1.Krohvpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. · Pühkige lahtised osakesed ära. · Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. · Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord. 2.Betoonpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Vajadusel pahteldage põrand. Kui seda tegite puhastage tolmust. · Töödelge põrandat betoonisöövituslahusega.
5. Katke kogu pind lakkvärviga, kandke värv rulliga peale. 6. ... ja siluge lapikpintsliga. Võib olla tuleb pind veel kord värvida. 12. Kuidas ära tunda vee ja veevaba värvi välispinnal? Veevaba puhul, minuteada ei ima pind vett endasse, vaid jätab pinna märjaks. 13. Krohvipinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. 2. Pühkige lahtised osakesed ära. 3. Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. 4. Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord.
jõule. C) Hõõrdumine on jõud, mis takistab kokkupuutuvate kehade pindade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on suunatud keha liikumisele vastu. Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis tekib tahke keha libisemisel teise tahke keha pinnal.. Hõõrdejõud on seda suurem, mida tugevamini kehasid kokku suruda ja seda väiksem, mida siledamad on kehade pinnad. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kehade pindu. 3. Too kaks näidet vedelikhõõrdumisest kehade vahel igapäevaelus, looduses või tehnikas (kus esineb / millal tekib).4p a) kui põrand on värskelt vahatatud, siis inimene võib maha kukkuda. b) Suuskade määrimisel määrdega on võimalik panna suusk paremini libisema. Miks kasutatakse vedelikhõõrdumist tahkete pindade vahel
Määrduvust vähendab ka see, et kangast on värvitud. 8. Kanga tehnoloogiline töötlemine Vastupanu lõikamisele väike, sest kangas on õhuke, kerge ja mati pinnaga. Libisemine ei libise, sest pind ei ole libe. Võimaldab lõigata detaile väga täpselt ja üksteise peale ladustada. Hargnevus suur hargnevus, eriti lõimelõngade hargnemine koelõngadest, sest kangas on jäik ja lõimelõngad on peenemad, suurema keerdumusega, jäigemad ning siledamad. Läbitavus nõelaga hea kui valida sobilik nõel ja niit. Lõngade kaarduvus vähene, sest riie on küllaltki tihe ja lõngadevaheline side on suur. Kokkusurutavus ei ole kokkusurutav. Kokkusurutavad on paksud ja kohevad riided, antud kangas on õhuke ja jäik. Kokkutõmbumine tõmbub kokku kui kuivatada trummelkuivatis või tsentrifuugida. 9. Kanga töötlemis- ja hooldustingimused Kangas sisaldab lina ja viskoosi. Seetõttu peaks seda pesema 400 C juures ja ei tohi
koguses formaldehüüdi. Hooldus on kahjulik nii juuste kui inimese enda tervisele. Kahjustuse saab nii klient kes laseb hooldust teha kui ka juuksur, kes neid hooldusi teeb. K: Kuidas formaldehüüd juukseid silendab? DP: Formaldehüüd kantakse juustesse salk salgu haaval, kasutades “triikivat” sirgendamist. Kodus ei tohi juukseid 3-4 päeva pesta, tuleb vältida niiskust ja ei tohi teha soengut. Kuigi peale hooldust näivad juuksed tõepoolest läikivamad ja siledamad, tegelikkuses formaldehüüd purustab juukseproteiinide omavahelised keemilised sidemed ja juuksed muutuvad ajapikku järjest tuhmimaks ja nõrgemaks. Lisaks on formaldehüüdil muidki kahjulikke toimeid: kahjustab hingamisteesid, peanahka, soodustab juuste väljalangemist, allergiaid. Korduv kokkupuude formaldehüüdiga soodustab leukeemia, kurgu- ja ninavähi ja muude kasvajavormide teket. K: Miks siis seda hooldust tehakse ?
mõjul Tugevuse määramine- kuup/silinder 28 päeva peale kivistumist kahe metallplaadivahel, survestatakse kuni purunemiseni 5) Mis ja kuidas mõjutab betoonisegu plastsust ning betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb
Selle saamiseks lisada valmis värvile juurde 10 15% vett. 4. Lõppkiht Kaseiinvärv ühtlaselt ja mitte liiga paksult pinnale kanda. Liiga suure kuluga värvimine võib tekitada värvikihis kahjustusi. Värvimise ajal kulunormi aeg-ajalt kontrollida. Värvimise ajal on värvikiht läbipaistev. See muutub katvaks alles peale kuivamist. Töötamise ajal on soovitav värvi aeg-ajalt uuesti segada. Valmissegatud värv tuleb samal päeval ära kasutada. · VEE KULU Pabertapeedid, siledamad aluspinnad: -1 kg pulbri kohta võtta 500 550 ml vett Tugevamalt imavad ja krohvitud pinnad: -1 kg pulbri kohta võtta 550 600 ml vett Põhimõtteliselt tuleks sobiv lahjendus iga aluspinna jaoks kohapeal valida. Võimalik on nt vee hulka väikeste koguste võrra ka suurenda. · TOONIMINE Värvi on võimalik toonida kuni 10% sisalduseni kõigi Kreidezeit värvimuldade, mineraal- ja spinell-pigmentidega. Olemas on ka toonide näidistabelid. Teiste pigmentide
vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas
paberile jälje jätab ·Silindertempel: papptorule liimitakse kas nöör, kangas jne Trükiplaadile pannakse värvi, värv "trükkub" paberile ja seda paberit nim tõmmiseks Trükkimiseks sobivad värvid: trüki-, vesi- akrüül- ja riidevärvid 42 Trükkimine Trükkimiseks sobivad õhemad ja siledamad ·Värv templi peal paberid. Enne trükkimist tehakse paber niiskeks ·Materjal aluse peal värvitakse alus, raputatakse peale Templid sulgi jne, niisutatakse paber ja asetatakse see alusele, ·Käed, sõrmed, jalad (nina) hõõrutakse
männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT
LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetse- erivärvi või muu sobivaga. vad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikusele-
LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetse- erivärvi või muu sobivaga. vad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikusele-
Monkokk,poolmonokokk ferm konstruktsioon, Mida nim kere konstruktsioonis kealbeam- iks? kiilu kinnitus keres, sisse ehitatud baarikapp, teliku kinnituseks mõeldud keretugevdused Milliseid jäätumisvastaseid vahendeid kasutatakse lennukitel? Nim kolm levinumat tiivatala liiki? Topelt I tala, karptala ja kessoontala, (fermtala) Millist liiki kevlarit kasutatakse lennuki ehituses? Kevlar 49 Elastsusega saab läbipainduvuse välja arvutada. Komposiidi eelised: eritugevus, sandwich- siledamad pinnad Puudused: ei kannata temperatuuri (üle 200C juures hakkavad kaotama oma tugevust) Kärje ja paneeli vahel, kondensvesi purustab konstruktsiooni. Ribide vahele tekivad mõlgid, suure kiirusega suureneb väändemoment, mõlgid diagonaalis. Kolmekihiline paneel, välimine duuralumiinium leht, vahepeal on alumiinium kärg, sees on õhem duuralumiinium leht, kokku paksus 15mm Veel kolmekihilist Tiiva konstruktsioon metallist, polüstürool ribid (need on tugevad)
Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Kruusaterade max jämeduse ja külmakindluse kohta kehtivad samad nõuded, mis killustiku puhulgi. Kruusa tühilikkus ei tohi olla üle 45%. Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%
okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks 12 betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures
Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas
valmistamisel ka tehisliiva. Killustik. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga. Tsement jääb nende külge hästi kinni. Killustiku maksimaalne jämedus ei või olla suurem kui 1/3 valatava betoonkihi paksusest. Samuti ei või nad olla sarrusraudade vahest suuremad. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku. Harvem kasutatakse graniit- või dolomiitkillustikku. Kruus. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad. Tsement jääb nende külge kinni halvemini. Kruusbetoon on nõrgem kui killustikbetoon. Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi. Betooni vesi peab olema puhas. See peab vastama samadele nõuetele kui joogivesi. Võib kasutada ka merevett, kui soolasisaldus pole üle 2%. Raudbetoonis ei või merevett kasutada, sest see soodustab sarruse korrosiooni. Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla:
52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem) 2) tsemendi hulgast (mida rohkem, seda plastsem) 3) tsemendi liigist 4) täitematerjalide terade kujust (mida siledamad, seda plastsem) 5) plastifikaatorite sisaldusest (ained, mis suurendavad segu plastilisust.) 6) Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ning betoon tuleb tugevam. 7) BETOONISEGU PAIGALDATAVUS näitab, mitme sekundi jooksul vibratsiooni mõjul betoonisegu pind vajub tasaseks standardse katse juures. 8) 26. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid 9) BETOONI TUGEVUS raskebetooni tähtsaim omadus
välja. Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel paarituda ja viljastada üksteise marja, kuid võõra liigi spermaga viljastatud mari pole arenemisvõimeline. Kuidas neid kolme väliselt väga sarnast vähki üksteisest eristada? Signaalvähi sõra kahe haru hargnemiskohal on liigese ümber helesinakas kuni valge piirkond nn. signaal (joonis 1). Ka on signaalvähi sõrad lühemad, laiemad ja paksemad ning pinnalt siledamad kui jõevähil. Lisaks on jõevähi seljakilbi külgedel kaelavao juures (pea ja kehalüli liitumiskohal) teravad naastud, mis siledama koorikuga signaalvähil puuduvad. Kitsasõralise vähi sõrad on kääride moodi pikad, kitsad ja sirged (nad võivad olla pikemad kui vähi keha), tema seljakilp on aga kare. Maitse poolest on need liigid nii sarnased, et maitsmiskatsetes pole suudetud vahet teha. Vähiliikide võrdlus
*täitematerjalide terade kujust, *plastifikaatorite sisaldusest. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2...1,1. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Tsemenditaigen täitematerjalide terade vahel mõjub määrdena ja vähendab teradevahelist hõõret. Mõned tsemendid (plastifitseeritud tsement ja hüdrofoobne tsement) annavad plastsema segu kui tavaline portlandtsement. Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem tuleb segu. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja-auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. 24. Betooni tugevus, selle määramine ja mõjurid
Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega. Nende sisepind on kergelt sooneline. Seetõttu lasevad läbi hajutatud valguse. Klaasprofiile käsutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. Profiilide vahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorusid toodetakse tõmbamise või valtsimise teel. Nad on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on nende haprus. Klaastorusid käsutatakse peamiselt mitmesuguste kemikaalide juhtimiseks. Nad taluvad siserõhku 0,4...0,7 MPa. Klaastorusid ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika (sitall) saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. Amorfse klaasi asemel saadakse peenekristalliline klaas. Sitalltooted on väga tugevad (paindetugevus kuni 350 N/mm 2). Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate
ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale. Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas. Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi. Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas.
Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud. Masinata esineb detailide vahel mitu erinevat hõõrdumisreziimi. Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist, kuid vähendab oluliselt adhesioonjõude
Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine). Hõõrdejõu suurus sõltub pinna omadustest, pindadevahelisest survest, libisemise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnast, milles detailid liiguvad. Molekulaarne hõõrdumine sõltub lisaks veel kokkupuutepindade suurusest. Mida siledamad on pinnad, seda suurem on molekulidevaheline tõmbejõud. Masinata esineb detailide vahel mitu erinevat hõõrdumisreziimi. Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist, kuid vähendab oluliselt adhesioonjõude
annaabi.ee 
