2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-
dsRNAd. 2-valk on oluline reoviiruse RNA sünteesiks ja virionide morfogeneesiks. 3 (41 kDa). On väliskapsiidi põhivalk (koos µ1-valgu ja selle proteolüüsi produktidega). Interageerub 2-, µ1- ja 1-valkudega ning stabiliseerib kapsiidi. Infektsiooni algusel eemaldatakse 3 kapsiidist proteolüüsi teel (happeliste endosoomi proteaaside poolt). Sisaldab tsink-sõrmede struktuuri, võib olla seotud virionide varajase morfogeneesiga (seondab järjestus-mittespetsiifiliselt dsRNAd). 3-valk osaleb ka raku RNA ja valgu sünteesi mahasurumises (mõjutab valgusünteesi PKR inaktiveerimise kaudu) ning reguleerib viiruse transkriptsiooni ja translatsiooni (muu hulgas stimuleerib reoviiruse hiliste, capeerimata, mRNAde translatsiooni) . Mittestruktuursed valgud Reoviiruse poolt nakatatud rakkudes leidub kaks mazoorset mittestruktuurset valku: µNS (koos oma isovormi µNSC'ga) ja NS
ainete ja ühendite transport informatsioon retseptoritega koosneb fosfolipiidididest (pead on hüdrofiilsed ja jalad hüdrofoobsed) membraanis on veel glükoproteiinid, millel on retseptoorne funktsioon kolesterool annab membraanile teatava jäikuse valgud - võtavad märkimisväärse osa membraani mahust o ainete transport o ioongradiendi teke o signaalide vastuvõtt ja edastamine o seondab membraani tsütoskeletiga o seondab ekstratsellulaarse maatriksiga Veel on rakumembraanis pumbad, kandjad, kanalid o pumbad - energia toel transpordivad aineid ja ühendeid rakku ja rakust välja. Kindlustvaad konts gradiendi o Kandjad e transport valgud - liiguvad mööda konts gradienti, o Kanalid - avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transporti piki konts gradienti.
Eukarüootse translatsiooni initsiatsioon ja regulatsioon 22 Eukarüootse ja prokarüootse translatsiooni võrdlus. Mis on sarnane, mis erinev ja mis võiksid olla erinevuste laiemad põhjused Eukarüootse translatsiooni initsiatsioon Põhilised eIF-id : eIF2- moodustab kompleksu Met-tRnai-ga ja GTP-ga, mis annab algust inisatsionile, siis seondab vaba 40S subühikuga. Toob inisatsiooni tRNA. eIF3seondab 40S ja eIF5 on GAP eIF2jaoks( gtp aktivaator). eIF4A- helikaas, mis aitab lahti keerata mRNA. eIF4E- tunneb ära cap struktuuri. eIFA- sarnane bakterite IF-ga. eIF4A, 4B ja 4fF, seondavad mRNA ribosoomi 40S subühikuga. Põhilised regulatsioonipunktid Polü(A) mõju translatsioonile ● Initsiaator-tRNA leidmine. eIF2 (seotud GTP-ga) seondab Met-tRNAi. ● 43S kompleksi assambleerimine
Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ? - Ainete transport(kanalid, kandjad, pumbad) - Signaalide vastuvõtt ja edastamine - Seondab membraani tsütoskeletiga Pumbad energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja Kandjad transport valgud liiguvad mööda konts gradiendi Kanalid avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transpodi pili mööda konts gradiendi. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. Seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihas rakud)
AcMNPV kodeerib kolme valku, millel on olemas homoloogia raku DNA replikatsioonis osalevate valkudega. Need on: 1. DNA polümeraas; 2. helikaas ja 3. PCNA (proliferating cell nuclear antigene). AcMNPV infektsioonitsükkel rakukultuuris Baculoviiruse elutsüklile in vivo on iseloomulik primaarne ja sekundaarne infektsioon. Sekundaarne infektsioon sarnaneb infektsioonile rakukultuuris ja seda on seetõttu rohkem uuritud: 1. infektsioon algab sellega, et BV gp64 seondab raku retseptorit (retseptor on siiani tundmatu, samas on teada, et gp64 seondab efektiivselt ka imetajarakke); 2. viirus tungib rakku retseptor-seoselise endotsütoosi teel; 3. gp64 on vastutav BV membraani liitumise eest endosoomide membraaniga; Nukleokapsiidid vabanevad (4) ja liiguvad tuuma (5, selleks kasutatakse viiruse poolt indutseeritud aktiini polümeriseerumist), kus toimub DNA vabanemine (6) ja algab viiruse genoomi transkriptsioon (7)
väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne
Tsütoplasmas toimub nukleokapsiidi lahtiharutamine raku ribosoomide poolt. Selle tulemusena vabaneb viiruse genoomne RNA raku tsütoplasmasse. Replikaas- mittestruktuursed valgud Polüproteiin protsessitakse valmis NS-valkudeks viiruse proteaasi poolt. NSP1 on metüül- ja guanülüültransferaas, mis teostab viirus-spetsiifilist cap- sünteesi. Osaleb (-) RNA sünteesi initseerimisel ja seondab replikatsiooni kompleksi rakumembraanidele. NSP2 on NTPase, RNA helikaas, RNA- trifosfotaas ja tsüsteiin-proteaas. Reguleerib viiruse replikatsiooni ning osaleb nakatatud rakkudes raku spetsiifilise transkriptsiooni ja translatsiooni mahasurumises. NSP3 osaleb viiruse replikaasi komplekside moodustamises ning NS polüproteiini protsessingu reguleerimises. NSP4 on alfaviiruste RdRp, sisaldab polümeraaset motiivi GDD. Rakus on
Seda kujutatakse ette justkui õukonnana, kus ettekujutused esinevad selleks, et neid eristataks, kontrollitaks ja korraldataks. Nii saab teadvusest kui ettekujutuste kogumist ühtlasi nende korraldamise instants. Kui jääda eelneva metafoori juurde, siis oleks teadvus justkui ettekujutuste õukond ja valitseja üheaegselt. Teadvus mitte üksnes “võtab ettekujutusi vastu” (meelelisuse afektsiooni kaudu), vaid ka “seondab”, “sünteesib” neid “kogemuse objektiks”. 3. Tolle arusaama kohaselt saab teadvus lisaks sellele, et see toimib “sünteetilise ühtsusena”, iseennast sellisena ka teadvustada. Sedavõrd on see “apertseptsioon”. Leibniz nimetas ettekujutusi, mis meil millestki olla võivad, pertseptsioonideks. “Apperception” on niisuguste pertseptsioonide teadvustamine – ap tähendab midagi, mis tuleb lisaks, juurde – antud juhul perception`ile lisaks ja juurde
eristades sümboleid kõnes ja mängus. 2. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest. Mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused. Fantaasia ja kujutlused on väga viljakad, neid ei tõrjuta ratsionaalse mõtlemise poolt välja. Astme tugevuseks on, et kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused (häving, terror), arvates, et elu ongi selline. Ülemineku põhjustab see, et laps õpib tegema mõttelisi tehteid ning kasvav püüd mõista, kuidas asjad (elu) toimivad ja teha vahet, mis on reaalne ja mis ainult näib. 2. Müütilis-sõnasõnaline usk (eluaastad 4-13...). Jutustused, uskumused ja tavad hakkavad
toimetab paketid koostada kohale oigesti kokkupanemise eest vastutab TCP. ( neli erinevat koodi (00 , 01 ,10 ,11). IP on OSI 3.kihis) Antud juhul on tegu 3 bitise valjundiga ADC ehk ARP aadressiteisenduse protokoll kasutatakse IP on voimalik aadressi kirjeldada 8 erinevat analoogsignaali olekut. vahendamiseks riistvaraga (seondab IP aadressi Siinussignaali diskreetimine naiteks MAC Tuleb aru saada ,et sampling rate ehk lugemite aadressiga) votmise sagedus peab olema vahemalt paar korda suurem kui Diskreetimissamm 125 mikrosek, signaali enda Kvantimisnivoosid 256 sagedus mida muundama hakatakse ,kuna muidu 64 kbit/s,~ITU-T G.711
allergeen seob kahte antikeha raku pinnal ristseoseliselt, siis vabanevad graanulid, mis sisaldavad histamiine ja muid allergilise reaktsiooni vahendavaid ühendeid. Nuumrakud vabastavad histamiini ja mõningate minutite jooksel võivad tekkida kopsuturse jne. IgE tüüpi antikehad on spetsiifilstel rakkudel ja ootavad kokkusaamist antigeenidega. Paar slaidi lasime üle. Biotehnoloogias on antikehade kasutamisel probleem. Neid kasutades, võib juhtuda probleem, et mingi kude seondab antikeha, mitte antikeha ei seonda antigeeni. Selle vältimiseks saame rasked ahelad ära lõigata teatud ensüümidega. Alles jääb fab osa. Kui tahame antikehasid kasutada mingite asjade ära tundmiseks. Keeruline vahet teha aks seondumine oli spetsiifiline või sp et seal olid vastavad retseptorid mis tundisd selle antikeha ära. Nt vereloome rakkudel on olemas retseptorid mis tunnevad ära antikeha (seda piirkonda millest enne rääkimine). Fc osa lõigatakse maha ja alles jääb Fab osa
Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 1. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest. Mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused. Fantaasia ja kujutlused on väga viljakad, neid ei tõrjuta ratsionaalse mõtlemise poolt välja. Astme tugevuseks on, et kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused (häving, terror), arvates, et elu ongi selline. Ülemineku põhjustab see, et laps õpib tegema mõttelisi tehteid ning kasvav püüd mõista, kuidas asjad (elu) toimivad ja teha vahet, mis on reaalne ja mis ainult näib. 2. Müütilis-sõnasõnaline usk (eluaastad 4-13...). Jutustused, uskumused ja tavad
Ekstratsellulaarseteks TLR-ideks on TLR1:2, TLR2, TLR4,TLR5, TLR2:6, retseptoreid stimuleerivad erinevad PAMP-id (pathogen associated molecular patterns), nt TLR5 aktiveerub flagelliini seondades. TLR retseptoreid stimuleerivad veel: gram-negatiivsete bakterite LPS, gram-positiivsete bakterite peptiidoglükaan, bakteriaalsed lipoproteiinid, flagelliin, metüleerimata CpG motiivid, dsRNA jne. TLR signaliseerimisrada: TLR seondab ligandi (milleks on PAMPi sisaldav molekul) TLR molekulide dimeriseerumine adapter proteiinide aktiveerimine (TIR domään sisaldab neid) proteiin kinaaside aktiveerimine transkriptsioonifaktorite aktivatsioon geeni transkriptsioon ekspresseeritakse: põletikulisi tsütokiine (TNF, IL-1, IL-12), kemokiine (IL-8), endoteliaalseid adhesiooni molekule (E- selektiin) jne.
dünaamilisemaks ja muutub selles suunas ka edaspidi. Edasine sõltub sellest, kas inimesel on uues olukorras toimetulekuks ja pikemaks säilimiseks piisavalt mõistust. Selleks, et seda jätkuks, on vaja mõistust vastavas suunas kiiresti arendada, levitada ja rakendada. Mõistuskeskkonna kujundamise üheks teaduslikuks aluseks on tehnoökoloogia. See on teadusharu, mis uurib tehiskeskkonda ning selle järjest suurenevat osatähtsust looduses ja inimese elus. Seondab selle inimese majandustegevusega ning tegeleb sellega, kuidas kujundada maailma ja ühiskonda inimesele järjest enam sobivaks ja muuta inimkonna eksistents järjekestvaks. Tehnoökoloogia eesmärk on noosfääri ehk mõistuskeskkonna edasine arendamine inimesele järjest enam sobivaks mõistusmaailmaks. Kahtlemata peavad selle käigus arenema ka inimene ja ühiskond. Tehnoökoloogia käsitluse keskmes on inimene ja tema elukeskkond. Sealjuures käsitletakse