· Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Harilik pukspuu Buxus sempervirens · Lehelaba kuju-ovaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-ümar · Lehelaba-lihtleht Harilik viirpuu Crataegus L. · Lehelaba kuju-jagune · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik sirel Syringa vulgaris · Lehelaba kuju-munajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht
Õitseb august, september. · Kõrgus 45-90cm. Puhmik. · Päike kuni poolvari. · Parasniiske, viljakas aiamuld. · Lumeta talvel vajab katet. Istutamisel väldi tuuliseid ja talvel liigniiskeid kohti. Hübriidnelk Dianthus hybrida Hübriidnelk Dianthus hybrida · Kõrgus 50-20cm. · Õitseb mai juuni. Õied erinevat värvi. · Sobib toitaineterikas kuivem aiamuld. · Niiskuspelglik! Kasutada kiviktaimlas. Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens · Kõrgus 10-15 cm. · Valged õied. · Sobib kerge vett läbilaskev muld. · Kiviktaimla taim. Varakevadel varjutada kuuseokstega. Aediiris Iris Aediiris Iris · Väga palju erinevaid värve ja sorte. · Kõrgus 15-100 cm. · Päiksepaisteline soe, huumus- ja toitaineterikas mullastik, kuiv, hea vee läbilaskvusega, kergelt aluseline. · Peenralill, lõikelill.
o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca
kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt konkureerida ja kohati ka välja tõrjuda punane lepp (Almus rubra) ja suurelehine vaher (Acer macrophyllum). Sinihalli ebatsuuga metsad
Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A.
Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level 20 50cm Third level Fourth level Fifth level Harilik kerahein Dactylis glomerata Päikesepaistelisse Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level ~ 100cm Third level Fourth level Fifth level Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level k. 60 120cm Third level Fourth level Fifth level Laiuv lambiharjahein Hystrix patula Parasniiske Click to edit Master text styles keskmine 40- 100cm Second level Third level Fourth level Fifth level Mets-piimhein Luzula sylvatica
vaigusisaldusega- 450-750 hiliskülmakindlad. Põhja-Ameerikas. seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica); Korea kg/m3. seedermänd (Pinus koraiensis); Puidu trahheiidides on Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens); koobaspoorid. Vaigukäike Hiidsekvoia e mammutipuu (Sequoiadendron üldiselt pole. giganteum); Sugukonna 20 Puit on lülipuiduline, lõhnab perekonda eeterlike õlide tõttu, vähese kasvavad nii põhja- vaiguga. kui lõunapoolkeradel. Puit on pruunilülipuiduga,
TAIMERÜHMADE JAOTUS OKAS- anagyroides LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran
Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, nõmmaed, kalmistutel, pinnakatteks, lillepeenarde ääriseks, rohttaimede gasoonides Joonis 56. Vaip-aruhein (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/festuca_gautieri.jpg) 60 Joonis 57. Vaip-aruhein 61 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50-60 cm kõrge, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: Lehestik igihaljas, sinakashallid Õied või õisikud: Õisikud suured, kõrrevärvi Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Eestis pole täielikult igihaljas, mistõttu igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani (mitte madalamale kui 20 cm) Kasvukoha nõuded: Päikeselembene, eelistab kuivemat mulda
......................................................................................... 28 Elujõulisuse suurendamine ja hooldus..................................................................................29 Kosmeetiline hooldus............................................................................................................29 Pinnase ettevalmistamine istutamiseks................................................................................. 30 HARILIK PUKSPUU (Buxus sempervirens)...........................................................................30 Iseloomustus..........................................................................................................................30 Hooldus ja paljundamine...................................................................................................... 31 Katmine.................................................................................................................................31
lambaaruhe • Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja- in Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised • Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid Hall aruhein madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. 'blue select'. Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad. HELICTOTRICHON SEMPERVIRENS - IGIHALJAS KAERAND • Kõrgus 50 cm koos õisikuvartega 1 m • Õitseb juunis- juulis.Tugeva kasvu ja sinakasrohelise lehestikuga talvehaljas tihe puhmik. • Euraasia steppidest pärinev. Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Ei talu talvist liigniiskust. • Külmakindel. LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN • Piiphein (Luzula DC.) on loaliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonda kuulub süstemaatikast olenevalt 80–140 liiki
Pöörise harud püstised ja jäigad, õitsemise ajal laiuvad. Liigi eritunnused: rohkete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline pealishein Kasvukoha nõuded: mulla suhtes leplik, kuid ei talu üleujutust, Kasutamine haljastuses: sobib hästi muru sisse Kasutatud kirjandus: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=419 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aruhein1 http://herba.folklore.ee/pildid/h%20aruhein.jpg 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50cm koos õisikuvartega 1m. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. . Kasvukoha nõuded: Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700 http://www.pinterest
Kasvukoha nõuded: väga suure kohastumisvõimega liik. Kasutamine haljastuses: muru koostises, peenras. Joonis 55. Punane aruhein (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gewoon_roodzwenkgras_Festuca_rubra_var._commu tata.jpg) Joonis 56. Punane aruhein Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/puaruhein2 .htm. 15.09.2013. 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) (joon. 57, joon.58) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani. Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga
...................................................23 12. Sorbus intermedia - pooppuu........................................................................................................23 12.1. Kirjeldus................................................................................................................................23 12.2. Hooldus..................................................................................................................................24 13. Buxus sempervirens - harilik pukspuu.........................................................................................24 13.1.Iseloomustus...........................................................................................................................24 13.2.Hooldus ja paljundamine........................................................................................................24 13.4.Katmine...........................................................................................
Peaaegu kõik on igihaljad, harunevad monopodiaalselt.Lehed kitsad ja nõeljad, vahel soomusjad. Tihti kohastunud kuivade oludega, okkad kaetud paksu kutiikulaga, õhulõhed süvendis. Okaste kuju ja suurus varieeruv Tavaliselt ühekojalised .Käbid ühesoolised, võivad koonduda gruppidesse ja moodustada liitkäbisid Olemas lühivõrsed ja pikkvõrsed.Juhtkoes trahheiidid.Tolmutorud olemas Kõige vanemad puud – üle 5000 aasta – Pinus longaeva Kõige kõrgemad Sequoia sempervirens 106-113.75m 29. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus 30. APG ülogeneetiliste uuringute valguses ei peeta Cronquisti süsteemi enam taimede fülogeneesi õigesti kajastavaks ning rahvusvahelise süstemaatikute-botaanikute rühma Angiosperm Phylogeny Group (APG), kelle eesmärgiks on luua konsensuslik õistaimede taksonoomia , koostöö tulemusena on avaldatud kolm pidevalt täienevat versiooni katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998),
V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima puu kõrgus on 112,5 m ja tüvediameeter 7,68 m (2004). Kõige kõrgem teadaolev mõõdetud puu maakeral on olnud mammutipuu (hiidsekvoia) (Sequoiadendron giganteum), mille kõrgus on olnud 120 (135) m ja tüve läbimõõt 12,3 (14,4) m. Taimeriigi kõige jämedam esindaja on aga mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum), mille tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on olnud (14) 16 m.
Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus
annaabi.ee 
