KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2002.pdf 2. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2003.pdf 3. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2004.pdf 4. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2005.pdf 5. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2006.pdf 6. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2007.pdf 7. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2008.pdf 8. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2009.pdf 9. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2010.pdf 10. http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13270_aasta_linnaohk2011_final_veebi_2202201 2.doc 11. http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/14068_aasta_linnaohk_2012_final.doc 9
KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2002.pdf 2. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2003.pdf 3. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2004.pdf 4. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2005.pdf 5. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2006.pdf 6. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2007.pdf 7. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2008.pdf 8. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2009.pdf 9. http://www.hot.ee/aeensaar19/ohk2010.pdf 10. http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13270_aasta_linnaohk2011_final_veebi_2202201 2.doc 11. http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/14068_aasta_linnaohk_2012_final.doc 9
01.10.2012). Tabel 1. Ähijärve keskpunkti koordinaadid Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund X 6398936 57°42´26"N Y 649103 26°30´5"E MATERJAL JA METOODIKA 3 Uurimistöös kasutati väikejärvede seire algandmeid. Andmed saadi Keskonnaseire programmi kodulehelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ .Valiti välja väikejärvedest Ähja järv. Seire andmetest analüüsiti Ähja järve hüdrokeemilisi algandmeid aastatel 2000-2011. Seire käigus koguti veeproovid igal aastal vähemalt kahel korral aastas, järvede sügavaimatest kohtadest. Vee läbipaistvus mõõdeti valge, 30 cm läbimõõduga Secchi kettaga ja väljendati täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga
Eesti Loodus 2005/2 [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1001 Keskkonnateabe Keskus [WWW] http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Rannikumere %20kaugseire.pdf (18.11.2012) Keskkonnateabe Keskus. 2010. Eesti Keskkonnaseire 2009. Rannikumere kaugseire. pp. 61- 63. [e-raamat] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1153828/Eesti+keskkonnaseire+200 9.pdf (18.11.2012) Keskkonnateabe Keskus. Rannikumere kaugseire [WWW] http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=738809902&subprog_id=242666702 (18.11.2012) Kutser, T. 2008. Mere kaugseire pikaajaline programm Kutser, T. 2010. Rannikumere kaugseire 2010. aruanne. [WWW] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=738809902&subprog_id=242666702 (18.11.2012) Kutser, T. 2011. Rannikumere kaugseire 2011. aastaaruanne. [WWW] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?
keskkonnateenistused, ametnikud, üliõpilased jt. huvilised) ühtse süsteemi kaudu. Praegu on näiteks EL-i abiprogrammide toel Eestis moodustatud Natura 2000 looduskaitsealade võrgustik ja õhukvaliteedi seiresüsteem, mis võimaldab anda paremat ülevaadet keskkonnaseisundist ja teavitada sellest ka avalikkust [2]. Kasutatud allikad: 1. http://www.keskkonnainfo.ee/ (21.01.07) 2. http://www.eelis.ee (22.01.07) 3. http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ (21.01.07) 2
arvud vahed on küll väikesed (1-5 isendit) kuid on siiski olemas. Põhjus võib olla selles, et ühes aruandes on ümardatud ning teises mitte. Oleks olnud väga hea kui isendite arvukus läbi loenduse/ jahimeeste hinnangu oleks antud kõigile liikidele hetkel oli see olemas ainult põdral, metsseal, punahirvel ja kopral. 13 Allikad Keskkonnainfo [1]. Ulukiseire seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=674837663 (Külastatud 11.03.2012) Keskkonnainfo [2]. Suurkiskjate seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=-1529553328 (Külastatud 11.03.2012) Kübarsepp, M. & Männil, P. 2010. Suurkiskjate asurkondade seisund 2009. Männil, P. & Veeroja, R. 2010. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2010. Männil, P
Enamikus maades on toiduna kasutatavate taimsete produktide kuivaine pliisisalduse LPK-ks 2-3 mg/kg. Kuid lubatakse ka 10- ja isegi 30-milligrammist pliisisaldust. 8 6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte 11 7.Kasutatud Kirjandus Internet:1. http://www.keskkonnainfo.ee 2.http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=- 1264982023&subprog_id=596957765 Kirjandus: 3.Mõnede raskemetallide ja mikroelementide sisaldus eesti põllumuldades ning taimedes, artiklite kogumik 4. Taim ja keskkond, tallinna botaanika uurimused V 5.Tallinna botaanikaaia uurimused VI, Taim ja inimene 12 13 14
hoomatav. Seiretulemusi saab lihtsalt kasutada ka sel alal võhik. 12 7. KIRJANDUSLOEND 1. E. Asi, 2011. Eesti metsaseirest rahvusvaheliseskoostööprogrammis ICP Forests. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/03_11_11_seirefoorum_Endla_Asi.pdf (21.04.2014) 2. Eesti keskkonnaseire, 2009, pp 148. Kättesaadav: http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/aruanded/11429_Eesti_Keskkonnaseire2009.pdf (15.04.2014) 3. Eesti keskkonnaseire, 2011, pp 153. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf (19.04.2014) 4. Keskkonnainfo, 2014. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Metsaseire.pdf (25.03.2014) 5. Keskkonnainfo (2), 2014. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?
20. sajandil on vähivarud oluliselt kahanenud vähikatku ja teiste kahjustavate tegurite tõttu. Jõevähk on tähtis liik lähtuvalt nii ökoloogilisest, looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist. Käesoleva referaadi eesmärk on anda lühike ülevaade 2000.-2009. aasta jõevähi seireprogrammi tulemustest. Andmed on saadud peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi koduleheküljelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ Jõevähi seireprogrammi aruannetest. 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest Alates 19. sajandi lõpust on vähivarud pidevalt vähenenud. Veekogud olid väga vähirikkad esimese Eesti Vabariigi ajal, millal veekogudest püüti ekspordiks kümneid tuhandeid vähki aastas (Mäemets, 1977). Järvekülje (1958) andmetel leidus 1950ndatel aastatel pooltes vähile sobivates veekogudes vähki püüki tasuval hulgal
mõju anda ka see, et tema ümbruskond on kohalikkel eriti populaarne turismi paik. Rahvamassiga võib kaasneda suurem reostusehulk, kuid seniste andmete põhjal on punktreostus rahuldav. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 1977 : Valgus Riiklik keskkonnaseire programm, alamprogrammid, siseveekogud, väikejärved 2007 : http:// eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb 12 13 14
keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele: Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning olulise või piiriülese keskkonnamõjuga tegevused või tootmisõnnetused. Avalikustatakse iga nelja aasta järel keskkonnaseire programmide koondaruanne. · Väljundid: 1)Avalikkus: Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum 2)Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaregistri avaliku teenuse ametniku rakendus. Seireveebi administreerimiskeskkond 3)Teabenõuded 28. Millised on peamised etteheited Eesti keskkonnaseirele? · Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaseire korraldatud hästi, sest avalikkusel ja otsustajatel puudub keskkonna seisundi kohta piisav info. Suurimaks puuduseks
14 Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Põhjavesi 2. Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee/1141 http://www.envir.ee/372301 3. Keskkonnainfo http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Pohjavee%20seire.pdf 4. OÜ Eesti Geoloogiakeskus http://www.egk.ee/vanaveeb/seired.html 5. Riiklik Keskkonnaseire programm http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_program&subact=EESM&prog_id=2094234113 15
Kasutatud kirjandus 1) Meschede, A. (2001) Nahkhiired metsades. Tallinn: Keskkonnaministeerium 2) TÜ Loodusteaduste Didaktika Lektoraadi õppematerjal „Brandti lendlane“ (2010) [WWW- materjal] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm (vaadatud 13.03.2011) 3) Šuba, J., Masing, M. (2010) DVD „Nahkhiired“. BOD GROUP 4) Masing, M. (2010) Seireprojekti „Nahkhiired“ 2007.- 2010.aasta töö kokkuvõte [WWW- materjal] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.phpid=13&act=show_reports&subact=&prog_id= 628219542&subprog_id=385678796 (vaadatud: 13.03.2011) 5) MacDonald, D. W., Barrett, P. (2002) Euroopa imetajad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 45-60 6) Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L. (2004) Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009 [WWW-materjal] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=498245/Tegevuskava+nahkhiirte+ kaitseks.RTF (vaadatud: 13.03.2011) 7) Õunapuu, J
taimestikust, loomastikust ja linnustikust. Käsitletud on inimtegevuse mõju soodele, soode kaitsmise vajadust ja selleks kasutatavaid erinevaid seireprogramme. Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, võimaldavad keskkonnamõjude hindamist uute rajatiste planeerimisel, samuti laialdasemat kasutamist keskkonnauuringutes. Seireandmed on kättesaadavad programmi kodulehel http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/. Samuti antakse trükis välja aastaraamatut "Eesti keskkonnaseire". Keskkonnateabe mõistetavust tõstab lähiaegadel kindlasti ka keskkonnaindikaatorite süsteem, mis jagab keskkonnaseisundi laias laastus heaks, rahuldavaks ja halvaks. Siis on juba hoopis lihtsam järgmisel aastal vaadata, mis ja millises suunas on muutunud. (Roose, 2005: 3) 11 Kasutatud kirjandus · "Järvede ja soode hüdroloogia", 11.10.2008 http://www.eau
Encyclopedia of Life. (Alla laetud 8.03.2012) http://eol.org/pages/449368/overview 11 Fresh water pearl mussel. Wikipedia. (Alla laetud 8.03.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Freshwater_pearl_mussel 12 Mollusc Specialist Group. 1996. Margaritifera margaritifera. In: IUCN 2011. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2011.2. (alla laetud: 14.02.2012) www.iucnredlist.org 13 Keskkonnaministeeriumi keskkonnaseire programm. 2010. (alla laetud 8.03.2012) http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=628219542&subprog_id=-651348707 14 Keskkonnaministeerium. 2010. Riikliku seire tulemused. (alla laetud: 14.02.2012) http://www.envir.ee/1170135 15 Käärt, U. 2010. Väljasuremisohus ebapärlikarpe asutakse tehistingimustes paljundama. Eesti Päevaleht, 13.12. 16 Mägi, M. 2010. Ebapärlikarbi bioloogia ja kaitse Euroopas. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool. (alla laetud 14.02.2012) http://pk.emu.ee/userfiles/LIMKESKUS/Margus_Magi_2010.pdf
annaabi.ee 
