Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid. 15. Selgitage mõisted: Kopsuvärat lad. k. hilus pulmonis kopsu mediaalsel pinnal olev süvend Kopsujuur lad. k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised
Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid). Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest
fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM
Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. 2. Teine vereringe tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu saabuda arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid. Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad
Neeru asend, ümbritsevad kihnud bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarbronhiks, mis jaguneb segmendibronhideks, siis Neeru värat, seda läbivad elundid sagarikubronhid, mis omakorda bronhioolideks. Neeru siseehitus Serooskelme, mis jaguneb kopsupleuraks ja seinapleuraks. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinapleura katab rindkere Nefroni ehitus, arv siseseinu. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini
Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani
Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis
Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist
transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2.Limaskesta päriskiht (lamina propria mucosae): sidekude, milles on vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, lümfifolliikulid, mõnda liiki näärmed jne. 3
Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi. Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae Hingetoru ülesandeks on (1p) a) tagada gaasivahetud b) olla õhuteeks c) ühendada
sagarat Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa. Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides. Kopsude vereringe süsteemid: 1. Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi. 2. Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine
Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole
Mediastinum inferius Mediastinum anterius - kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel RINNAKELME - PLEURA - sidekude ja lümfisõlmed - Pleura pulmonalis kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare Mediastinum medium juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - alumise keskseinandi tsentraalne osa - Pleura parietalis rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga - Nende vahel cavitas pleuralis - vahelihasnärvid koos neid saatvate veresoontega
Kõri (LARYNX) funktsioon: hääle tekitamine Kops, kopsud (PULMO, PULMONES): Parem kops (PULMO DEXTER) koosneb 3 sagarast; Vasak kops (PULMO SINISTER) koosneb 2 sagarast; need jagunevad omakorda segmentideks - paremal 10 ja vasakul 9 Mõisted: 1) Kopsualveool - muljas moodustis kopsus, kopsusomp; kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalne ühik, teostab gaasivahetust 2) Pleura ehk kopsukelme on serooskelme, mis moodustub kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks ... kopsu kattev kelme 3) Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks 4) Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus Kopsudel on 2 vereringe süsteemi:
vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele.
Kõhuõõnes paiknevad: - seedekanali osad maost pärasooleni - suured seedenäärmed: maksHEPAR ja kõhunäärePANCREAS - vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid (kusepõis, põrn, neerud, kusejuhad) - seest vooderdatud kõhkelmega PERITONEUM Kõhuõõs jaotub: 1. ülakõht EPIGASTRIUM 2. keskkõht MESOGASTRIUM 3. alakõht HYPOGASTRIUM KÕHUKELME PERITONEUM ● Suurim serooskelme inimese organismis. ● olemuselt suletud kott, mis sisaldab seroosset vedelikku, ● vooderdab kõhuõõne seinu, katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid, ● õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub, ● põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Kõhukelme funktsioon: - Osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja verelümfi vahel,
annaabi.ee 
