VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks
Lääne teeba: Memoni Kolossid Kaks hiigelkuju. Jäänused suurest"aastamiljoniteks püstitatud templist". Ehitas Amenhotep IIIäti jaoks töödejuhataja Hapu poeg Amenhotep. Kujund on raitud ühest tervest liivakiviblokist. 27a eKr Teeba piirkonda tabanud maavärin tegi need kuulsaks. Põhjapoolne kuju sai kõvasti kannatada.Praod panid kivid nö mängima, koloss hakkas päikesetõusu ajal häälitsema. 199a eKr lasi Septimius Severus, teine rooma keiser, need renoveerida ja laul katkes. Lääne teeba: Dayr Al-Bahri, Kuninganna-vaarao Hatsepsuti igavikukoda Dayr Al-Bahri põhja klooster- asub Niiluse läänekaldal Karnaki vastas, looduslikus amfiteatris. Puid täis istutatud õu, mööda kaldteed minnes üles viis avarale poodiumile. Kuninganna Hatsepsut oli kuningas Thutmosis II abikaasa. Templi nimeks sai dzeser dzeseru-pühamaist püham. Egiptuses oli lehm ühteaegu täiusliku ilu ja taiplikkuse kehastus
ülesandeks, Täielikult valmis Kapitooliumi väljak alles 17. sajandil. Septiumius Severuse võidukaar See võimas 20,88 meetri kõrgune ja 23,27 meetri laiune kolme läbikäiguga võidukaar on üks paremini säilinud mälestisi foorumil. Atikakorrusele raiutud pühenduse kohaselt püstitasid selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine'). Võidukaar on kaetud marmoriga ja kaunistatud nüüdseks raskeid ilmastikukahjustusi saanud
spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr.
Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. Diocletianuse termide rekonstruktsioon · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati
Algne ehitis hävis aga 80.aasta suures tulekahjus. Ka keiser Titus Flavius Domitianuse käsul taastatud temple hävis tulekahjus, seda 110. aastal. Kolmandat korda alustati hoone püstitamist keiser Traianuse valitsusajal arhitekt Damaskuse Apollodoruse juhtimisele. Lõpule viidi ehitustööd keiser Hadrianuse valitsusajal. Ehitustöödel taastati muuhulgas ka raidkiri ehisviilul, kus seisab "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, Konsul kolmandat korda, ehitas selle". Pantheoni restaureeriti Septimius Severuse ja Caracalla poolt 202 aastal, mistõttu on ehisviilule listatud ka väiksem raidkiri: "Nad taastasid ajahambast puretud Pathenoni selles igas detailis". Aastal 609 andis Bütsantsi keiser Phocas temple Paavst Baniface neljandale, kes nimetas selle Neitsi Maarjale ja Märtritele pühendatud kirikuks. Kirikuks nimetamine tõstis (eelkõige) keskajal ehitise tähtsust. Suur osa templi väärtuslikust marmorist on ajajooksul kaotsi läinud. Lisaks on kaks selle
Omapäraseks kunstiliigiks on võidusambad, mis olid kaetud spiraalselt alt üles keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis
ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal. · triumfikaar- võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. · Termid- avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistut, higistamisruumi,leiget pesemisruumi, kuuma pesemisruumi ning jahedat basseini.Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimisruumid ning puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntumatest näiteks Nero. · arkaad(kaaristu) Piilaritele või sammastele toetuv kaarestik ehk kaaristu.
keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. 12 KOKKUVÕTE Võib öelda, et Rooma kunst kui selline ei olnud vabariigi algusaegadel veel omanäolisust leidnud olles väga tugevalt mõjutatud teistest kultuuridest. Siiski ei saa roomlaste panust alahinnata. Vabariigi ajastul loodi teistele kultuuridele tuginedes üsna kindel alusbaas
Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal, Segovia ja Tarragona akvedukt Hispaanias. 20) Triumfikaar võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. 21) Termid avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi (caldarium), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid.
Kui varased keisrid olid pärit senatiaristokraatia hulgast, siis nüüd pääsesid võimu juurde madala päritoluga ja lihtsõdurina alustanud väepealikud. Tihtipeale kerkis selliseid sõjaväe poolt valitud sõdurkeisreid esile riigi eri osades korraga mitu. See tähendas ka tihedaid kodusõdu. Mõnekümne aasta jooksul vahetus troonil sama palju keisreid, kui oli aastaidki. Ainult üks neist suri loomulikku surma. 193. aastal olid keisritroonil Pertinax, Julianus ja lõpuks Septimius Severus. Karm ja kõvakäeline Severus tegi ühe viimastest katsetest tugevdada riiki sõjaväe ja ametnikkonna ühendamise teel. Sõjaväes teostati suured ümberkorraldused. Sõdurite olukord paranes: neil lubati omada perekondi, kes võisid elada alalise laagrikoha läheduses. Piirialadel lubas Severus sõdureil ka maad harida. Sõdureile anti võimalus teenistusredelil tõusta kõrgeimate juhtivate auastmeteni. Ametnikeks hakkas Septimius Severus määrama endisi sõdureid
Nero lõpetas elu enesetapuga. 6)Galba 6869 Galba (Servius Sulpicius Galba Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba 7)Otho 6969 8)Vitellius 6969 9)Vespasianus 6979 10)Titus 7981 11)Domitianus 8196 12)Nerva 9698 Traianus 98117 Hadrianus 117138 Lucius Aelius (Hadrianuse pärija, kuid suri enne teda) Antoninus Pius 138161 Marcus Aurelius 161180 Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238 Pupienus 238 Gordianus III 238244 Philippus Araablane 244249 Decius 249251 Trebonianus Gallus 251253 Volusianus 251252 Aemilianus 253 Valerianus 253260 Gallienus 253268 Claudius II Gothicus 258270 Quintillus 270
14. Kes oli üks esimesi, kes rääkis Uuest Testamendist kui Pühakirjast kõrvuti Vana Testamendiga? V: Irenaeus Väike-Aasiast 15. Millist võrdpilti kasutab Irenaeus rääkides Logosest (Kristusest) kui ka Püha Vaimust? V: need on nagu Jumala käed, mille abil ta on loonud maailma aegade alguses ja mille kaudu ta nüüd end ilmutab 16. Millise Rooma keisri ajal Irenaeus 202. aastal suri tõenäoliselt loomulikku surma? V: Septimius Severuse [193-211] ajal 17. Kes usuvad, et aegade lõpul ärkavad ellu surnute kehad (hinged on surematud) ja iga hing ühineb oma kehaga, milles ta elas siinpoolses maailmas ning siis hakkab ka keha osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19
,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur Aurelius Augustinus Hieronymos Ammianus Marcellinius
mis moodustas linna uue keskuse. Läbikäimine uue ja vana linna vahel toimus Hadrianuse värava kaudu. Sellel on näha võrksiirde motiivi, mis esineb ka Adalia (Ataleia) Hadrianuse väravas (Vaga 1999: 116). Antoninuste ajal (aastast 138) tugevnesid languse tunnused. Langus ilmnes algul küll ainult vormikäsitluses, mis kaotas oma puhtuse ja ilu. Seda tunnistavad Hadrianuse auks ehitatud templid, Traianuse samba eeskujul Marcus Aureliuse mälestuseks püstitatud sammas ja Septimius Severuse triumfikaar aastast 203 Kapitooliumi nõlvaku all. Julgete konstruktiivsete ülesannete lahendamises ei jäänud aga selle aja ehituskunst maha eelmistest aegadest. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla (211 217) termid, millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres. Eeskujuks olid sellele ehitusel Apollodorose Traianuse termid. See oli tohutu ehitiste kompleks, mis sisaldas külma ja sooja
Roman forts were briefly set along the Gask Ridge close to the Highland line (none are known to have been constructed beyond that line). Three years after the battle the Roman armies had withdrawn to the Southern Uplands. They erected Hadrian's Wall to control tribes on both sides of the wall, and the Limes Britannicus became the northern border of the empire, although the army held the Antonine Wall in the Central Lowlands for two short periods--the last of these during the time of Emperor Septimius Severus from 208 until 210. The extent of Roman military occupation of any significant part of Scotland was limited to a total of about 40 years, although their influence on the southern section of the country occupied by Brythonic tribes such as the Votadini and Damnonii would still have been considerable. A replica of the Pictish Hilton of Cadboll Stone. Medieval period The Kingdom of the Picts (based in Fortriu by the 6th century) was the state which eventually became known
senatiaristokraatia vahel. Seda aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus Aurelius (161 180): stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu savutas. Commodus (180 192): ebapädev ja julm valitseja; läks tülli senatiaristokraatiaga ja kukutati. Severuste dünastia 193 235 Septimius Severus (193 211) taastas kodusõdade järel riigi ühtsuse. 212 andis Caracalla (211 217) oma ediktiga kodakondsuse kõigile keisririigi vabadele meestele legaalne erinevus Itaalia ja provintside elanike vahel kadus. Rajati Caracalla termid Roomas. 235 Alexander Severuse tapmine armee ülestõusu tagajärjel vallandas kodusõdade perioodi. Sõdurkeisrite ajajärk 235 284 Lakkamatud kodusõjad eri provintside vägede poolt esile tõstetud keisrite vahel (kokku
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema? Apuleiuse peateos on ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel". ,,Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus (150/170 220/240) - Ristiusku pöördus täisealisena Roomas, Kartaagos sai temast usuvõitleja ja kirjutaja. Tertullianus oli alati tulihingeline võitleja küll paganate, küll hereetikute ja gnostikute, hiljem üldise kiriku vastu. Tema arvukad teosed pärinevad ajavahemikust 195 220. Tertullianuse teoseid: ,,Apologeticum", ,,Paganaile", ,,Juutide vastu", ,, Hingest", ,,Ristimisest", ,,Patukahetsusest",
Viimane ei tähenda, et kristlased ja juudid ise poleks seda vahet tajunud (näit. apostel Pauluse võitlus juudakristlastega) Kristlaste esmane riigipoolne tagakiusamine oli pigem kohaliku ja ajutise iseloomuga, kusjuures ei eristata juute ja kristlasi (esimene kristlaste tagakiusamine 64.a keiser Nero ajal). Domitianus, esimene keiser (81-96), kes nõudis enda kutsumist dominus et deus, jälitas nii stoikuid kui kristlasi. Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas haripunkti keiser Diocletianuse ja tema kaasvalitseja Galeriuse ajal. Siin võib näha keisrivõimu püüdu kasutada teravnevast kriisist jagusaamiseks ja riikliku ühtsuse tagamiseks senist paganlikku riigikultust. Ideoloogiline ühtsus pidi teenima riigi ühtsust ning nendes tingimustes muutus ristiusk kahtlaseks. Ainujumala nõue muutis
kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903. Herakles (ladina keeles Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda
annaabi.ee 
