2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 5. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Veiko Lepp Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: U1 U2
Labor 2 Teostatud brigaadiga koosseisus: Esitatud ........................ Kaitstud ........................ Üliõpilane: Tallinn 2007 Üldine iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid multimeeter B737 multimeeter B740/4 generaator G3112 ostsillograaf C183 fasomeeter F234 1. Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: U 1 U 2
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 11. aprill 2002 brigaadiga koosseisus: Aruanne üliõpilane aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112,
Töö nr. 2 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Töö iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. 1. Vahelduvpinge mõõtmine Kaks voltmeetrit ja generaator on ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatav klemmliist: 1
Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter 1 B7-37, multimeeter 2 B7-40/4, generaator G3-112,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V
Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuliseline signaal: F=2kHz U=3V U1=2,99 U2=3,005 Mõõtemääramatused: B7-37 U=±[1,5+0,2(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U1=±[1,5+0,2(20/2,99-1])*2,99/100=0,07887 V B7-40 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U2=±[0,6+0,1(20/3,005-1])*3,005/100=0,035025 V U1=(2,99± 0,08) V U2=(3,005± 0,035) V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires . Nelinurksignaal: U1=3,76V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,412V (signaali efektiivväärtus Ue) Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Vahelduvpinge mõõtmine V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40/4 G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) 1])* U k /100 , kus U=20V R1 = ± (0,6 + 0,1 * (20/3,0 - 1)) * 3,0/100= ± 0,035 V B7-37 R2 = ± (1,5 + 0,2 * [(U / U k )- 1]) * U k /100 , kus U=20V R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. Nelinurksignaal
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 5 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.05.2011 Tallinn 2011 Töö käik V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 1000Hz, U=3V U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V
1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe.
Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V
Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34, ühenduskaablid. Töö käik 1. Vahelduvpinge, f=2000 Hz, 3 V V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 Vali voltmeetritel sobivad mõõtepiirkonnad kus mõõtetäpsus on kõige suurem, või lülita sisse piirkonna automaatne valik. Automaatse mõõtepiirkonnaga 20V: U1 = 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] U1 = (0,6 + 0,1 * (20 / U1 1)) * U1 / 100 =
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Mõõteseadmed Õpilane: Tallinn 2011 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 B7-40 U2 B7-37 Siinuliseline signaal: F=1000 Hz U=2.5V U1=2.50V U2=2.505V Mõõtemääramatused: B7-40 B7-37 U1=2.50V±0.01V U2=2.505V±0.053V Nelinurksignaal: U1=3.144V (efektiivväärtus Ue) U2=3.47V (signaali mooduli keskväärtus Um) Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U m , kuid B7-40 signaali efektiivväärtust U e . Signaali keskväärtus U k . Um = Ue 2 Um 2 Ue 2 2 U 2 2 Uk = = Ue = k , millest ning seega 2
programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4.6 on näidatud mootori käivituslülituse (a) programmeerimine loogikakontrolleris kontaktaseskeemi (b), loogika- skeemi (c) ja käsulisti (d) abil. Programmi koostaja saab valida endale kõige sobivama programmeerimismooduse, kusjuures kontrolleri valmisprogrammi saab automaatselt teisendada soovitud kujule. Käivitusnupule S1 vastab kontrolleri sisendsignaal E 0.0 ning peatamisnupule signaal E0.1. Kontaktori K1 olekule vastab kontrolleri väljundsignaal A 1.0. a b d U( E 0.0 E 0.1 A 1.0 O E 0.0 O A 1.0 S1 K1
Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu. küttepinge 2...12,6V küttepinge, taval. 6,3V vahelduvpinge, 50Hz Otsese küttega katood Kaudse küttega katood Pentood - 3 võrega el.lamp. Oktood - 6 võrega el.lamp. 1914.a. - el.lambid Venemaal. 1922.a. - 400 kW(!!!) raadiosaatja Moskvas. ------------------------------------------------------------------------- 7 Elektronkiiretoru (EKT, ERT, CRT, ). Kiirendamiseks ja fokuseerimiseks on anoodid (2 -3 tk) Hälvetussüsteem --- elektrostaatiline
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
sündmuse toimumist võimalik kindlaks määrata. Näiteks täringu viske puhul ei tea me kunagi täpselt ette, mitu silma saame. Nii on täringuviske resultaat juhuslik suurus. Tingituna juhuvigadest on ka üksikmõõtmise tulemus juhuslik suurus. Näide 1. Oletame, et mõõtsime multimeetriga füüsikahoones 8 minuti jooksul n = 100 korda vahelduvpinget. Katsetulemuste jaotus on kujutatud joonisel 2. Näeme, et vahelduvpinge väärtus ei ole ajas konstantne vaid fluktueerub mingi väärtuse ümber, s.t on juhuslik suurus. Antud näites on selle põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. 228.8 228.6 U Pinge, /V/ 228.4 228.2 228 0 1 2 3 4 5 6 7 8
ja temas indutseeritav elektromotoorne jõud on dI EMJ ei L dt kus on voolutugevuse I poolt tekitatud magnetvoog. 9. Perioodilised pinged, voolud ja elektromotoorjõud Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge siinuspinge. Vahelduvpinget iseloomustavateks põhisuurusteks on hetkväärtus u, efektiivväärtus U ja amplituudväärtus Um. Siinuspinge efektiivväärtus: U = . Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus ja seda tähistatakse väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................
..........................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus
juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust kandevsagedusest ülekantav infot sisaldav kasulik signaal. Nt: raadioringhäälinguks helisignaal, TV-signaali puhul nii pildi. Kui ka helisignaal, milleks kasutatakse kahte eraldi detektorit. Detektori tööpõhimõtte lülitus sõltub moduleerimise liigist (AM, FM, SSB, IM). *Ainult antennist ja detektorist koosnev vastuvõtja toimib täielikult antennist saadava KS-energia arvel, mistõttu tundlikkus ja tarbijale ülekantav väljundvõimsus on väga väikesed, sõltudes oluliselt:
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur.Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge põhjustada isolatsiooni läbilöögiks piisva liigpinge. Et ankru pöölemissuund on kuni seiskumiseni sama, samasagedusega teistsuguse väärtusegavahelduvpingeks. Trafo tühijooks on see kui sekundaarmähisesse pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad nüüd ankrumähises indutseeritud emj. ja toitepinge. Nimetatud pole atrbijat lülitatud ja trafot läbib tühijooksuvool
(motion control) Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud Joonis 3.1. Joonis 3.1. Elektriajami struktuur [6] Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
Trafo + U välj ~220V JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur
Vundamendi omakaal 2 ∆V =2,35 ⋅1,2⋅22⋅1,2 = 145 kN V = 4290 + 146 = 4436kN < R = 4620 kN Arvutusnäide 4.4 Määrata vundamendi mõõtmed eelneva näite andmetel, kui lisaks mõjub vundamendile moment ja horisontaaljõud. Moment alalisest koormusest 70 kNm ja ajutisest koormusest 550 kNm. Alaline horisontaalkoormus 20 kN ja ajutine horisontaalkoormus 80 kN. Horisontaalkoormus on rakendatud tallast 1 m kõrgemal. Arvutuslik moment Md = (70 + 20⋅1,0)1,2 + (550 + 80⋅1,0)1,5 = 1053 kNm Arvutuslik horisontaaljõud Hd = 20⋅1,2 +80⋅1,5 = 144 kN Arvestades esialgu ligikaudu vundamendi ja pinnase kaaluks 200 kN on ekstsentrilisus 1053 e= = 0,235 m 4290 + 200 Eelneva põhjal võiks vundamendi mõõtmed olla B = 2,35 m ja L = 2,35 + 2⋅0,235 ≈ 2,85 m. Kandevõime kontroll Vundamendi kaal 2,35⋅2,85⋅1,2⋅22⋅1,2 = 212 kN, mis on lähedane eeldatule. 1053 Ekstsentrilisus e = = 0,234 m
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
