Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sikku" - 14 õppematerjali

Dramaatika ajalugu
1
pdf

Dramaatika ajalugu

Arvati, et mõne tegevuse matkimine aitab kaasa selle teokssaamisele, palju korraldati jäljendavat, miimilist laadi mänge, mille juures kasutati jumala või loomamaske. Juhtivaks kirjandusliigiks kujunes dr antiikkirjanduses 5.-4. saj eKr. Nimetus ­ kr k tegevus. Vanas Kreekas oli levinud viljakus- ja veinijumala Dionysose kultus. Tema auks korraldati kevaditi 3päevaseid pidustusi ­ dionüüsiaid (3. päev oli pühendatud esivanemate mälestusele). Sikku (või saatürhobust?) matkivas riietuses mehed kujutasid endast D saatjaskonda, jumala auks esitati ülistuslaule. (Olemuselt lähedased hilisemad külvi- ja lõikuspeod jms, kus saagi eest tänati)

Teatrikunst → Draama õpetus
11 allalaadimist
Egiptus
2
docx

Egiptus

päikesevalguse eest. Mängud ja lõbustused Egiptuse lapsed ja täiskasvanud lõbustasid ennast vabal ajal mitmesuguste mängude ning ettevõtmistega, mehed pidasid jahti ja püüdsid kala, mis oli muidugi kasulik meelelahutus, naised tegelesid muusika ja tantsuga ning mõnele kujunes banketi- ja peokülaliste lõbustamine isegi elukutseks. Lapsed mängisid mänge mis on tänaseni populaarsed, näiteks sõda, tantsumängud, hüpati sikku, veeti köit ja mängiti pallikulli. Egiptuse lastelgi olid lelud, sealhulgas nukud ja mänguloomad, mõningaid nukulaadseid kujukesi võidi kasutada nii usutalitustel ohvriandidena, kui ka mänguasjadena. Egiptlased tundsid mitmesuguseid pille, millel mängisid enamasti naised.muusikat küll üles ei kirjutanud, kuid siiski on tänini säilinud mõned laulud.Egiptlased tantsisid nii lõbu pärast kui

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
4 allalaadimist
Lauritsapäev
3
docx

Lauritsapäev

Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal. Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust. Lõuna- Eestis ning Lätis kinnitati, et sellest päevast alates muutuvad õunad maitsvaks ning lõhnavaks. Heina sisse pidi lauritsapäeval aga raudnaelad minema. Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema. Lauritsapäeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Lauritsapäeva paiku pidi saabuma esimene hallaöö. Kui külma ei tulnud, oli oodata sooja sügist. Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
11 allalaadimist
Rahvuskalendri tähtpäevade toidud
3
docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

keedetud suitsu-lambaliha, singiviilul praetud muna, kohupiimavõileivad, muna-singisalat, kõrutis, pannkoogid täidisega. Tänapäeval on jaanipäeval panustatud simmanitele ja alkoholile, ei tea, et keegi paneks rõhku vana-aja traditsioonilistele roogadele, mida sel päeval valmistada. Lauritsapäev- (10. august) lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema, Sel päeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Selle päeva teeb eriliseks- tulega seotud uskumused. Sel augustikuu päeval oli parem hoiduda igasugusest tuletegemisest: ei tohtinud kütta rehaahju ega süüdata küünaldki. See võis kaasa tuua tulekahju. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäevaks kahjuks kadunud. Rukkimaarjapäev- (15. august) Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses. Augustiööd on juba

Toit → Toitlustus
39 allalaadimist
Kordamine 10 klassile
7
doc

Kordamine 10.klassile

Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse. Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
AJALUGU - konspekt ja isikud
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Vara Kesk-aeg
3
doc

Vara Kesk-aeg

Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus) Thor ­ taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal. Neljapäev. Oden ­ päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel. Kolmapäev Kiri, kirjandus ja kunst. Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Varakeskaeg
11
docx

Varakeskaeg

Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej ­ viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
Kroonu onu tammispääl
14
docx

Kroonu onu tammispääl

Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi. AABRAM: (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram Andrejevits Sikku ära. ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada. AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa-neiu südamele valu teeb ­tean küll! ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames! AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi. Meie järele on

Teatrikunst → Teater
2 allalaadimist
EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

kolm noortemeistri tiitlit. Siis tuli juba üleliiduline tunnustus: 1979. aasta meistrivõistlustel finiseeris noor võidusõitja eakaaslate ees esimesena. Hüpe meeste klassi oli samuti edukas. Alates 1981. aastast võitis Saku Motoklubi kasvandik Eesti suvistelt meistrivõistlustelt kaheksa kuldmedalit järjest, millele lisandus ka kaks talikrossi tiitlit. Edu saatis ka Aadu 13 Sikku ka Nõukogude Liidu meistrivõitlustel. Hõbemedal tuli 1981. aastal, kaks pronksi järgmistel mõõduvõtmistel. Ka rahvusvahelisel areenil, sotsialismaade karikavõistlustel tulid saku mehe auhinna kappi hõbemedal 1981 ja järgmisel aastal tuli talle esikoht ja ka meistritiitel. 1978. aastal sai Aadu Sikk meistersportlaseks, viis aastat hiljem aga suurmeistriks. Võitude saavutamisel on igati abiks olnud Rudolf Krestinov, oma terasratsu eest on hoolt kandnud aga võidusõitja ise.

Sport → Sport
42 allalaadimist
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Usund: austati esivanemate hingi hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik ning mõnel juhul ka ori austati loodusesemeid pühad olid allikad, jõed ja järved, kuhu ohverdati päikesekultus seostuvad jumalad hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud Valhalla ­ langenud võitlejate riik, kuhu jõudsid võitluses langenud hinged tänu sellele, et nende hauda pandi kaasa vanker või muu sõiduvahend. Thor ­ kõige laiemalt austatud taevajumal (punane habe, vanker, kaks sikku ja viskevasar) ja piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar, mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden ­ päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev.

Ajalugu → Ajalugu
512 allalaadimist
Keskaeg I
14
doc

Keskaeg I

Kanti ka hoolt, et lahkunu pärale jõuaks. Selleks tehti laevmatuseid. Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju. - Oluline oli ka päikesekultus. Päikest sümboliseeris ratas. Päikesekultusega seostuvad ka muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku, käes hoidis ta viskevasarat. Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev. - Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden. Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev.

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
Iliase pool raamatut
24
doc

Iliase pool raamatut

Vaata: Menelaos on veel seal, üksi võitlusväljal. Tapa ta ühe noolega ­ sa suudad seda ­ ja kogu au saab sulle! Sõda lõpeb! Ära kõhkle!" Pandaros on aus ja julge mees, aga Athena sõnad puudutavad teda sügavalt. Jah, Agamemnoni ja Hektori vahel sõlmiti küll pidulik leping, aga ometi tasuks see katkestada, kui sõda oleks võimalik lõpetada ja Trooja päästa üheainsa noolega... Pandaros, keda keegi ei märka, torkab pika noole oma võimsasse vibusse, sihib, tõmbab nööri sikku ja laseb selle siis lahti... Nool lendab pinisedes minema ja läbistaks kindlasti Menelaose südame, kui Athena välkkiirelt sekkudes seda kõrvale ei juhiks. Seepärast tabab nool Kreeka väejuhti külje sisse, tungib läbi turvistiku naastude, puurib augu nahast alusvöösse ja lõikub ihu pealispinda. Menelaos toob kuuldavale lühida karjatuse ja langeb põlvili, ning juba värvub maa verest punaseks. Kohe kostab kreeklaste leerist nördimus- ja raevuhüüdeid

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Vaatlejaile esines kurb pilt: Goethe ja Schiller olid purunenud tuhandeks killuks ja nende keskel lamas Slopasevi tüse ja raske kuju, nagu oleks see need kaks sakslast hävitanud. Vaese luige sulgi ja tema õilsat tolmu oli kogu tuba täis. Luik ise, juba ilma peata ja murdunud tiibadega, lamas kuidagi õnnetult ja losakil laua all, kuhu olid ta paisanud rüselejate jalad. ,,Issand jumal, mis on sündinud?" piiksus Voitinski, nähes Slopasevi põrandal ja Sikku püksata lõõtsutades tema ees. Pan ja krahv tõttasid Slopasevi üles aitama ja ka Sikk pistis oma käed uuesti külge. Nõnda sai õnnetu jalule. Esimese toibumise järele tahtis ta kohe direktori juurde tõtata, aga temale asus teele ette Indrek särgiväel, püüdes seletada, et direktorit pole kodu ja et ülal võiks rikkuda ainult preili ja proua Malmbergi rahu. Ka Ollino puudus, sest muidu poleks võidud üldse sinnamaani jõuda

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun