* Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon Naissuguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need
Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium Paarilised lamedad ovoidsed organid, kus valmivad munarakud ja moodustuvad hormoonid Pinda katab ühekihiline kuupepiteel ja selle all on valkjaskest - tunica albuginea Munasarja koore- ja säsiosa
Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik mao lävis mao põhi mao lukuti mao keha Mao seina ehitus: mao sein koosneb nagu kõik teised seedekanali osad sisemisest limaskestast, selle all olevast submukooskihist, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Mao lihaskest koosneb kolmest lihaskestast, piki-, ring-, põikilihaskiht. 60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Maks asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maksasirpside jagab elundi kaheks: suurem parem, väiksem vasak sagar. Altvaates jaguneb maks 4-ks: parem- vasak-, ruut-, sabasagaraks
süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ.Söögitorul eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa.Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje
sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Munajuha asetseb serooskesta poolt moodustatud munajuha kinnises. Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks.Munajuha sein koosneb seespoolt limas-, vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas
süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ.Söögitorul eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa.Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_bladder.jpg Kusepõie sein koosneb limaskestast, väga kohevast limaskestaalusest kihist e. submukoosast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt ka serooskestast. Limaskest - vooderdab põit seestpoolt ja moodustab kurde nn. põiekortse, mis põie täitumisel tasanduvad. Põie põhja piirkonnas on põiekolmnurk, mille kohal submukooskude on vähe arenenud ja limaskest kurde ei moodusta. Selle kolmnurga tippudel on kolm avaust: parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule. nende ärritus kutsub esile urineerimisakti.
107.Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed? *Seedeelundkond k oosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis., *Seedekanali sein koosneb sisemisest limaskestast, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Lihaskest on enamasti kahekihiline. Neelu, söögitoru ja pärasoole kaugmine osa on serooskesta asemel kaetud paksu sidekoelise kesta ehk adventiitsiaga. *Seedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb ja seedenõresid tekib rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus langeb, seedenõrede hulk väheneb ja ensüümide suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. 108.Millised alltoodud väidetest on tõesed?
Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi: Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa Lihaskest: ringjas e tsirkulaarne lihaskiht, piki- e longitudinaalne lihaskiht (lihaskest reeglina silelihaskoest, v.a söögitoru)
limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast. Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline – sisemine tsirkulaar- ja välimine pikilihaskiht. Välimine lihaskiht sisaldab sügavamas osas rohkelt veresooni. Õhuke serooskest koosneb sidekoelisel päriskihil paiknevast ühekihilisest lameepiteelist (mesoteel). Osa ühekihilise lameepiteeli rakke on kaetud ripsmetega ja osa on ripsmeteta
bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass seedeferment/ -----> toitainete lagundamiseks organismis toodetav seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKESTTUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme
mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. 101) Kusepõie asend, iseloomusta kuisepõie seina kihte Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund, mis koosneb tipust, kehast ja põhjast koos kaelaga. Kusepõie sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast submukooskihist, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt serooskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Moodustab arvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Keskkest on kolmekihiline lihaskest(2 pikutist ja 1ringlihaskiht). Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. 102) Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseäraused Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur.
ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur
annaabi.ee 
