Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Ribosoomid on rakuorganellid, kus sünteesitakse valke. Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus
7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevaste tuumakestes ja seal toimub ka valgusüntees. Polüsoomid on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine.
Bakterid. Puudub membraaniga piiritletud tuum ning sisemuses on tunduvalt vähem. Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma Karüoplasma(DNA ja RNA). Rakuorganellid- päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid. Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab võrkja struktuuri, ühendab omavahel rakumembraan, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle. Tsütoskelet koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
· Tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kui eemaldada tuum, siis rakk hukkub. 5. Tsütoplasma koosneb põhiliselt veest, mida sõltuvalt rakkudest on 60-90%. See on pidevas liikumises ja seob raku organellid ühtseks tervikuks. 6. Tsütoplasma võrgustik eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisuse annavad võrgustikul paiknevad ribosoomid, mille sees sünteesitakse valke. Siledapinnalisel võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. 7. Golgi kompleks golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. 8. Mitokondrid on ümbritsetud kahekordse membraaniga, milles sisemembraan moodustab sopistusi mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest ehk mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem on temas mitokondreid. 9
erinevatel temperatuuridel). Fosfolipiidi molekuli üks ots on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani. Osmoos- molekulide liikumine läbi membraani. RAKUORGANELLID TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK jaguneb sileda- ja karedapinnaliseks. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid -ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahariidide sünteesimisest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.- sünteesi järgselt liiguvad tsütoplasmasse, seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Tsütoplasmas leidub veel-LÜSOSÜÜMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. GOLGI KOMPLEKSIS jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekese ja lüsosoomidesse.
Õige Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite hulka Bakterid Viirused 1.Stimuleerib antikehade teket. 1.Puukborrelioos 2.Haigusi ravitakse antibiootikumidega. 2. Tuberkuloos 17. Leidketekstist neli viga ja parandage need. Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- jakaredapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) Tuum on eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga. 2) Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. 3) Ribosoomides toimub valkude süntees. 4) Mitokonderite ülesanneteks on rakuhingamine ja raku varustamine energiaga.
· Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Toimub päriliku info säilitamine · RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%) Seal on paigutatud raku organellid Ülesanded: · Ainete transport raku sees · Varuainete süntees · Tagab raku siserõhku Endoplasmaatiline retiikulum e. tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees Ribosoome leidub tsütoplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus. Golgi kompleks: (kompaktsem;põiekesed ümber) Ülesanded: · toimub valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. Lüsosoomid ... ensüüme sisaldavad organellid. 1. primaarsed ( sisaldavad mitteaktiivses olekus) 2. sekundaarsed ( sisaldavad aktiivses olekus) Ülesanded: · rakule mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokonder -- kaksikmembraansed
Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis. Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid: Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagunemine Rakusisene seedimine Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt
Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Avastati itaalia anatoomi Golgi poolt. Kompleks
kindlald ühendid. Retseptorvalk osaleb raku infovahetuses väliskeskkonnaga 3.5 Rakuorganellid Raku tsütoplasmat läbib sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Membraani ,,karedus" tuleb sellel paiknevatest arvukatest ribosoomidest, neis toimib valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik. Lüsosoomid ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised
RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Ka on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevaid valke sünteesivad ribosoomid. Tänu neile näibki membraanistik karedana. Siledapinnalisel võrgustikul paikenvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline ja mülemad osad koosnevad ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. Lüsosoomid on ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid
välja nagu liistak (:D) Valgelible – LÜMFOTSÜÜT, tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses 7.Rakuorganellide ehitus, ülesanded. Oska joonistada. Ribosoom – valkude süntees. Puudub membraan, sinine kera Mitokonder – rakkude varustamine energiaga. Viinerilaadsed asjad, topeltmembraan, seest torujas Tsütoplasmavõrgustik – Karedapinnalisel: valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnalisel: süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport Golgi kompleks – võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani moodustamises Lüsosoomid – ühekihilised põiekesed. Kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine, rakku sattunud võõra orgaanilise aine ja
membraan(mitokondreid on vaja, et saada energiat) Miks suudavad mitokondrid isesisvalt paljuneda? Neil on oma geonoom ja nad saavad iseseisvalt paljuneda Palju neid ühes rakus võib olla? Mitokondrite arv erinevates rakkudes erinev: 100..1000 Sõltub: kas rakk teeb intensiivselt tööd , nt. Spermid peavad kiiresti tööd tegema, neid palju mitokondreid 6.Mille alusel jaotatakse tsütoplasmavõrgustik kaheks? ER=endoplasmaaliline retiilculum=tsütoplasmavõrgustik; siledapinnalisel pole ribosoome, karedapinnalisele kinnituvad ribosoomid Mis on selle organelli ülesanded? Mööda membraanidest torukesi liiguvad ained- transport; Siledapinnalises toodetakse juurde süsivesikuid ja lipiide; karedapinnalises toodetakse juurde valke 7.Kuidas tunned jooniselt ära Golgi kompleksi? Seal toimub valkude modifitseerimine: valkude ehitus muutub, nendele pannakse külge ,,lipikud", mille järgi neid rakus õigesse kohta transporditakse
Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud, retseptorvalgud. · Fagotsütoos- kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraanige ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Amööb. · Pinotsütoos- rakk omastab vedelikes lahustunud aineid · Tsütoplasmavõrgustik- kanalikeste ja tsisternikeste süsteem (mööda kanalikesi ainete rakusisene liikumine). Karedal tsütoplasmavõrgustikul ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. · Polüsoomid- ribosoomide kogumikud · Lüsosoomid- ühekordse membraaniga põiekesed, milles lõhustatakse aineid. · Golgi kompleks- koosneb plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest, mis on ümbritesetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Tsütoskelett- koosneb niitjatest valkudest
ja vallandavad seejärel rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 3.5 Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab kanalite ja tisternikeste süsteem. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse sileda ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalisel paikevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide süntseesist. Iga ribosoom on kaheosaline, koosnedes ribosoomiRNast ja valgu molekulidest. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoomideks nimetatakse ühe mRna molekuliga seotud ribosoomide koguminne
(Joonis 3.20 lk 57). Peale selle on membraani ehituses retseptorvalgud, mis seovad raku väliskeskkonna molekulid ja selle tagajärjel toimub raku see keemiline reaktsioon. Nende valkude abil muutub raku talitus vastavalt välismõjutustele. Rakuorganellid Lisaks transpordile on raku tsütoplasmavõrgustik seotud mitmete ainevahtusprotsessidega. Missuguste omadustega on tsütoplasmavõrgustik? Eristatakse siledapinnalist- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustiku membraanil asuvad ensüümid, mis sünteesivad lipiide ja sahhariide. (mille tulemusena moodustunud aine liiguvad mööda võrgustikku rakuosadesse. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid, mis sünteesivad valke. Milline on ribosoomide ehitus ja ülesanne? Iga ribosoom koosneb kahest osast ja iga osa koosneb rRNAst ja valgu molekulist. (suurus 18-23 nm). Ühes rakus neid tuhandeid.
vett endale). Eristatakse aktiivsed ja passiivset transporti ning nende erinevus seisneb, et passiivsel ei kulutata energiat aga aktiivseks transpordiks on vaja energiat. Kuna suured makromolekulid ei pääse läbi rakumembraani, tänu tänu fagotsütoosile on see võimalik. Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevaste tuumakestes ja seal toimub ka valgusüntees. Polüsoomid on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine.
seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Viimased muudavadki membraanid mikroskoobis nähtavalt karedaks. Seal toimub rakule omaste valkude (kaasaarvatud valguliste ensüümide) süntees. Siledapinnalisel tsütoplamavõrgustikul ribosoome ei ole. See osaleb lipiidide (näiteks taimsete rasvade, eeterlike õlide ja vaikude) moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks
Kõigis organismi keharakkudes on ühesugune kromosoomistik. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraansete kanalite, tsisternide ja vakuoolide süsteem, mis on omavahel ühendatud. ER-i üldfunktsioon on ainete transport raku eri osade vahel. ER jaguneb: 1. Karedapinnaline ER on kaetud ribosoomidega ning selle põhifunktsioon on valgusüntees ning sünteesitud valkude modifitseerimine kõrgemat järku struktuuridesse. 2. Siledapinnalisel ER-il toimub toksiliste ühendite kahjustamine ja rakust väljutamine ning fosfolipiidide ja steroidhormoonide süntees. Ribosoomid Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mille ülesandeks on sünteesida mRNA ahela alusel valgu primaarstruktuur. Suur osa ribosoome on kinnitunud karedapinnalisele ER-ile. Teised on vabalt tsütoplasmas või mitokondrites ja kloroplastides. Golgi kompleks
· Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, satub tsütoplasmasse. RAKUORGANELLID · Päristuumsete raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. · Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku · Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. · Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. · Ribosoomid kaheosalised, koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoom- ühekordse membraaniga põieke, milles lõhutakse mitmesuguseid aineid.
Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilistena, valgud aga hajusalt kas nende peal või vahel. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita)
membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse.(järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid ja lagundavad fagotsüteeritud aine-abööbi toitumine) Rakuorganellid- Tsütoplasmavõrgustik-mööda selle kanlikesi toimub ainete rakusisene liikumine ja on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb karedapinnaliseks ja siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Karedapinnalisel asuvad ribosoomid mis sünteesivad valke. Siledapinnalisel võrgustikul asuvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid- Ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgumolekulides. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas-tuumakestes Ribosoomis toimub valkude süntees. (polüsoom-mRNA-ga seotud ribosoom) Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Lüsosoomid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
Tuumamembraan on tihedalt d ja kromosoome. Enamasti 1 ühendatud tsütoplasmavõrgustikuga. tuum. Erandina 2 või mitu. Tuumakesed, piirkonnad kus kromosioomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma- Sileda ja karedapinnaline. Läbib raku Karedapinnalisel ribosoomid. võrgustik tsütoplasmat. Siledapinnalisel ansüümid, mis võtavad osa lipiiidide ja sahhariidide sünteesist. Tsütoplasma Poolvedel aine, mis liidab kõik organellid üheks Pidevas liikumises ja seob ühtseks tervikuks. Veest (60%-90%). Lahustunud tervikuks. orgaanilised ja anprgaanilised ained. Enamus dissotsieerunud
Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. Funktsioon: lipiidide süntees, biosünteesitud ühendite suunamine nende lõplikku paikka. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes.
Inimkeha rasvhapete süntaas on multiensüümkompleks. Lipiidide ainevahetuse üks ülesanne on kehaomaste TG-de süntees(lipogenees). Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad – tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3-hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid
Inimkeha rasvhapete süntaas on multiensüümkompleks. Lipiidide ainevahetuse üks ülesanne on kehaomaste TG-de süntees(lipogenees). Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3- hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3
kaudu uriiniga Fosfolipiidid on multikomponentsed lipiidid. Nende baasalkohooliks on glütserool (nad on fosfoglütseriidid). Fosfolipiidide eelühendiks on fosfotiidhape ehk fosfatidaat. Fosfolipiidide rühmad on fosfatidüülkoliinid (letsitiinid), fosfatdüületanoolamiinid, fostatidüülseriinid, fostatidüülinositoolid, fosfatidüülglütseroolid, kardiolipiinid ja plasmalogeenid. Fosfolipiidide biosüntees toimub kõikides rakkudes, va küpsed eretrotüüdid. Süntees toimub siledapinnalisel ER-l. Fosfolipiidide biosünteesi põhimomendid on järgmised: fosfatidaat on biosünteesi eelühend. Seda kasutatakse kahel viisil. Esiteks ta muundub aktiivseks diglütseriidiks (CDP-diglütseriid), mis atakeerides glütserool-3-P annab fosfatidüülglütserooli ja atakeerides inositooli annab fosfatidüülinositooli. Teiseks fosfatidaat võib anda ka diglütseriidi. Selle atakeerimine CDP-koliiniga annab fosfatidüülkoliini, atakeerimine CDP-etanoolamiiniga annab fosfatidüületanoolamiini
8. Raku-ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. VT SARAPUU ÕPIKUST 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatilise retiikulumi lüsosoomid, Golgi kompleks). Eukarüootsetes rakkudes on sisemine membraanisüsteemi võrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum. Ribosoomidega seotud endoplasmaatiline retiikulum (ER) nimetatakse ka karedapinnaliseks, mitteseotut aga siledapinnaliseks endoplamaatiliseks retiikulumiks. Siledapinnalisel toimub lipiidide, fosfolipiidide ja asteroidide süntees, karbohüdraatite metabolism, Ca-ioonide kontsentratsiooni regulatsioon ning mürkide ja ravimite detoksikatsioon. Karedapinnalisel toimub kõikide sekretoorsete ning membraaniseoseliste valkude süntees ja esmane pakkimine õigesse konfirmatsiooni ning posttranslatsiooniline modifitseerimine (glükolüüsimine). ER-is töödeldud valgud viiakse edasi järgmisesse ossa, milleks on Golgi kompleks. Golgi kompleksis toimub
............ .................................................................................................................................................... 15 3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................. 2) .........................................................................................................................
.......................... Erinevus- ................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 16 3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................ 2) ..........................................................................................................................
Ketooside hulka kuulub fruktoos ehk puuviljasuhkur. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Steroidid on lipiidide üks alarühm, mille hulka kuuluvad ka steroolid, milledest tuntuim on kolesterool. Fosfolipiidide baasalkohol on glütserool. Jaotus: fosfatidüülkoliinid ehk letsitiinid, fosfatidüületanoolamiinid, fosfatidüülseriinid, fosfatidüülinositoolid, fosfatodüülglütseroolid, kardiolipiidid ja plasmalogeenid. Süntees: toimub kõikide rakkude (peale erütrotsüütide) siledapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil. Sünteesitud fosfolipiide viivad transportvalgud Golgi kompleksi kaudu plasmamembraani, rakuorganellide membraani või nad eksotsüteeritakse. Sünteesiks vajalik fosfatidaat tekib samal viisil nagu triglütseriidide sünteesil: ta on TG-de ja fosfolipiidide sünteesi eelühend. Kuna mõnede fosfolipiidide uuenemine peab toimuma ülikiiresti, töötab abimehhanism: fosfolipiidide kiirsüntees membraanis peagrupi vahetuse või modifitseerimisega.
*Mida aktiivsem rakk, seda rohkem on tuumaümbrises poore. Karedapinnaline EPV : Karedus on tingitud ribosoomide paiknemisest. Ribosoomid kindlustavad ka selle struktuuri põhifunktsiooni, milleks on valkude süntees, sünteesitud valkude talletamine ja transport. Siledapinnaline EPV : 1. erinevate süsivesikute süntees. 2. erinevate lipiidide süntees. 3. lihasrakkudes säilitatakse kaltsiumit.(säilitusfunktsioon) 4. Siledapinnalisel EPVl toimub ka osade mürgiste ühendite lagunemine. NB! Sileda ja karedapinnaline EPV on rakus omavahel otseselt seotud, ja võivad üksteiseks üle minna.(ribosoomide omandamise või loovutamise teel) Golgi kompleks : 1. Golgi kompleksi saabub EPVdes sünteesitud materjal(Valgud, lipiidid, süsivesikud) 2. Sünteesitud materjali sorteerimine. 3. Sünteesitud materjali muutmine (lihtvalgust tehakse liitvalk) 4. Sünteesitud materjali tihendamine. 5
annaabi.ee 
