Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr).
Metallid konspekt Metallide füüsikalised omadused · Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Metallide füüsikalised omadused · Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C
Toitub limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende vastsetest. Kalakajakas ja väikehüüp Kalakajakas Ladinakeelne nimetus: Larus canus. Rahvapärased nimetused: kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea- kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas ja mereratas. Kuulub kajaklaste sugukonda ja kurvitsaliste hõimu. Elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kaalub 315600 g. Tal on sinakasvalge sulestik. Nokk ja jalad on kollased. Väikehüüp Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ladinakeelne nimetus: Ixobrychus minutus. Pikkus: 2736 cm. Tiibade siruulatus: 4058 cm. Kaal: 60150 g. Hõbehaigur Ladinakeelne nimetus: Ardea alba. Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ta on levinud kõigil mandritel peale Antarktise. Elupaigana eelistavad roostikke. Pikkus: 85100 cm.
o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga,
2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7
hästi soojust ja elektrit. Et elektronid ei liigu kõikides metallides ühesuguse vabadusega, siis on ka soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, soojuspaisuvus erinevad. 2 Metallide füüsikaliselised omadused Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn- sinakasvalge. Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Kõvadus- Leelismetallid, Sn,Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ).
Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega. 2) Vitis amurensis - amuuri viinapuu Jagunematute, 3...5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga ning söödavad. Talub kuni 40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste
Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised. Lehed on alt kaetud hajusalt kaheharuliste karvadega. Juunis valge õied. Viljad on mustad. Sobib hästi tuulekaitsehekiks. Võsund-kontpuu(Cornus) Kuni 1,5-3m kõrge põõsas. Noored võrsed on rohelised, hiljem värvuvad erepunaseks. Valgete viljakobaratega.
Kennedy ja A.C.Wahl Berkeleyss USA-s tuumareaksiooni tulemusena uue metalli. Nad nimetasid selle plutooniumiks planeedi Pluuto järgi. Plutoonium(Pu) on aktinoidide juurde kuuluv hõbedane radioaktiivne metall. Õhu käes tuhmub ta kollaseks. Omaduste poolest sarnaneb ta uraaniga. Talliumi(Tl) nimetus tuleb kreeka keelest - thallos, roheline võrse või oks. Talliumi avastas 1861. aastal Crookes. Element nimetati ilusa rohelise joone järgi, mille abil tuvastati aine. Puhas tallium on sinakasvalge metall, mida leidub väikestes kogustes maakoores. Terbiumi(Tr) ajalugu algas 1787. aastal, kui vanas mahajäetud karjääris Rootsi küla Ytterby lähedal leidis Rootsi armee leitnant Karl Arrhenius uue mineraali, mille ta nimetas üterbiidiks. Küla nime järgi, mille lähedalt teadlane ja suurepärane ohvitser, nüüd surnud Karl Arrhenius leidis kunagi kivi, mis sisaldas avastatud elemente, nimetati neid erbiumiks ja terbiumiks Telluur(Te) avastati aastal 1782. a
Kapella/Veomees 4800 kollane Päike 6000 kollakasvalge Altair/Kotkas 8000 valge Siirius/Suur Peni 9700 valge Riigel/Orion 15500 sinakasvalge Spiika /Neitsi 26000 sinakasvalge 26 Kas Kuu on valgusallikas? Kuigi Kuu paistab mõnikord väga heledalt, val- gusallikas ta ei ole. Kuu pind ei ole tuline, sealt peegeldub vaid valgus, mis on tema pinnale langenud. Lisalugemist Hõõglambi leiutamisest Esimesed katsed hõõglambi valmistamiseks tehti aastatel 1838–1840. Hõõguva kehana kasutati esisalgu sütt
Süstemaat Alamklassid Anomalosdesmata Cryptodonta Erihambalised (Heterodonta) (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe) Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe) Palaeotaxodonta Pteriomorphia (siia kuuluvad näiteks austrid ja rannakarbid) Hari järvekarp Kiiljas ovaalse kujuga, peenem ots moodustab nokisetaolise lohu. Pealt kollakas punakaspruun, servades pruunikasmust. Pärlmutterkiht sinakasvalge, tagaosas paksem ja valge. Suur järvekarp Ovaalse , munajas- kiilja kujuga. Pealt kollakasroheline kuni rohekaspruun. Pärmutterkiht sinakasvalge, määrdunud välimusega. Koor suhteliselt õhuke. Kasvab kuni 20 cm pikkuseks. Õhuke ebajärvekarp Ovaalse, otsast sirglõikelise nürinurkse kiilu kujuga. Pealt pruunikas kuni mustjaspruun. Karbi koor on õhuke Paksukojaline jõekarp Paksu kojaga Ovaalse kuni kergelt neerja kujuga.
nõrgem kui Maal. Veenuse tasandikud koosnevad tõenäoliselt põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenuse kontinedi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp: Maxwelli mägi(12 km) Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord esineb neid rohkem, mõnikord vähem. Enamiku planeedist hõlmavad tumedad sinised alad. Nende vahel võib täheldada kollakaspruune piirkondi. Maa tuum koosneb peamiselt rauast, kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Meie teadmised Maa sisemusest on saadud ainult maavärinate võnkeid uurides. Vahevöö ülaosa koostisest saame teada, uurides vulkaanidest
8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõige suuremate teleskoopidega näha Maa pinnamoodustusi. Enamiku planeedist hõlmavad tumedad sinised alad. Nende vahel võib täheldada kollakaspruune piirkondi. Planeedi pinna jälgimise põhjal on Maa ööpäev 2% lühem kui Marsil. Maal nagu Marsilgi
2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7
homogeniseerimise temperatuur ja rõhk; friiserdamise ja kalestamise kiirus), stabilisaatorite ja emulgaatorite liik ning kontsentratsioon. Vadaku wheing-off, Sinakasvalge vedeliku immitsemine sulavast Põhjusteks on soolade tasakaal, segu vale koostis, Proovi segamisel või syneresis eraldu- jäätisest. ebasobivate stabilisaatorite kasutamine, segu vale jälgimise mine käitlemine (liigne segamine, liigne õhu viivitamisega võib
Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel Lehed lehed lillakaspunased õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse Õied vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris Viljad mais, sageli sügisel teistkordselt Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik muld Üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina Kasutamine ´Argenteo-marginata´-lehed kreemikasvalge servaga, ´Sibirica´- võrsed ere-korallpunased, ´Spaethii´- leheserv kollane Sordid
Väga dekoratiivne. Juniperus sabina 'Mas' lehed ja võrsed sinirohelised, võrsed longus, tipud talvel pronksjad. Juniperus sabina 'Argentea Marginata' võrsed osaliselt valkjate okaste ja soomustega, mis asetsevad hajusalt. Juniperus chinensis L. hiina kadakas Võrsetipud rippuvad. Lehed kahesugused. Okkakujulised lehed on püstised, 3-kaupa männastes, 0,8...1,2 cm pikad, pealt keskelt rohelised ja kahe sinakasvalge õhulõheribaga. Vanematel taimedel on lehed soomusjad, kitsasrombjad, vastakuti, tihedalt ligihoiduvad, ainult tipp väljapoole pöördunud, kuni 0,15 cm pikad, tömbid, rohelised, serv heledam, seljal sissevajutatud nääre. Eristamistunnusteks virgiinia ja sabiina kadakast on kolmekaupa asuvad okkad, väljapoole pöördunud soomuse tipp ja okaste hõõrumisel eralduv omapärane ebameeldiv lõhn. © Ivar Sibul 2007 2012.
värvi talvised võrsed (Hansaplant). Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel on lehed lillakaspunased. Siberi kontpuu õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. Tegemist on väga levinud ilupõõsaga, kuna talub saastunud õhku (Hariduskeskus). Joonis 8. Siberi kontpuu 'Elegantissima'. (http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=139&print=true ) 4.4.2. Hooldus Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel
313 korra järele, kuidas lugu seisab, aga ma ei julge, ma olen jänespüks.» Gabriel võitles kaua iseenesega. Viimaks astus ta ometi kikivarvul küüni uksest sisse. Agnes magas rahulikult, ilma katteta, aga täies poisi riides, mis noore keha õrnalt paisuvaid neitsilikke vorme täiesti ara varjata ei suutnud. Pehme viltkübara oli ta pea alla pannud, kuldsed juuksekiharad keerlesid puhtal, valgel otsaesisel; paled õhetasid une soojuselt, poollahtiste huulte vahelt läikis tumedasti sinakasvalge pärlirida; terve näo üle oli rahulik õnne ja süütuse kuma valatud. Gabrieli meelest oli, nagu teeks ,ta pattu, nagu tumestaks ta oma ahne pilguga pildi kenadust, aga ta ei võinud parata, ta oli kui paigale kinni naelutatud. Kaua silmitses ta neitsilikku magajat ja tundis, kuidas viimane ärritus uhke rüütlipreili vastu ta südames sulas ja selle asemel imeline liigutus, suure õnne aimus ja suure valu kartus asus. See kallis varandus, mida helde ja ühtlasi
annaabi.ee 
