- rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse - õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab
18.saj kirjanduses on tavaline, et autor kommenteerib ja arutab. Romantilistes jutustustes ja romaanides autor hajutab loodud tegelikkuse illusiooni ja näitab et see on ainult jutustus Pushkin Jevgeni Onegin Kuld pott sekkuvad. Avankardistlikuks võtteks peetakse. Realism autori ja teksti vaheline piir lähevad nt tegelase mõtetesse vm. Tähtis joon on see oma aja poliitiliste ja sotsiaalsete asjade tähtsustamine ja kujutamine. Balsak väga madalale ei lange. Lõpuks jõuab sekkuva õi tendents(jutustav) kirjandudde ,,onu tommi onnike" prantslaste taotlsed on objektivistlikus Flaubertil on jälestus tunda. Flauberti madame bovary kirjeldas kõike väga ebaromantiliselt väga õel raamat läbipõimunud empaatia või kaastundega. Flaubert vihkas demokraatlikku kodanlikkust. Flaubert läks kõlbmatuse pärast kohtualla. Tolstoi anna karenina realismi kõige kõrgemad saavutused tulevad venekirjandusest. Ülestõusmine on raha eest kirjutatud.
2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid • Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. • Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest • Institutsioonide loomise kohustus • Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS § 9) • Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne)
majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus. 4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõningal määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu. 5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või
Alati on vanematel mina sõnumite kasutamisega ka probleeme. Ükski neist pole ületamatu, ent kõik nad nõuavad teatavaid lisaoskusi. Sageli ignoreerivad lapsed mina sõnumeid, eriti siis kui vanemad nerid esimest korda kasutavad. Kellelegi ei meeldi teada saada, et nende käitumine on vastuolus teise vajadusega. Sama kehtib ka laste kohta. Mõnikord eelistavad nad ,,mitte kuulda", milliseid tundeid nende vanemas tekitab. 4.4. Kuidas mina sõnumid aitavad probleeme lahendada Sekkuva mina sõnumi kasutamisel puutuvad kõik vanemad kokku probleemiga, et aeg ajalt keeldub laps oma käitumist muutmast isegi siis, kui on mõistnud, kuidas see vanemale mõjub. Mõnikord ei toimi isegi kõige selgem mina sõnum laps ei muuda vanemate vajadusi eiravat tegevust. Lapse vajadus teatud viisil käituda läheb vastuollu vanema vajadustega. PETis nim seda vajaduse konfliktiks. Selle ilmnedes ja see juhtub paratamatult kõigis
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) "Man is born free but everywhere is in chains" Genfis Lapsekeskse kasvatuse põhimõtted esitas Rousseau teoses Emile ehk Kasvatusest (1762) · lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära · lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem · õpetuse loomulikkus Rousseau panus · Kiriku poolt rõhutatud patususe idee asemel astub Rousseau välja mõttega, et inimene on loomupäraselt HEA · Valitsevate klasside kriitika. Noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi · Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta Lapsekeske pedagoogika põhimõtteid kaasajal: · Esteetiliselt ja intellektuaalselt stimuleeriv õpikeskkond · Õppeainete piire ületavad teemad ja projektid · Õpperühmade moodustamisel püütakse mitte lähtuda õppeedukusest ja biol. vanusest
Mis teeb poliitikakujunduses ratsionaalsuse keerukaks? (Loeng nr4) Poliitika kujundamine- mis see on? Poliitikakujundamine, st mõista, miks olukord on selline, nagu ta on ning millised on võimalused selle muutmiseks Poliitikakujundamine mõjutatud paljudest otsestest ja kaudsetest teguritest, nt majanduslik ja sotsiaalkultuuriline keskkond, põhiseaduslikud institutsioonid ja huvirühmade tegutsemise tavad jm Nt paljud avaliku poliitika valikud sõltuvad sellest, kas pooldatakse suure sekkuva riigi v õhukese riigi kontseptsiooni poliitilised ideoloogiad Poliitikakujundamine sõltub minevikuotsustest rajasõltuvuse tee *Poliitika kujundamise peamised mudelid Ratsionaalse otsustamise mudel; Inkrementaalne ehk pisiparanduste mudel; Prügikasti mudel- poliitikud ei mõtle ratsionaalselt; Päevakujundamise teooriatest; Eeskostekoalitsiooni raamistik. Sotsiaalne kontekst: Rahvastiku ülddünaamika (iive, ränne, vananemine)
Kui nõudlus on täielikult välja kujunenud, algab neljas, küpsuse faas. Sissetulekuelastsus on 1 või väiksem (0< ŋ <1). Kui sissetuleku elastsus muutub viimases faasis väiksemaks nullist (ŋ < 0), järgneb langusfaas. Majanduse struktuuri muutuste jaoks on väga oluline eelistuste areng, mida näitab nõudluse tuluelastsus. 44. Struktuuripoliitika eesmärgid ja strateegiad Turuprotsesside toetamine (struktuurimuutused ning investeeringud): korrapoliitika ja sekkuva innovatsioonitoe poliitika; Majanduse efektiivsuse kõrge tase ning kasvumäär, siis peab ta tuginema intensiivsele konkurentsipoliitikale. Toimiv konkurentsiprotsess viib kulude vähenemiseni ning tootmistegurite efektiivse kasutamiseni. B. Turuprotsesside aeglustamine ning asendamine Kui sektorit või regiooni ähvardab struktuurimuutusest põhjustatud suur töötus, kasutatakse turuprotsesside edasilükkamiseks struktuuripoliitilisi meetmeid. Sellise
GRUPP koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuseses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Oluline, et inimesed suhtleksid omavahel ja ka nõustajaga. Nõustamisel grupis on omad piirid. Grupivormi rakendatakse selliste teemade puhul nagu kasv ja eneseareng. Enamasti on nõustamine grupis nii-öelda vabas vormis nõustamine. Grupinõustamise puhul on oluline just ennetav loomus. Kuid grupinõustamine on nii ennetava ja/või sekkuva loomuga. Enamasti on igal grupil spetsiifiline eesmärk, mis lepitakse esimestel nõustamistel kokku (hariduslik, sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus. Orienteeritud kasvule, arengule (vs ravi). Grupijuht on vähemalt endale alustuseks selgeks teinud, milline on grupp ja milline on laiem eesmärk. Grupijuht peab vastutama iga grupiliikme toimuva osas ja nende omavahelises toimimises. Grupinõustamise puhul on vastutus nõustajal suurem.
poorduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid · Oigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. · Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest · Institutsioonide loomise kohustus · Oigus menetlusele ja korraldusele · Riigi toetuskohustused Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS§9) · Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani · Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis "igaüks", "keegi", "kõik" jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele);
realiseerimist. Näiteks ei tohi avalik võim sekkuda üksikisiku põhiseadusega tagatud vabadustesse või kohelda kedagi ebavõrdselt. Igaühel on õigus nõuda, et lõpetataks põhiseadusvastane sekkumine põhiõigustesse. Tihti kaitseb põhiõigus nii aktiivset tegevust kui ka tegevusetust. Riigi kaitsekohustused seisnevad selles, et põhiõigused ei kaitse mitte riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest. PS § 13 sätestab igaüheõiguse riigi ja seaduse kaitsele ning PS § 14 kohaselt on riigi ülesandeks õiguste ja vabaduste tagamine. Lisaks on PS § 19 lg 2 kohaselt igaühe kohustus austada ja arvestada teiste isikute õigusi ja vabadusi selle normi kohaselt on igaühel õigus eeldada, et teised isikud neid õigusi tõepoolest austaks ja arvestaks. Eelkõige peab inimeste õigusi teiste isikute rünnete eest kaitsma seadusandja
2)Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtus Põhiõiguste funktsioonid •Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. •Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest •Institutsioonide loomise kohustus •Õigus menetlusele ja korraldusele •Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, Inimväärikusele vastava elutaseme.Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani •Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele);
valk-seotud kemokiini retseptoriga (CCR5 makrofaagidel ja aktiveeritud Trakkudel). Haiguse kulu hilisemas faasis viirus muteerub ja gp120 seostub CD4 ja teistsuguse kemokiiniretseptoriga: CXCR4 naiivsetel ja teistel Trakkudel (T-troopne). Kemokiiniretseptoriga seostumine toob viiruse ümbrise ja plasmamembraani üksteisele lähemale, lubab gp41 interaktsiooni teise membraaniga, membraanide sulandumist. Sulandumine on gp41 tegevusse sekkuva antiviirusravimi toimepunkt. Tsütoplasmasse vabanenult algab replikatsiooni varane faas. RT, mida kodeerib polgeen, kasutab virionis olevat tRNAd praimerina, sünteesib komplementaarse ahelaga -DNA. RT toimib ka ribonukleaas Hna, degradeerides RNA genoomi ja sünteesides DNA +ahela (komplementaarse ehk cDNA). RT on antiviirusravimite peamine ründepunkt. Virioni DNA sünteesi käigus duplitseeritakse mõlemas genoomi otsas U3 ja U5 järjestused, tekivad LTR
Soolestiku alaosa uurimine annab 10 protsenti kogu kollektiivdoosist ja rindkere uurimine umbes ühe protsendi. Need arvud näitavad selgelt, et mõned suhteliselt harva kasutatavad protseduurid võivad anda elanikkonnale kaugelt suurema doosi kui tavalisemad uuringud. Seepärast KT ei kasutata, kui tavalisest röntgenuuringust piisab diagnoosi määramiseks. Diagnostilised protseduurid, mille käigus saadakse kõige suuremaid doose, on siiski sekkuva radioloogia protseduurid. See tähendab, et arst viib protseduuri läbi patsiendi kehas, rakendades röntgenkiiritamist seeriaviisiliselt, et ,,vaadata patsiendi sisse" reaalajas. See võimaldab siseelundite puhul viia protseduuri läbi ilma kirurgilise operatsioonita, mis oleks muidu ainus võimalus elundi juurde pääsemiseks. Peab aga märkima, et selliste protseduuride käigus võivad patsiendid saada doose vahemikus 10-100 mSv ja kui ei rakendata hoolikat