vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude
on võime kontrollida ilmastikku või olla ühenduses teiste maailmade esindajatega); 4 · ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; · mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; · katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; · negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Diagnoosimisel
.. Intervjuu kuldreeglid: · Ära karda vaikust · Üks küsimus korraga · Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid · Kerged ja rasked küsimused läbisegi · Kui vassib mine edasi ja tule hiljem tagasi Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid). Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on... Eksperimendi võimalikud vead on: · Õige hüpotees, halb töö · Tahtlikud ja tahtmatud vead · Juhuslikud ja süstematilised · Vea mõju oleneb objektide hulgast Mis on reiting ja kuidas seda uurida/vormistada? Ankeet võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvantitatiivne meetod. Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga
*ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) - hallutsinatsioonid, illusioonid - mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnalina väljendus jääb tihti arusaamatuks - mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid
Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired · Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent
ärevushäired. Skisofreenia - Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod)
c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine.
Tugev intensiivsus Ülitugev intensiivsus Tegevus vastab põhimõtteliselt seda Tegevus ei vasta absoluutselt seda provotseerinud põhjusele provotseerinud põhjusele Teadvuse ahenemine Teadvuse hämardumine, tugev muutus Pidurdamatus Tegude kontrollimise võime täielik kadumine Assotsiatsiivsete mõtete seosetus Mõtete seosetu kuhjumine Mälu osaline säilimine Amneesia Reaktiivne nõrkus, jõuetus Patoloogiline uni Ekspertiisi küsimus oleks "Kas süüdistatav viibis talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis (afekti seisundis)., mille põhjustas kannatanu X käitumine?" Afektiks (lad. afectus- meeleolu) nimetatakse tugevat ja suhteliselt lühiajalist emotsionaalset
tähendusega. Skisofreeniale omase mõttekäiguhäire puhul tulevad esile asjade kõrvalised ja teisejärgulised tunnused, mis on normaalse sihipärase vaimse tegevuse käigus pidurdatud, ja neid kasutatakse situatsiooni aspektist põhiliste ja oluliste tunnuste asemel. Nii muutub mõtlemine ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleolu on iseloomulikult lame, kõikuv või ebaadekvaatne. Tahteelu häired võivad avalduda ambivalentsi, inertsuse, negativismi või stuuporina. Võib esineda katatoonia. Algus võib olla äge, sügavalt häiritud käitumisega või aeglane, veidrate ideede ja käitumishäirete järkjärgulise kujunemisega. Häire kulg võib olla erinev ja pole sugugi paratamatult krooniline või pidevalt
jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid, luululine tajumine c kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid. d muud püsivad veidrad luulumõtted e püsivad üle 1 kuu hallukad, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted f neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigs, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena g katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor h negatiivsed sümptomid: hüpo/apaatia, kõnevaegus , emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sots. Aktiivsuse alanemine, huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine, sotsiaalne isoleerumine.
pshüühotrauma Põhilised psüühikahäirete grupid: - Skisofreenia: noores täiskasvanueas algav raske psühhikahäire, mille tüüpilised haigusnähud on (kuulmis-)hallutsinatsioonid, paranoilisus, luulumõtted, sihipäratu kõne ja käitumine, emotsioonide tuimenemine, kõne vaesumine, tahteaktiivsuse lagnus. Tundeelu kõikuv ja ebaadekvaatne, mõttekäikudes tõkestused ja seosetus. Mõlemad sugupooled võrdselt ohustatud. Võib paraneda, kuid võib kujuneda ka krooniliseks. Psühhoteraapiaga saab alustada, kui haigusnähud ravimitega maha võetud. Haiguse kulg on erinev ja raskest prognoositav. ¼ ägeda skiso patisientidest paraneb pärast esimest haigushoogu ilma igasuguste jääknähtudeta, ¼ jäävad jääksümptomid ja sots tervenemine on puudulik, ¼ seisund halveneb üha ilmnevate
(c) kuulmishallutsinatsioonid mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad veidrad luulumõtted (antud kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed) Teise järgu sümptomid: e) igasuguse modaalsusega püsivad (>1 kuu) hallutsinatsioonid, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted; (f) neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigus, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena; (g) katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine.
Sümptomid - Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine - Luulumõtted kontrollist ja mõjutusest või hõivatusest - Kuulmishallutsinatsioonid - Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta - Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid - Mõtekäigu tõkestused või seosetus - Katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine jne F20 Paranoiline skisofreenia (kõige levinum) - Püsivad paranoilised luulumõtted - Hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed - Sagedaseimad näited: o Tagakiusamise-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus-, kiivusluulu mõtted o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer
· Seotud virgatsained: dopamiin (DA) (ja serotoniin 5-HT) Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia · (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; · (b) kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; · (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised
võimed tavaliselt säilinud, kuigi teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda; häiritud funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele individuaalsuse, suveräänsuse tunnetuse; mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud; seletusluul; Positiivsed sümptomid: hallutsinatsioonid, eriti akustilised; püsivad luulumõtted; neologismid, mõttekäigu takistus või seosetus; katatoonne käitumine (rahutus, tardumine, vahajas paindlikkus, mutism) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Meeleoluhäired Maniakaalne episood e. mania - meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva järjest; füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse
Kontentanalüüsil kasutatakse 19 kriteeriumit, mis esitatakse järgnevas tabelis. Üldised karakteristikud 1. Loogiline struktuur, mis esineb siis, kui esitatud seisukoht omab mõtet, on koherentne (asjassepuutuv, selge, arusaadav) ja loogiline ning erinevad osad moodustavad terviku ega ole vastuolus, seosetud. 2. Struktureerimata produktsioon, mis esineb siis, kui informatsiooni esitatakse mitteloogiliselt, ajaliselt järjestamata, kogu intervjueerimise käigus. Selline seosetus ja vähene organiseeritus annab tunnistust teemast kõrvalekaldumisest ja vaatepunkti (locus) spontaansetest muutustest. Samal ajal on tunnistus tervikuna asjassepuutuv. Näiteks on tehtud kindlaks, et emotsionaalselt häiritud täisealised vägistamise ohvrid annavad sageli halvasti seostatud ja ebaselgeid tunnistusi. 3. Detailide rohkus avaldub selles, kuidas kirjeldatakse kohta, aega, isikuid, objekte ja sündmusi, mis seostuvad kuriteoga. Spetsiifiline sisu 4
annaabi.ee 
