kogu ülakeha. Selg ja kael tuleb hoida sirgena ning pead tuleb sissehingamisel keerata vaid nii palju, et suu oleks üle veepinna. Parema käe alt hingates on vasaks põsk vees ja vastupidi. Tihti tehakse seda viga, et tõmmatakse pööret sooritades pea rinnale. See on halb, sest nii võib pea ära lüüa ja pööre ei ole nii sujuv. Viimase aja uuringutes on tähele pandud, et enim vigastusi esineb just rinnuliujumises- põlvede ja kaelaga. Seliliujumine Seliliujumisel on mõningad sarnasused krooliga, asend on vaid selili. Selle tõttu ongi see ujumisstiil mõndadele inimestele kergem- nägu on veest vaba ja on kergem hingata. Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal
ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees. Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Alustekst
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi üheksakümmend protsenti organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid, 2015) 6 Kokkuvõte Referaadis oli ülevaade klassikalisest sõidustiilist, varustusest ja energiakulust. See teema oli minu jaoks huvitav ja mulle meeldis sellest referaadi teha. 7 Kasutatud allikad Suusatamine. (2010). http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ (20.02.2015). Varustus ja riietus. (2011). http://www.tlu.ee/opmat (20
Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutamine Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Riietumine
sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on: · kõrge küünarnuki asend · pikk tõmme · kiirenev tõuge · lõtv käe etteviimine · õlavöö pöörlemine Vabaltujumise e. krooliujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. 3.SELILIKROOL EHK SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge ning puusad veepinna lähedal. Õlavöö peab hästi pöörlema ja pea paigal püsima. Väljahingamine peab olema tugev, rütm õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ning see peab olema veidi sissepoole surutud, tugev ja terav. Põlved ei tohi rikkuda veepinda, pöiad peavad olema lõdvad. Käsi tuleb vette asetada
Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel · vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea · ebarütmiline kätetöö
4. Ujuja minimeerib takistuse, hoides pead all ja tuharad üleval. Pole vahet, mida ujuja teeb ujudes - kui pea tõuseb üles (on liiga kõrgel), siis vajuvad tuharad alla. Et maksimeerida vees jõudu minimaalse takistusega, peab sportlane hoidma selja lameda. 5. Puusad peavad liblikujumisel ja rinnuliujumisel enne kätega väljatõmbe (haarde) sooritamise alustamist olema kõrgel. Kui puusad pole tõstetud, siis sportlane tõmbab end pigem veelainesse (ülespoole) kui edasi. Seliliujumisel ja vabaujumisel peaksid puusad roteeruma (pöörlema) enne kui käsi alustab tõmbetegevust. Kokkuvõtteks 1. Õpetamisel peab keskenduma kõigepealt tehnikale ja põhitõdedele. 2. Tehnika õpetamisel keskenduda tõukejõu suurendamisele ja takistuse vähendamisele. 3. esmaslt saavutada maksimaalne tõmbepikkus ja seejärel optimaalne tõmbepikkus. 4. Kasutada käelabadega aerutamise harjutusi, et parandada ujuja labakäte veetunnetust. 5. varuda õpetamiseks piisavalt aega. 6
Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. 3 Haigena harjutada ei tohi Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga
· terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. Stardihüpe: · pea ees vettehüpe. Ujumisstiili, ujumise omandamine Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees. Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele.
peaaegu sirge tõsta turi ja õlavöö, alustada sissehingamist. Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on kõrge küünarnuki asend, pikk tõmme, kiirenev tõuge, lõtv käe etteviimine ja õlavöötme pööramine 4 3.SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud.
Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused ning taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90% organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Lumeta ajal on heaks treeningvahendiks, suusatehnika ja dünaamilise tasakaalu arendamiseks ning õige keharaskuse ülekande õppimiseks rulluisutamine. Treeningutesse tasub sisse tuua ka võimlemist, kuna see arendab sitkust, koordinatsiooni ja annab juurde ka jõudu. 6 Tallinna Ülikool 3 Varustusest
Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Tuleb valida õiged suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
vabaltujumine (ainult meestel) ning 4*100 m ja 4*200 m vabalt teateujumine (3). 7 Joonis 1. Sissehingamine 8 3. SELILIUJUMINE Seliliujumine valitakse tihti esimeseks õpetatavaks ujumisviisiks, kuna nägu asub kogu aeg veepinnal ning nii on kergem hingata. Erinevate kehaosade töö seliliujumisel: Jalgadetöö: - Jalalöök algab puusast ja sooritatakse kogu jalaga; - Üleslöök toimub kergelt kõverdatud põlvega, on kiirenev ja löögi lõppfaasis sirutub jalg põlvest; - Allalöök sooritatakse sirge jalaga; - Jalad töötavad täielikult vee all, üleslöögi lõppfaasis tõusevad veepinnale ainult varbad. Kätetöö: - Seliliujumises saavutatakse käte abil umbes 2/3 ujujat edasiviivast jõust. - Käe asetamine vette haare veest
Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu 3 eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutada ei tohi Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida.
lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutada ei tohi Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad,
annaabi.ee 
