Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus'
astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE erinevaid vorme Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog Katse näidata muljeid, mõtteid, tegevust nii elulähedaselt kui vähegi võimalik, süntaksi
olulised kirjeldused: kirjeltatakse tegevuspaiku ehk miljööd, loodust, tegevuskohti, tegelaste välimust. Tegevuse peamine edasi arendamise viis on dialoog ehk tegelaste vaheline kõne. Dialoogiga antakse edasi nii mineviku sündmusi kui ka praegu toimuvat, maailma vaatelistest seisukohtatest ja loomulikult iseloomustab dialoog ka tegelasi. Romaan annab võimaluse kujutatada ulatuslikult oma tegelase mõtteid. Üheks meetodiks on tegevuste mõtete edasi andmiseks on siirdkõne( autor poeb tegelase sisse ja autori maailmavaatelised seisukohad antakse tegelase mõtetena edasi). Antakse sageli edasi tegelase meeleolu( see tähendab, et episoodis valitseb tegelase mõtteviis). 15 september: 1. Mis on romaan? 2. Mille järgi jaotatakse romaane? 3. Millised on tegelaskuju avamise vahendid? 4. Millised on tegevuse arendamise tüübid? 5. Millest koosneb romaan? 6. Mis on tegevuse peamine edasi arendamise viis?
omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog). Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga. Millised on tegelaskõne vormid? Otsene kõne, kaudne kõne, siirdkõne (vormiliselt räägib jutustaja, aga tunda on ka tegelase kohalolekut, mineviku sündmused), sisemonoloog (jutustaja ei sekku), teadvuse voog (muljed, mõtted tegevus). Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Jutustava proosa suurvorm. Probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Romaane saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi (ajalooline, armastus, seiklus), kujutamisviisi järgi
Это дает роману структуру (хоть модернисты и отрицают структуру) и напоминает гкроям, что время физическое, но все же от его скоротечности не скрыться. 22. Kuidas on “Proua Dalloway” romaani tegelased kujutatud? Kuidas nad täiendavad ja peegeldavad teineteist? Milline on siirdkõne ja teadvuse voolu roll tegelaste kujutamisel? Tooge näiteid. modernismiajastu kirjanikud hakkasid üha rohkem keskenduma tegelaste siseelule. Woolfi arvates on aeg, mil tegelaste välimust, elutiili ja tegevusi kirjeldati detailse täpsusega, “viimse nööbini”, keskendudes nende “materiaalsele elule”, möödas. Need “tähtsusetud asjad” peab jätma riigiametnike hoolde
määral: võib loos toimunut selgitada, analüüsida, aga ka hoopis piirduda sündmuste kiretu esitamisega st. Jjlgida vaid sündmuste välist kulgu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada, nende mõtteid lugeda, tema vaatepunkt on liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata. Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa. (tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just vaatepunktide lahknemise kaudu. Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o esitatud. Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid
olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt a. avatakse ühe tegelase suhe toimunusse i. siis lisatakse kommentaar sündmusevälisest vaatepunktist ii. siirdkõne jutustaja vahendab tegelase kõnet kaudse sisemonoloogi kaudu 2. liikuv vaatepunkt ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub a. modernistlik romaan: keegi ei tea
Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on tavaliselt liikuv - erinevad tegelased saavad õiguse loo maailma oma silmadega vaadata. Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti võib leida ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub. See on eriti tüüpiline modernistlikule romaanile. Vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Sellises romaanis tekib sisemine pinge vaatepunktide lahknemise kaudu. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama mis tekstuaalne autor: kõiketeadva jutustaja
omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse? Moodustub jutustamismeetodi, otsese kõne, positsioon jutustavas maailmas ja nende seosega tegevustikuga. 37.Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsekõne, kaudne kõne, siirdkõne, sisemonoloog, teadmiste voog. 38.Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Romaan on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgne elu kujutamine, mitu süzeeliini, suur tegelaste ja sündmuste hulk, pikk aeg. Romaane liigitatakse 1.ainestiku (armastus, ajaloo), 2.kirjutamisviisi (psühholoogiline), 3.mahu (lühi, epopöa), 4.vormi (päeviku, värss) 39.Milliseid muid eepilise teksti liike Te tunnete? Defineerige, tooge näiteid. Eepos
teadvus läheb reflektsioonilt oma elu üle järsult Big Beni kõmatamisele. Selleks, et teadvuse voolu muutusi lugejale edasi anda, kasutab autor vastavalt keelt: oleviku jaoks sõnu "praegu", "siin", väljendeid "juhtumas on midagi" ning mineviku jaoks sõnu "varahommikuti", "toona", "kaheksateistkümneaastasena" jms. 22. Kuidas on ,,Proua Dalloway" romaani tegelasi kujutatud? Kuidas nad täiendavad ja peegeldavad üksteist? Milline on siirdkõne ja teadvuse voolu roll tegelaste kujutamisel? Tooge näiteid. Mõned modernismi jutustamistehnikad, mis teoses esinevad, on ainult tarviliku lülitamine jutustamisse, oleviku ja mineviku vahel mittelineaarselt hüplemine ning palju tähelepanu assotsiatsioonidele, muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo
Tegelase sisemaailm avatakse täielikumalt. Tema-jutustus komandas isikus jutustus. Võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid tihti on tegemist kõiketeadva jutustajaga, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada ning sellise jutustajaga romaan on tavaliselt liikuv erinevad tegelased tutvustavad lugejale maailma oma silmade läbi sündmused avatakse mitme nurga alt. Siirdkõne kaudne monoloog, tegelase mõtted avatakse läbi jutustaja. Kõiketeadev jutustaja on sama, mis tekstuaalne autor. Teose analüüsis on vaja silmas pidada: Kelle vaatepunktist mis sündmus on esitatud Mitu erinevat vaatepunkti esineb Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi, millise tegelase vaatepunkte edastakse kõige rohkem. Kellele ei anta üldse sõna Proosateose tegelased
o piiratud vaatepunktist). Piiratud vaatepunkt kasutab sisemonoloogi (e sisekõnet) ja teadvuse voolu (tegelase hüplikud mõtted) tehnikaid. Tema-jutustaja (e kolmandas isikus) võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid vahel pole see piiratud üknses ühe tegelase taju-ulatusega. Kõiketeadev jutustaja vaatepunkt on piiramatu, kes võib anda eri tegelastele õiguse näha teose maailma oma silmadega. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
küsitlemisele, kuulamisele ja nende vabade assotsiatsioonide tõlgendamisele.Kokkuvõttes hakkaski psühhoanalüüs kui ravimeetod tähendama mitte ainult patsientide vaba assotsiatsioonide tõlgendamise, vaid ka nende vastuseisude ja ülekandmiste ületamise, tühistamise kunsti: tuli selgitada, kuidas patsientide minevikust pärinevad läbielamised, hoiakud ja suhtumised häirivad nende inimsuhteid olevikus. Mõju kultuurile: Kirjanduses siirdkõne ja vabavärss. Virgina Wolf- segased tundmuste kirjeldus nagu see on unenäos. Filmikunst (Hitchcock)- freudismist läbi imbunud. Linchi filmid on Lacanlikud. Tammsaare varased romaanid on freudilikud. On tekkinud teksti psühhoanalüüsid. On teksti keskne ja üsna keeruline. 7.Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud. Psühhoanalüüs on psüühikahäirete ravimeetod, millele pani aluse Sigmund Freud
annaabi.ee 
