Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enesekonseptsiooni kujundajatena Seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hooldaja poolt pakutud kindlus- ja turvatunne 3 Vanemad Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid ... osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerumisprotsessis õpetavad lastele sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid Kiitus või karistus on tugevaks sotsiaaliseerimistehnikaks Lapsed ei korda pimesi tegevusi, mille eest
Enesekontroll väiksem • Emotsionaalsed kriisid • Situatsioonid, milleks pole valmis • Koolis probleeme, õpib halvemini • Hilisküpsed: • Riiakam, nõudlikum • Vaidlushimulisem • Sotsiaalselt vähemadekvaatne SOTSIAALSE ARENGU SEADUSPÄRAD. Varajane areng ja suhted perekonnas Lugemiskontroll 1. Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega: autoriteetsed 2. Järjesta seotussuhte kujunemise etapid (Bowlby, 1969 järgi): 3. Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5. Seotussuhte vähenemine, kujuneb abstraktsem suhte sisemine töömudel 2. Eelistusega kontakt –laps signaliseerib ja orienteerub eelistatud inimsese poole 1. Üldine sotsiaalne kontakt – laps orienteerub ja signaliseerib valikuta 4. Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 3. Nutt ja naer on kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Ei 4
probleemsituatsioone (nt leida ese rätiku alt). Aistingute omavaheline seostumine (kuuleb ema häält- näeb, tunneb ema lõhna- peab keerama). Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini. 12 elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini. Seostusteooria Lorenz, K. (1935) ideed olid vajalikud selleks, et tekikisid edasised mõtted - tõstatas seotussuhte teema. Harlow, H. (1958) kummutas ümber seisukoha, et füsioloogiliste vajaduste rahuldamine põhjustab kiindumussuhte. Lisaks tuli sisse füüsilise kontakti teema ema ja lapse vahel ning lisaks see, et laps vajas õrnust ja armastust. Väitis, et kuigi isa ei taga lapse füsioloogilisi vajadusi (imetamine), tekib ka isa ja lapse vahel kiindumussuhe. Bowlby, J. (1969) viitas samuti oma töödega seiusukohale, et esimene kriitiline
kiindumussuhtele, kui laps on juba piisavalt vana. Lapsi ei pea ilmtingimata viima lasteaeda, 14 on võimalus ka palgata lapsehoidja. Kuid Mayall ja Petri (1981) leidsid, et lapsed on lapsehoidjaga tihti ebakindlad ning nende keele- ja kognitiivsed võimed madalamad, kui lasteaias käivatel lastel. Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110 4.2. Seotussuhted Seotussuhte alguse tähistajaks on märk, et imik orienteerub eelistavalt ühe või enama eristatava inimese järgi ning signaliseerib nende suunas. Seotussuhte algus on kusagil 7-9 kuu vanustel imikutel. Oma liikumise seostab ta eelistavalt välja valitud inimesega ja püsib selle isiku läheduses. Lapse ja tema hooldaja vahele tekib usaldussuhe. Tavaliselt on seotussuhe ema ja lapse vahel, kuigi see ei pruugi alati nii olla. Lapsed loovad suhet paremini inimesega,
1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on just vanemate või esmahooldaja poolt pakutud kindlus ja turvatunne. See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates. Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate sotsiaalsete käitumiste osas. Laps on võimeline õppima vaatlemise teel.
o Reaktsioon uute olukordade suhtes esialgne reakstsioon uues stiimuli, toidu, iniemeste, kohtade, mängasjade suhtes. o Sensoorse läve tase välise stimuleerimise, nagu näiteks heli või muutused toidu või inimeste suhtes. o Reaktsiooni intensiivsus reaktsioonide energilisuse tase hoolimat nende kvalitedist. 4.Vanemad ja perekonnad Seotussuhete areng · Bowbly kirjeldas seotussuhte 4 etappi, mis hiljem laienes ja viiendateks: o Imik orjenteerub ja signaleerib tegemata vahet erinevatel inimestel. o Eelistavalt orienteerub imik ühe või enama eristatava inimese järgi ja signaleerib enda suuna. o Imik säilitab läheduse eelistavalt väljavalitud inimesega liikumise ja signaleerimise kaudu, o Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgi korrigeeritud
hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed
Eestis on reegel, et last ja ema ei eraldata üksteisest 2 tunni jooksul pärast sündi. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel (enamasti laps ja ema). Kiindumuse kujunemine on kõige olulisem väikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm. Brown ja Harris 1980 tütarlapsed, kelle ema oli surnud enne 12 eluaastat, siis al 35 eluaastal oli kalduvus haigestuda sügavasse depressiooni. Emaga seotussuhe toob probleeme täiskasvanueas. Samamoodi ka seotussuhte puudumisel. Suhe emaga annab lapsele esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema. Puudutus Beebi mitte ainult ei naudi puudutust, vaid lausa vajab seda! S.Scranberg mida teevad rotipojad, kelle ema neid ei puuduta. Nad ei afrenenud normaalse arengukava kohaselt ega võtnud kaalu juurde. Puudutus on seotud teatud ainetega, mis soodustavad ainevahetust. ,,Kindel puudutus ei tohiks olla liiga õrn ega liiga tugev".
Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine Turvaline keskkond kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta Interaktiivsus mänguline tegevus Empaatiavõime tähele panemine erinevate laste tüüpide arvestamine eelneva kogemuse mõtestamine isiklikus plaanis tagasisidestamine Usaldus Armastus ja aktsepteerimine
· Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Lahutuskartus · Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega · 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu · Emast lahutamine tekitab lapsel distressi · Linus'e turvatekk Võõras situatsioon · Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) · Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks · Becker & Rauh (200)) The stranger in the strange situation: does her behavior need more standardization? · Jälgitakse väikelapse reaktsiooni võõras keskkonnas võõrale inimesele ema juuresolekul võõraga üksi olles emaga uuesti kokku saades Neli seotuse tüüpi · Turvaline seotus (2/3 lastest) aasta vanune laps uudistab ema juuresolekul ümbrust reageerib võõra ilmumisele positiivselt
on, on ka ülevas meeleolus. Ema huvi lapse vastu, tahab teda tundma õppida. Ainus asi, mis võib segada seda, on haiglarutiin (ema ei saa näha last pärast sündimist, näeb ainult siis kui on söögiaeg). Kriitiline periood, kus pannakse paika laste tundlikkus, on kohe pärast lapse sündi (paar tundi). Oluline nahk - naha kontakt, aitab kaasa meelelisele arengule. Last ei tohi eemaldada pärast sündimist emast. 1976. püsitati Klausi ja Kennelli poolt hüpotees, mille kohaselt on seotussuhte kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Selle hüpoteesi kohaselt on kõige kriitilisem punkt 2-3 tundi peale sündi. Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal. Carol Gilligan (1938- ) Gilligan arvas, et kõik mis Kohlberg ütles ei kehti naiste kohta. Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Nende katsete põhjal on naiste moraal madalam
oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt). Maccoby (1980) tõi välja kriteeriumid, mille järgi saab aru, et imik on oma emaga seotud. Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S. Freudi meelest, et ema rahuldab lapse esmaseid bioloogilisi vajadusi (baasvajaduste rahuldamine). John Bowlby ei olnud Freudi ,,söögilaua-armastuse" teooriaga rahul ja ütles, et emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisuse vajadus, et ema süles tunneme end turvaliselt, hoitud ja hästi. Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka
III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga. Bowlby- briti arengupsüh. Pärast II MS palju neid lapsi, kes jäid vanemateta, see tõmbas B tähelepanu. Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole
juhtudel, mil riigiasutus täidab talle seadusega pandud ülesandeid (lg 1 ja 2); lapse eksponeerimine viisil, mis seab lapse heaolu või õigused ohtu, on keelatud (lg 3) ja sõnas, trükis või muul viisil mistahes lapse õigusi või heaolu kahjustava teabe levitamine, on keelatud (lg 4). Eksperdid peavad võimalikuks, et kui 3 Siinkohal tõid eksperdid välja, et loetletud isikutel (vanem, lasteasutus) on erinev seotussuhe lapsega ning seaduse tekstis on ebaselge, kas eeldatakse sarnase seotussuhte loomist lapsega. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 55 meediakanalid ei ole keelust teadlikud, võidakse abivajavaid lapsi avalikult eksponeerida. Siinkohal on
annaabi.ee 
