reaktsioone. Talitab filtrina ja kindlustada surnud ja üks, ainult loomarakkudes. transpordivahendina ainete mittevajalike Tagavad kromosoomide liikumisel. Seob kõik rakustruktuuride ning ainete võrdse lahknemise. Tsetrioolide (mikrotuublite Ülesandeks on lipiidide ja organisatsiooni keskuseks) valkude süntees ning valkude vahel moodustunud sekreteerimine, seotud kääviniidid osalevad raku ribosoomidega, osaleb pooldumisel. membraanide ja Tsütoskelett sekreteerivate valkude päristuumse raku sünteesis, valgu transport tsütoplasmat läbiv niitjate tsütoplasmavõrgustikus. Teeb valkude võrgustik, mis on koostööd golgi kompleksiga. raku tugi-ja Sile EPR liikumissüsteemiks. varusüsivesikute süntees,
Kaenlapiirkonnas, kubemes ja päraku piirkonnas. Toodavad tugevalõhnalist sekreeti (higi). Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust. Silelihaskude moodustub käävjatest 1 tuumaga rakkudest. Rakuvaheainet vähe. Kontrahheerub aeglaselt aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1. Epiteelkude (näärmeepiteel) - sekreteerimine / epiteelkude (kaitse) 2. Sidekude- toestab, kaitseb 3. Lihaskude (silelihaskude) - liigutab toitu maos. Millel põhineb närvikiu talitus (selgita)? Põhineb erutuse juhtimisel ja vastuvõtmisel. Suunaga dentriidilt aksionile, sealt lihasele. Erutuse teke põhineb polaarsuse muutumisel (aktsioonipotensiaal). Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ülesanded. 1. Transitoorne epiteelkude - barjäär, ei lase uriini läbi
Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis
Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis
See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest
kõrgematel kontsentratsioonidel. (IAA aktiveerib ACC sünteesi, mis on etüleeni sünteesiahela vaheühend). JAA toime lag periood on ~10 min, st ei ole seotud uue valgu sünteesiga. Kasvu maksimum saabub ~1 tunni möödudes ja kestab ~1 ööpäev. IAA toime mehhanism venivuskasvule on käsitletud hüdraulilise kasvu peatükis. Lisaks H+-ATPaasi aktiveerimisele suureneb IAA toimel teatud taimedes osmootselt aktiivsete ainete neeldumine välislahusest ja rakuseina materjali sekreteerimine Golgi kompleksi vahendusel. IAA mõjul on leitud ka H+-ATPaasi valgu sünteesi. Fototropism Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Et fototropismis (näiteks koleoptüülide tippude pöördumises valguse poole) osaleb IAA, näitab reaktsiooni nõrgenemine TIBA-ga mõjutatud taimedes. On näidatud, et
sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad hormoone vastusena erinevatele signaalidele: 1) Veres olevate komponentide tase, nt. Insuliini sekretsioon on reguleeritud glükoosi kontsentratsiooniga veres 2) Tsirkuleeritavate hormoonide tase võib reguleerida hormoonide aktiivsust, nt. Suguhormoonide sekreteerimine, estorgeenid, testosterone 3) Hormoonid võivad olla reguleeritud närvide aktivatsiooniga, nt. Oksitoksiin Hormoonide sisaldus veres on 10-9 mol/l → retseptorite kõrge afiinsus hormoonide vastu. Kõik keharakud osalevad hormonaalses regulatsioonis. Kõige suurem hormonaalne süsteem inimese organismis on veresoonte sisepind. Sünaptiline signaliseerimine (Närviülekanne): närvide
Vakooli funktsioonideks on: 1) toitainete ja jääkproduktide säilitamine; 2) teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga); 3) turgori reguleerimine. Tihtipeale on taimerakus mitu vakuooli, millest üks täidab näiteks säilitusfunktsiooni, teine aga talitleb lüsosoomina. Diktüosoomid on tuuma lähedal asuvad lamedad moodustised, mille põhiline ülesanne on rakukesta komponentide süntees ja nende sekreteerimine raku välispinnale. Loomarakkudel nimetatakse analoogilist organelli Golgi aparaadiks. Tsütoplasmat läbib elektronmikroskoobi abil nähtav peen võrgustik -- endoplasmaatiline retiikulum (ER). See koosneb
(algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, nägemisel; sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni; parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine; sümpaatikuse aktivatsioon pärsib seedenõre sekretsiooni), intestinaalne faas ehk soolefaas (peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust). Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari
tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. Siledapinnaline ER Kui ERile ei ole seotud ribosoome, nimetatakse seda siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Siledapinnaline ER on lihasrakkudes spetsialiseerunud sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. Tsütoplasmavõrgustikul on rakus palju erinevaid ülesandeid. Olulisemateks funktsioonideks on lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine. Sileda- ja karedapinnalisel ERil on rakus täita erinevad rollid. Karedapinnaline ER (rER), mis on seotud ribosoomidega, osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. rERi on rakkudes hulgaliselt, kuna translatsioon (valgusüntees) on organismi seisukohalt äärmiselt oluline protsess
Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks
IgGd on veres levinuimad. Klassi sees on alamklassid. Erinevus on hinge piirkonnas (disulfiidsildade arv). Subklasside hulk on liigiti erinev, inimestel on neli. IgA -l on ka alamklassid, neid saab eristada ühe lektiini abil. IgG alamklassid Erinevus on hinge piirkonnas olevate disulfiidsildade arvus, ehk erinevus on bioloogilises piirkonnas, mis põhjustab erinevatele retseptoritele seondumist(näiteks komplement) Antigeeni äratundev piirkond on suht sama. IgA sekreteerimine Plasma rakk toodab IgA molekuli, mis seondub polü-ig retseptorile mis asub epiteelraku pinnal. Siis võetakse ta sisse vesiikuliga. Toimub ensümaatiline lõikamine retseptoris ning IgA vabaneb sekretoorselt, kusjuures retseptor on temaga seotud, aga lõigatud kujul. Pilt ka. Millised olid esimesed lektiinid mis Tartus puhastati? Sekretoorne komponent – et saaks vereringets mujale transportida. Kuidas see toimub? Nt soole
Luuümbrises e periostis eristatakse kahte kihti: välimist fibroosset ja sisemist rakulist – luuümbrise ülesandeks on luu ühendamine ümbritsevate kudedega ning ta osaleb kõikides luuga toimuvates protsessides Endost on luud üdiõõne poolt kattev õhuke sidekoeline kest Osteoblastid Luukoe noorrakud, ülesandeks luu orgaanilise maatriksi süntees ja selle sekreteerimine enda ümbrusesse selliselt, et raku jätkete ümber moodustuksid kanalikesed Luu mineraliseerumisel täidavad osteoblastid abistavat funktsiooni Osteoblastid on suured rakud ning nende kuju (ümmargune, ovaalne või silindriline) sõltub suurel määral raku arenguastmest Rakkude jätkete kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses ja jäävad ühendusse ka siis, kui osteoblastid sulunduvad enda poolt sünteesitud põhiainesse Osteotsüüdid
Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine- signaal sekreteeritakse teise raku pinna retseptoritele (faktorite perekonnad: Fibroblasti kasvufaktorid, Hedgehog faktorid, Wnt faktorid, TGF-β faktorid Autokriinne signaliseerimine- signaalväljub rakust ning kinnitub raku enda retseptoritele, toimub aukliiduste kaudu Signaliseerimine plasma membraani kinnitunud valkude kaudu Sünaps-neuronist läheb signaal neurotransmitterite kaudu märklaud rakku
26. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Keemiline ühend, mis tagab rakkudevahelise informatsiooni vahetuse, signaalide edasikandumise. Märklaudrakkudega seonduv signaalmolekul põhjustab konformatsiooni muutust retseptoris ning sellele järgnevalt erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses. 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. Sünapsieelse raku aksoni terminal sisaldab neurotransmitteritega täidetud vesiikuleid. Kui signaal aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega
H+-ATPaas aktiveerub valguse, eriti sinise (aga ka punane valgus)valguse toimel. Valguse aktseptoriks on sensorvalgud PHOT1 ja PHOT2, mis on Ser tüüpi proteiinikinaasid ja toimub autofosforüülumine, mis põhjustab 14-3-3 valgu seostumist H+-ATPaasiga ja selle aktiveerumist. 52. Õhulõhede avanemisel sulgrakkude membraan hüperpolariseerub/depolariseerub (õige variant alla kriipsutada). Miks? Prootonite sekreteerimine H+-ATPaasi toimel põhjustab membraani hüperpolariseerumist (membraaniopotentsiaal muutub negatiivsemaks nt -50 mV-80 mV) ja Kin+ kanalid avanevad, ja kaalium siseneb. 53. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. Hommikul õhulõhed avanevad, sest fotosünteesi algusega päikese tõustes väheneb süsihappegaasi kontsentratsioon rakuvaheruumides
Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeeniks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90 % eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10 %line jääk jõuab uriini. MAKSA FUNKTSIOONID 1. Sapi süntees -Sapphapete( sapisoolade süntees) -Bilirubiini eraldamine verest ja sekreteerimine sapi koostisesse. 2. Varuainete talletamine -Glükogeen -Rasvad -Rasvlahustavad ained( A,B12, D, E ja K) 3. Ainevahetuse regulatisoon. -Süsivesikudete ainevahetus i. Glükogeen ii. Galaktoos ja fruktoos iii. Glükoosi taseme tõstmiseks veres- glükogenolüüs( glükogeen muudetakse glükoosiks) ja glükoneogenees( glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest- piimhape, aminohapper, ka glütserool) iv. Glükoosi taseme langetamiseks veres- glükogenees( glükoos muudetakse glükogeeniks) ja
retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.: Mingi stiimuli mõjul (näiteks neurotransmitterite seostumisest sünapsijärgse raku kanalite valguga) toimub membraani lokaalne nõrk depolariseerumine, avanevad pingest (membraanipotentsiaalist) sõltuvad Na+ kanalid ja Na+ siseneb ja tagajärjeks on membraanipotentsiaali tugev depolariseerumine st aktsioonipotentsiaali teke. stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad
Translokatsioonikanal sulgub, kui stop-signaal difundeerub lateraalselt lipiidse kaksikkihini. Seejärel reinitseerib sekundaarne signaaljärjestus translokatsiooni. Sama protsess kordub, kuni kogu valk on membraani paigutatud. Mõnede sisemembraani valkude puhul osaleb nende translokatsioonil SRP signal recognition particle mille koostisesse kuuluvad 4,5 S RNA ja 48 kDa suurune valk. SRP membraanseks retseptorvalguks on FtsY. Ekstratsellulaarsete valkude sekreteerimine Kirjeldatud on nii Sec-sõltuvaid kui ka sõltumatuid süsteeme. 24 Tüüp II ja tüüp IV sekretsioonisüsteemide puhul viiakse valgud periplasmasse Sec-süsteemi abil. Valgu translokatsioonil läbi välismembraani osalevad teised spetsiifilised valgud. Näiteks taimepatogeenidel (taimedel valgemädanikku põhjustav Erwinia) on kirjeldatud Out-süsteem (tüüp II sekretsioonisüsteem),
annaabi.ee 
