Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tippu.
5. Koolitus innovaatiliseks tegevuseks EI 6. Tooteuuenduse turule toomine EI 7. Tootekujundus EI 8. Muud tegevused EI a) Kui jah, siis millised? 9. Milline neist eelpool nimetatud tegevustest on teie arvates olulisim? 1 10. Milline neist eelpool nimetatud tegevustest on probleemseim? 2 VII. TOOTE- NING PROTSESSIUUENDUSEGA SEOTUD AVALIKU SEKTORI TOETUSED 1. Kas teie ettevõte on saanud avalikult sektorilt (sh sihtasutustelt) rahalist toetust innovaatiliseks tegevuseks? EI a) Kui jah, siis kes andis toetust, kas KOV, riik, sihtasutused ja/või Euroopa Liit? VIII. TEABEALLIKAD JA KOOSTÖÖ TOOTE-NING PROTSESSIUUENDUSTEKS Hinnake järgneva teabeallika tõhusust teie ettevõtte innovaatilisele tegevusele. Hindamisel kasutage skaalat kõrge, keskmine, madal ning meie ettevõte pole seda teabeallikat kasutanud. 1
suureks. Riik ei ole suuteline kiiresti reageerima kodanike vajadustele, sest riigi majanduskasvuga on suurenenud ka bürokraatia keerukus ja vähenenud riigi efektiivsus. Kuna riik ei ole suuteline reageerima kiirelt kodanike vajadustele on see kaasa toonud riigi ja rahva vahelise võõrandumise. Suur mõju on ka välistel faktoritel, näiteks suurenev globaliseerumistendents, mis nõuab avalikult sektorilt suuremat paindlikust ja professionaalsust. Vabamad kaubandusreziimid, rahvusvaheliste organisatsioonide mõju kasv ja pidev majanduskoostöö naaberriikidega nõuab riigilt konkurentsivõime säilitamist. Samuti on olnud suur mõju info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisel, mis annab kiirema ligipääsu informatsioonile ja mõjutab tugevalt seniseid tööprotsesse, mis on suuresti ümberkorraldatud, et tehnoloogia abil tööd lihtsustada. (Brosnahan, 1999)
* Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksud - subsiidiumid Amortisatsioon kapitali kulumine Kaudsed maksud aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid) Isiklik tulu = rahvatulu ettevõtete kasumid Kasutatav tulu = isiklik tulu isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt Vt. Joonis 9.1 Kasutatav tulu = tarbimine + säästmine 3.3 Tootmismeetod ehk lisandunud väärtuse meetod Nimetatakse lisandunud väärtuse kompensatsiooniks. Seisneb selles, et iga majandussektori (-haru) puhul vaadatakse, kui palju ta igal aastal juurde annab. Lisandunud väärtus = lõpptoodangu väärtus - vahetoodangu väärtus. Lisandunud väärtuse summa annab SKP väärtuse. 4. Majandusillusioon SKP pidev suurenemine tegeliku heaolu halvenemisega
*Lepingulisel delegeerimisel annab riik või omavalitsus avaliku teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. Teenuse finantseerimise kohustus jaguneb reeglina riigi/omavalitsuse ja teenuse lõpptarbija vahel. **Erastamine - ehk privatiseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt üle erasektorile (ehk eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile. Tegemist on nn materiaalse avalike ülesannete üleandmisega ehk teenuse erastamise. ** Erinevus - Erastamise korral kohalik omavalitsus võõrandab mõne seni tema poolt täidetud ülesande (osutatud teenuse), jättes selle turujõudude reguleerida
kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad. Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud (üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma, mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni.
intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine ja investeerimine MAKROÖKONOOMIKA LIHTNE MUDEL Kogkulutusel põhinev makroökonoomiline mudel: Koosneb 1) planeeritud tarbimiskulutused (C) 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id) 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G) 4) planeeritud netoeksport (X-M) Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus et tegelik kogutoodang võrdub
anda oma maa ja hooned ettevõtete käsutusse ning ettevõtted maksavad neile renti. Samuti võivad majapidamised osta maad ja hooneid ning anda need seejärel selliste ettevõtete käsutusse mille omanikud need majapidamised ise on. Sellisel juhul saavad nad osa ettevõtte kasumitest. Kolmandal juhul võivad majapidamised laenata ettevõtetele ja avalikule sektorile raha ning saada intressi. Lisaks palgale, rendile, intressile ja kasumile saavad majapidamised raha avalikult sektorilt toetuste ja abirahade näol. Jooniselt on näha, et majapidamised kulutavad ühe osa oma sissetulekutest maksudele ja teise osa ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmisele. Lisaks ettevõtetelt ostetud kaupadele ja teenustele saavad majapidamised tarbida ka avaliku sektori poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid. Nagu me nägime pakuvad ettevõtetele tootmistegureid majapidamised. Ettevõtted omakorda kasutavad neid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks
Netoinvesteeringud leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni. SPP = C + (I D) +G + (X M), kus D on amortisatsioon · Teised tähtsad SKP komponendid: o Isiklik tulu (ehk bruto tulu) on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. o Kui isiklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt), saame kasutatava tulu Yd. o Kasutatavat tulu kasutatakse kas tarbimiseks ja (või) säästmiseks. · Nominaalne SKP ( SKP jooksevhindades) - on jooksva aasta hindades mõõdetud SKP. o Erinevate aastate majandustegevuse võrdlemiseks ei sobi kasutada jooksvates hindades arvutatud SKPd, sest hinnad ei ole püsiva väärtusega mõõdupuu. · Seetõttu kasutatakse aastate võrdlemiseks reaalset SKPd. · Reaalne SKP on SKP püsivhindades (baasaasta hindades).
Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu(PI) on see, mida indiviidid saavad. Rahvuslikust puhastulust lahutatakse ettevõtete säästud(see osa rahvuslikust puhasproduktist, mida ei jaotata indiviidide vahel, vahel öeldakse, et see on korporatiivne kasum). Kasutatav tulu(Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud(üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks
renti. Samuti võivad majapidamised osta maad ja hooneid ning anda need seejärel selliste ettevõtete käsutusse, mille omanikud need majapidamised ise on. Sellisel juhul saavad nad osa ettevõtte kasumitest. Kolmandal juhul võivad majapidamised laenata ettevõtetele ja avalikule sektorile raha ning saada intressi. Lisaks palgale, rendile, intressile ja kasumile saavad majapidamised raha avalikult sektorilt toetuste ja abirahade näol. Jooniselt on näha, et majapidamised kulutavad ühe osa oma sissetulekutest maksudele ja teise osa ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmisele. Lisaks ettevõtetelt ostetud kaupadele ja teenustele saavad majapidamised tarbida ka avaliku sektori poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid. Nagu me nägime pakuvad ettevõtetele tootmistegureid majapidamised. Ettevõtted omakorda kasutavad neid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks
hooned ettevõtete käsutusse ning ettevõtted maksavad neile renti. Samuti võivad majapidamised osta maad ja hooneid ning anda need seejärel selliste ettevõtete käsutusse mille omanikud need majapidamised ise on. Sellisel juhul saavad nad osa ettevõtte kasumitest. Kolmandal juhul võivad majapidamised laenata ettevõtetele ja avalikule sektorile raha ning saada intressi. Lisaks palgale, rendile, intressile ja kasumile saavad majapidamised raha avalikult sektorilt toetuste ja abirahade näol. Jooniselt on näha, et majapidamised kulutavad ühe osa oma sissetulekutest maksudele ja teise osa ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmisele. Lisaks ettevõtetelt ostetud kaupadele ja teenustele saavad majapidamised tarbida ka avaliku sektori poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid. Nagu me nägime pakuvad ettevõtetele tootmistegureid majapidamised. Ettevõtted omakorda kasutavad neid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks
Eriline ebaefektiivsus aladel, kus standardreeglitest ei aita. - Nn. uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme. Palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. * probleem: ,,tõhusust" ei saa mõõta samal moel nagu ärielus, sest õiguskindlus, ennustatavus jne. on oluline osa sellest, mida avalikult sektorilt eeldatakse => avaliku halduse teoorias on toimunud teatav naasmine NPM-st tagasi weberliku halduse mudeli juurde 8. JUHTIMINE JA AUTORITEET - nagu öeldud, rühmadel ja org on kalduvus ühtlustada oma liikmete norme & väärtusi. Ei tähenda aga alati ühetaolisust * Ka rühma sisene tööjaotus tõstab solidaarsust. Sõltub rühma ülesannetest. Mingil moel on liikmed ikka üksteisest erinevad. Analoogia: mehhaniline (ühine kultuur) ja orgaaniline (jagatud töö ja ressurss) olidaarsus.
Osa sissetulekutest võidakse säästa ja osa läheb maksude tasumiseks. Ka ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostuks, ka nemad maksavad makse. Ringkäik ei ole täiesti suletud süsteem ka seetõttu, et ringkäigu mudelile tuleb lisada kaks täiendavat elementi: investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Firmad laenavad raha finantsinstitutsioonidelt, et osta kapitalikaupu. Nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted saavad avalikult sektorilt tulusiirdeid. See lihtne skeem annab võtme kuidas mõõta ühiskonnas loodud rikkust kolmest aspektist lähtuvalt: 1) aluseks võetakse kõigis majandusharudes loodud kogutoodang; 2) lähtutakse kulutustest, mis tehakse kõigi kaupade ja teenuste ostmiseks; 3) lähtutakse tulust, mis saadakse tootmistegurite eest. 1.40 Majanduslik heaolu riigis. Puhas majanduslik heaolu - näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule
annaabi.ee 
