14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb? 36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub. 37.Tioestersideme bioloogiline roll. 38
12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Süsivesikud, kuna neid lõhustavad fermendid ei saa toimida happelises keskkonnas 13. Mis on isumahl? Maomahla eritus, mis tekib reflektoorselt. Algab enne, kui toit makku jõuab, kutsub esile kesknärvisüsteemist tulev impulss. Näiteks toidu nägemisel, kui kõht on tühi, toidu lõhna tundmisel, nätsu närimisel jne. Võib tekkida ka tingitud refleksist teatud kellaaegadel söömisest. 14. Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine. Ekstraktiivained kutsuvad esile eriti suure maomahla eritumise, neid leidub juurviljades ja lihas, ning nad erituvad keeduvedelikku. Seetõttu on nt suppi väga kerge seedida. 15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16. Sapi ülesanded seedeprotsessis
· Haigus kulgeb oksendamisega (emeetiline vorm) · Toksiini toimemehhanism ebaselge 2. Termolabiilsed enterotoksiinid: Nhe (Diarrheagenic enterotoxin), HBL (Hemolytic Enterotoxin) · Haigus kulgeb kõhulahtisusega (diarröaline vorm) · Termolabiilne enterotoksiin stimuleerib soole epiteelirakkudes ensüüm adenülaad tsüklaasi, põhjustades sellega cAMP aktivatsiooni , sekretoorse diarröa ja vedeliku akumulatsiooni soolevalendikku. Peale nende esineb veel nekrotoksiin, tsereolüsiin, fosfolipaas C 13. Millised 2 haigestumise vormi kutsuvad B. Cereuse toksiinid esile? Mille poolest need vormid üksteisest erinevad? Emeetiline vorm Diarröaline vorm Kasutatud toit Riis Liha, juurvili Inkubatsiooniperiood 1-6 tundi 1-24 tundi
mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pH happeline( amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanege alkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos.
· Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred · Kõhunäärmenõre · Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis · Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva
7. MILLISTE TOITAINETE SEEDIMIST EI TOIMU MAOS: Maos ei toimu ssivesikute seedimist, kuna seal on vaid valke ja rasvu lhustavaid aineid (peptiin, lipaas). Alles peensooles hakatakse lhustama ssivesikuid, sest siis lisatakse toitkrdile khunrmest khunrmenre, milles on ensme kikide toitainete lhustamiseks. 8. ISUMAHL: rritades maitsmis-, lhna- ja ngemisreflekse, hakatakse eritama maomahla juba enne toidu makku judmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev ntsu nrimine. 9. MAO SEKRETOORSE TALITLUSE FAASID: 1. Reflektoorne faas e. isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis sltub toidu koostisest. Nt. vga rasvane toit prsib maomahla eritumist, mis thendab, et toit psib maos kaua. 10. 12-SRMIKSOOLDE SUUBUVAD NRED, NENDE LESANDED: 1. Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 2. Soolenre: sisaldab peptidaase, mis lhustavad valke; maltaasi, mis lhustab disah. polsahhariidideks; lipaasi, mis lhustab rasvu. 3
temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pHhappeline(amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4
Biosaadavus esmasel annustamisel 35 %, hiljem tõuseb 60%-ni, poolväärtusaeg 40 min. 95% seondub vereplasma valkudega. Laguneb happelises keskkonnas (kapslid, kaetud tabletid). Metaboliseerub maksas ja 80% metaboliititest eritatakse uriiniga. Toimemehhanism: Osa imendunud ühendist tungib mao limaskesta. Mao limaskesta parietaalrakkudes aktiveerub tsükliliseks sulfeenamiidiks (pH <4). Seob H+/K+- ATPaasi sulfiidsidemega pöördumatult, blokeeritakse H+-ioonide transport läbi parietaalraku sekretoorse membraani maovalendikku, inhibeerib H+/K+-ATPaasi. Pärssiv toime maohappe produktsiooni sõltub annusest, toime on kiire ja avaldub nii basaal- kui stimuleeritud sekretsioonile stiimuli päritolust sõltumata. Ei toimi AcK ja histamiiniretseptoritesse. Kasutamine: • Maohaavandid (paranemine tavaliselt 8 nädalat) • Kaksteistsõrmiksoole haavandid (paranemine tavaliselt 4 nädalat) K. Vahenõmm 2018
Epiteel koosneb tihedalt üksteise kõrval paiknevatest rakkudest (rakuvaheaine puudub), avaskulaarne , esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
• Pulseerimise rütm või olla nii sage nagu iga 5-10 minuti järele Kõige prominentsemad vabanemise episoodid Episoodiline hormoonide sekretsioon esinevad sagedusega üks tund – tsirkhoraalsed • Vallandamise episood pikem kui üks tund ja vähem kui 24 tundi, siis seda rütmi nimetatkse ultradiaanseks • Kui periooilisus on ligikaudu 24 tundi, siis rütmi nimetatakse trirkadiaanseks – Sageli nimetatakse ka diurnaalseks, sest sekretoorse aktiivsuse suurenemine leiab aset kindlal päeva perioodil Hormoonide pulseeriva vallandumise füsioloogiline olulisus • Demonstreeritav GnRH infusioonil • Kui manustatakse üks kord tunnis, siis gonadotropiini sekretsioon ja suguorganite funktsiooni hoitakse normaalsel tasemel 58 • Aegalsema sekretsiooni korral häirub suguorganite normaalne talitlus • Kiirem või pidev manustamine inhibeerib gonadotropiini
struktuuriga, kaasa arvatud nende antigeeni siduvad kohad. Selliseid antikehi nimetatakse monoklonaalseteks. See võimaldab toota homogeenset antikehade populatsiooni, mille antigeenne spetsiifilisus on teada. Mak`e kasutatakse seroloogilistel ja diagnostilistel uuringutel ja terapeutiliste teguritena. Siiani on regulaarselt suudetud toota vaid hiire Mak`e, katsed toota inimese Mak`e on saavutanud vähest edu. 25. Sekretoorse IgA tekkemehhanism. Sekretoorse IgA iseloomustus ja bioloogiline tähtsus. Limaskestadega assotsieeruv immuunsüsteem kuulub adaptiivse immuunsuse hulka. Ta tagab lokaalset kaitset kogu keha ulatuses, paiknedes peamistes antigeenide sissetungimise väratites ning moodutab 50% kogu lümfoidsest koest. Teda võib vaadelda kahe omavahel interakteeruva osana: a) organiseerunud koed, kus antigeene seotakse e MALT- mucosa associated lymphoid tissues (saab
PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja
liiguvad lüsosoomi, ained rakku sisse Eksotsütoos ained rakust välja 15. Kaetud vesiiklite tüübid Erinevat tüüpi vesiiklite tekke mehhanism sarnane · Initsieeritakse GTP-d siduvate valkude viimisega tekkiva vesiikli juurde · Kattevalkude sidumine transmembraansete retseptorite tsütosoolsesse ossa · Osa sellistest valkudest on ka retseptorid,mis sorteerivad valke (ligande), mida moodustuv vesiikel transpordib Valkude transpordil läbi sekretoorse raja osalevad kolme põhitüüpi vesiiklid · COPII- vesiiklid transpordivad valke ER-st Golgisse 25 · COPII vesiiklite teket intsieerib Sar1 · GTP seondumine võimaldab kattevalkude soendumise tekkivale vesiiklile · COPI - vesiiklid viivad läbi retrograadset transporti Golgis
● Lipiidid imenduvad enterotsüütidesse difusiooni teel. Imendumist mõjutab sapphapete kättesaadavus. ● Kui monoglütseriidid ja rasvhapped on enterotsüüti sisenenud, sünteesitakse neist endoplasmaatilises retiikulumis taas triglütseriidid ● Uuesti moodustunud triglütseriidid ei saa rakust lahkuda enne, kui nad on ümbritsetud ümbritsetud spetsiaalse kestaga, mis sisaldab sisaldab kolesterooli ja valke‐külomikronid ● Külomikronid väljutatakse rakust sekretoorse põiekese abil. Rakkudevahelisest ruumist liigub külomikron soolehatu lümfisoonde (liiga suured, et läbida kapillaari membraani). Lümfiringest jõuavad viimaks vee Lipiidide transport rakkudesse: ● Külomikronid jõuavad venoossesse verre lümfisüsteemi kaudu, maksa läbimata läbimata ● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped
annaabi.ee 
