eestlaste jumalad ehk vanad jumalad. Veel on nimetatud vaime, hiievaime, hiielasi, hiiehaldjaid, hiiehobust. Teati, et Samma Tammealuse hiietammes elas vanade eestlaste jumal, Tudu hiies haldjas või vaim jne. Vahel teatakse hiies elava jumala nime Äntu hiies Uku, Niinemäel Niine. Vana korra järgi on hiies või selle juures elanud inimesed. Soonurmes elanud Uku- nimeline perekond, kelle esiisa sealsamas hiies asjameheks oli. ,,Vohnja" Soomukse küla lähedal on Hiiemets. Seal Hiieallikas ja Ukukivi. Allika juures elanud pika musta kuuega mees. Seal olnud kaks kaarnat, kes istunud hiie juures püstitatud kahe tulba otsas. Nende tulpade juurde viinud rahvas söögi- ja rahaandeid. Rahaanded peitnud vanamees. [14.] 5 1.3 Aeg, millal ja miks hiies käidi Suuremad urjamised ja palved korraldati tavaliselt pühade puhul. Hiliseimana on hiies tehtud leedotulesid. Nädalapäevadest on kindlalt eelistatud neljapäev. Siis püüti
jutustatud legendist. ( Estonian Mainor Houses ) 38 JUMALAEMA IMETTEGEVA LISA 14 IKOONI LEIDMINE Detail Pühadel väravatel olevast maalist ( Suleke ) 39 KUREMÄE OHVRITAMM JA LISA 15 TERVENDAVA VEEGA ALLIKAS Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas, kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev (15. august). Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega. Luteri pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Šahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku
soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide
annaabi.ee 
