Meditsiiniliste jäätmete käitlus Jäätmed jagunevad: TAVAJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED MEDITSIINILISED JÄÄTMED ERIKÄITLUST VAJAVAD MED. JÄÄTMED o Vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed
puuduvad. Jäätmekäitluse üldnõuded Iga jäätmevaldaja (struktuuriüksus) - peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja teravad. Patoloogilised jäätmed · koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid); · operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega küllastunud (tilkuvad) materjalid; · nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid. Jäätmekäitluse üldnõuded Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike
kolmandal trimestril või 2 kuu jooksul pärast sünnitust. Nakatumise vältimiseks tuleb desinfitseerida või steriliseerida kõik meditsiini- instrumendid või iluteenuste vahendid. Peab vältima võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite ja maniküüritarvete kasutamist. Seksuaalvahekorra puhul tuleb kasutada kaitsevahendeid. C- ja D-hepatiidi puhul on samuti oluline vältida kokkupuudet nakatunud inimese vere ja sekreetidega. Ohtlikeks protseduurideks on tätoveerimine ja augustamine. Seksuaalsel teel nakatumise vältimiseks tuleb kasutada kaitsevahendeid. Millised on hepatiidi tunnused? A-hepatiidi puhul kestab peiteperiood 1550 päeva. Peiteperioodi pikkus sõltub organismi sattunud haigustekitajate hulgast ja haige immuunseisundist. Haige on nakkusohtlik juba enne esimeste haigusnähtude ilmumist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal. Haiguse eelnähtude faas kestab 57 päeva. Võib esineda
Pidage meeles Õhu kaudu levivate nakkuste eest saate Te ainult ise ennast kaitsta kasutades respiraatorit Hingamisteede hügieen Köhaetikett Kõigile hingamisteede infektsiooniga isikutele soovitatakse viiruse leviku tõkestamiseks järgmisi abinõusid: Ära köhi teiste suunas Köhides või aevastades katta nina ja suu ühekordse taskurätikuga Viske taskurätid peale kasutamist lähimasse jäätmekonteinerisse Peale kontakti hingamisteede sekreetidega ja kontamineeritud objektide/ materjalidega rakendage kätehügieeni (nt. kätepesu seebi ja veega, käte antiseptikum). Hingamisteede sümptomitega isikute maskiga varustamine ja eraldamine Millal Sina tegid RÖ-pilti? Tänan!
1. Lihtohatis- Herpes simplex; kehte tüüpi: HSV-1-oraalneNÜ-suudlemisel, toidunõudegainfektsioon esineb ülalpool vöödliigub kolmiknärvi ganglionitesselastel- gingivostomatiit HSV2- genitaalne NÜ- sugulisel teel nakkus esineb allpool vöödliigub sakraalganglionitesse NA- herpes lööbega haige. NÜ- otsesel kontaktil viirust sisaldavate sekreetidega. Viirus tungib läbi limaskestade või nahahaavade 2. Labiaalherpes- Herpes labiaalis Algab järsku kihelusega huulel; mõne tunni möödumisel samas kohas vesivill; paari päeva möödumisel kattuvad koorikuga ja hakkavad kuivama 3. Herpeskeratiit- Keratitis herpeticakonjukviit ühes silmas 4. Herpes Zoster- vöötohatis ja tuulerõuged viirus Varicella zozter(VZV).
Maomahl muutub sel teel tekkiva soolhappe toimel tugevalt happeliseks. Maoseinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline. Pepsiin-mao pepsiini toimel algab maos valkude lõhustamine. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivset pepsinogeeni, mis puutudes kokku HCl'iga muutub taas pepsiiniks. 59.Peensool Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest. Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon. Sisepinna struktuur-sool kui silinder, mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest. Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri
Epizootilised iseärasused. Loomulikes tingimustes on haigusele vastuvõtlikud ainult kodusead vaatamata tõule ja vanusele ning uluksead. Kuigi on teatatud ka laboritöötajate nakatumisest ja viirus võib persisteerida veel lammaste ja veiste organismis, on sead siiski viiruse ainsaks loomulikuks reservuaariks. Nakkusallikaks on nii kliiniliselt haiged kui ka latentsed viirusekandjad sead, kes eritavad viirust kõikide ekskreetide ja sekreetidega. Eriti kõrge on viirusesisaldus lõhkemata villides. Viiruse esmaseks lokalisatsioonikohaks on seedetrakt. Vireemia staadiumis on viirus aga kõikides kudedes. Haiguse läbi põdenud sead võivad jääda viirusekandjaks ja eritajaks veel pikemaks ajaks Suremus ei ole selle haiguse korral suur või puudub hoopiski. Patogenees. Esmane nakatumine toimub arvatavasti transkutaanselt. Haiged sead aga eritavad viirust väliskeskkonda niivõrd massiliselt, et toimub kindlasti
Epidemioloogia. Sagedaseim kongenitaalsete defektide viiruslik põhjus. Tavaline inimese patogeen, infitseeritud 0,5…2,5% vastsündinutest, 40% STD-kliinikute naispatsientidest. Tavaliselt kerge või asümptomaatiline haigus lastel ja täiskasvanutel, oluline oportunistlik patogeen immuunkompromiteeritutel. Viirus põhjustab eluaegset infektsiooni. Taasteke on nakkuse allikas, võib põhjustada asümptomaatilist levikut. Ülekanne vere kaudu, organsiirdamisel, kõigi sekreetidega (uriin, sülg, sperma, emakakaela sekreedid, rinnapiim, pisarad). Levib suukaudselt, suguliselt, vereülekannetel, koesiirdamistel, emakasiseselt, sünnitusel, imetades. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Riskigrupid: imikud, kongenitaalsete defektide ohus on raseduse ajal serokonversiooni läbivate emade lapsed, suguliselt aktiivsed inimesed, vereülekandeid ja organeid saavad, põletusohvrid, immuunkompromiteeritutel sümptomaatiline korduv haigus.
· Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel.
· Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel.
duodenum (20...30 cm), jejunum (1,5...2,5 m) ja ileum (2...3 m). Peensoole kogupikkus in vivo on 4 m, post mortem 6-8 m. Peensoole imendamisfunktsiooni arvestades vajalik hea verevarustus pärineb a. mesenterica sup-st, duodenumil a. ceoliaca, iileumi lõpposas ka a. mesenterica inf. 8.1 Peensooles toimuvad protsessid, selles osalevad nõred. Peensoole osa seedeprotsessi regulatsioonis. Peensooles toimub: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsemale. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon (M- rakud, mis kuuluvad limaskestaga assotsieerunud koe hulka (GALT)). Peensoole nõre sisaldab elektrolüüte (HCO3-). Ensüüme peensoole epiteelrakkude sekreteeritavas nõres pole. Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid
Patogenees: Viirus satub organismi hingamisteede, suu kaudu, naha kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub limaskesta epiteelirakkudes. Nukleiinhapete süntees ja uue viiruse põlvkonna moodustumine algab 80-90 minutit pärast viiruse adsorptsiooni. Edasi kantakse viirus esmase vireemiaga lümfoidorganitesse, kus toimub teisene replikatsioon. Teisese vireemiaga levib viirus uuesti kogu organismis. Üksikjuhtudel võib hakata erituma sekreetidega ja ekskreetidega kuni 48t enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 2-21 päeva (keskmiselt 3-8 päeva). Veised: palavik (40- 41°C), anoreksia, depressioon, piimatoodangu langus, stomatiit, matsutamine, hammaste ragistamine, anoreksia, salivatsioon, vesivillid (aftid) lõhkevad 24 tunni jooksul, erosioonid (narmendav serv). Erosioonid sõrgadel – ei taha tõusta, sekundaarsed infektsioonid. Kõrge
aminohapeteks. ·Aminohapped imenduvad peensooles sooleepiteeli kaudu Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid: Peensool täidab mitmeid tähtsaid funktsioone: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega 2) toidu koostisosade seedimine 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole liigutused segavad küümust ja liigutavad teda distaalsemale. Peensoole neuraalne regulatsioon Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust
kohale. Rangelt on keelatud kasutatud nõelte, skalpellide ja teiste teravate esemete viskamine jäätmekottidesse. Harvadel juhtudel, kui kaitsekatte tagasipanek on vajalik, ei tohi katet hoida sõrmede vahel, vaid klemmidega. Samuti ei eemaldata nõela süstlalt sõrmedega; klemmide puudumisel tuleb nõel koos süstlaga visata anumasse. Tavaline kasutatud voodipesu ei ole eriti nakkusohtlik. Ilmselt verega, kehavedelikega, sekreetidega ja eritistega saastunud pesu tuleb koguda tolmutamist vältides ja pakkida palatis vastavasse kilekotti (et pesumaja teaks ka ettevaatlikult käsitseda). Iga patsiendi analüüse ja proovimaterjale peetakse potentsiaalselt nakatavateks ning neid ei märgistata eraldi isoleeritud patsientide puhul. Kui proovimaterjalid on purustatavas anumas (nt katseklaas) tuleb see purunemise vältimiseks paigutada vastavasse hoiuanumasse või vähemalt kilekotti käsitsemise ja transpordi ajaks.
RBd on võimelised sünteesima oma DNA, RNA, valku. Klamüüdiad on energiaparasiidid – kasutavad peremehe ATPd, mõned tüved vajavad ka aminohappeid. RBd paljunevad pooldumisel, see toimub 18…24 h. Histoloogiliselt on fagosoom RBdega nähtav, nimetatakse inklusiooniks. Umbes 18…24 h pärast infektsiooni algab RBde muutumine EBdeks, vahemikus 48…72 h rakk rupteerub, vabastab infektiivsed EBd. Chlamydophila pneumoniae Levib hingamisteede sekreetidega, loomset reservuaari leitud ei ole. On inimese patogeen. Oluline bronhiidi, pneumoonia, sinusiidi tekitaja. Infektsioonid on ilmselt tavalised, enamasti esinevad täiskasvanutel. 50% inimestest on seroloogiliselt näidatav varasem infektsioon. Enamasti on infektsioon asümptomaatiline või kerge, põhjustab kestvat köha ja haiglust, hospitalisatsiooni enamasti ei vajata. Tõsisemate hingamisteede infektsioonide puhul on haaratud üks kopsusagar
annaabi.ee 
