõrgema temperatuuri tõttu soojad
allikate lähedale, et vesi oleks käepärast. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. Eesti suuremad allikad: Uuemõisa Suurallikas, Jõelähtme allikajärv, Salajõe, Roosna-Alliku, Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava. Veekaitsenõuded, veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;
annaabi.ee 
