SILIKAATPLOKID Silikaatplokid sobivad väga hästi täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Mõeldud kasutamiseks kandvates seintes, vaheseintes ja fassaadides. Tänu mõistlikule hinnale võib neid kasutada tugeva ja mürapidava krohvialuse seinana. Samuti sobivad need fassaadi ladumiseks tänu soliidsele välimusele. Survetugevus M20 võimaldab laduda suuremale koormusele arvestatud seinu, mistõttu on just silikaatplokk ideaalne ehitusmaterjal ka suurte korrusmajade ehituses. Lisaväärtusena antud ploki juures on kindlasti ökonoomsus - kvaliteetne tulemus saavutatakse väiksemate kuludega. Ploki küljed on reljeefsed, nn punnsoonühendusega ja haakuvad omavahel, mis võimaldab laduda müüri püstvuuke täitmata
Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo. Basiilika lihtsa ja tagasihoidliku ilme muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute
Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga
o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib äratunda mitmesuguste tingmärkide järgi. o Lihtsustati
Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel moodustab suuremaid, suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle
kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest randlast kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse mõju piirkonnast väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis aga samuti ka selle avatus tormilainetusele. Järsakranna iseloom suuresti aga määratakse ära geoloogilise ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite avanemisel kujuneb murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku võiks nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse olulisi järsakuid väiksema kallakuse puhul võib kujuneda ka nõlvaline murrutusrand. Seega esialgsel v. vanal reljeefil on suur osa ka ranna morfoloogia kujundamisel. Kui murrutusele alluvad kobedad setted (liivad, kruusad, moreen), siis nendesse kujunenud murrutusjärsakut nimetatakse astanguks vastavat rannalõiku aga astangrannaks.
Viitna mõhnastik ja järvestik Lahemaa rahvuspargi lõunapiirile jääv Viitna ja selle lähiümbrus on üks atraktiivsemaid paiku. Põhjuseks on vahelduv pinnamood, kaunid järved ning kõrgeboniteediliste kuusikute ja männikute olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks. Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Viitna Pikkjärves (5,7 m sügav) olevad saared on geneesilt samuti mõhnad. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt. Oma selge vee tõttu on see olnud ka üks allveesportlaste meelisjärvi. Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv
pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need pakendatakse Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee Omadused Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi. • Kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega mitmekorruseliste majade ehitamiseks. • Krohvitud seintel on hea õhumüra isolatsiooni võime. Krohvimata seintel on see halvem, kuid neid saab siiski kasutada heli summutava seinana. • Fibo plokk on külmakindel. Ploki külmumise korral on piisavalt ruumi jää tekkeks, seega ei paisu plokk külmumisel lõhki. Plokid on külmakindlad tingimusel, et nad ei asu vees. • Fibo plokk on ka üpriski tulekindel ning tulekahjus kahjustunud Fibo plokkidest seina on lihtne taastada. 4
valmistatud rosetid, frontoonipoolses küljes olevad grifoonid ja massiivsed metallrautised need on sellise romaani kapi kaunistused. Mööbli tegemiseks kasutati kuuske, seedrit, tamme. Põhja-Euroopa mägistes piirkondades tehti kogu romaani mööbel pehmetest puiduliikidest kuusest või seedrist. Voodid on väga primitiivsed nagu kirst ilma kaaneta koos väikese väljalõikega külgede keskosas. Jalaotsad lõpevad treitud käbidega ning peapoolne osa tehti kõrge seinana koos väikese puidust varikatusega. Romaani stiilis mööbli vormid olid lihtsad, lakoonilised ja primitiivsed. Harva kasutati dekoratiivseid motiive. Neljakandilised lauad ei ole jalgadega vaid asetsevad kahel otsapaneelil, olles omavahel tugevuse saavutamiseks ühendatud küllaltki massiivse prussiga. Sellistel laudadel mingisuguseid nikerdusi ei leidu. Oma konstruktsioonilt on palju keerulisemad ümmargused ja kaheksakandilised lauad,
Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki. Balti klint Merelt vaadatuna kerkib Põhja-Eesti rannik järsu tumeda seinana, mis rannale lähenedes laguneb rohekateks, mustjaspruunideks, kollakateks ja valkjateks triipudeks. See on kivist looduseraamat, silmale avatud ja käega katsutavate kivist lehtedega. Merepark Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20 ha. Merepark on linna suurim puhkepark. Alale jääb suplusrand, kaunis pärnaallee, virgestav männik, lõkkeplatsid ja jalutuskohad
100 REI 60 EI 120 150 REI 120 EI 240 >200 REI 240 EI 240 17 Tellistest vaheseinad Tellisest vaheseina võib laduda: silikaattellistest keraamilistest tellistest õõnestellistest täistellistest massiivseinana kahekihilise seinana, vahel min.vill + õhuvahe 18 9 Tellistest vaheseinte helipidavus Massiivsein, Rw + heli levik naabertarindite kaudu Helipidavus, R’w dB Seina paksus Puhas Pahtel- Krohvit , mm vuuk datud ud 85 38 40 42 130 46 48 49 250 53 55 56
asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija. Õhumüraisolatsioon Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Parema müraisolatsiooni saavutamiseks tuleb plokid laduda täis horisontaal- ja vertikaalvuukidega ning tingimata krohvida või pahteldada. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana. Heli neelduvus on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest müüritisel. Õhumüra levib peale seina ka läbi külgnevate konstruktsioonide ning ventilatsiooni läbiviikude, samuti soodustavad heli levikut seinas olevad süvendid, pistikupesad jmt. 4 Tulepüsivus
oreool, on nähtavasti kuidagi seotud vulkaani tegevuse ja kujunemisega (NB - joonised leiab huviline trükinumbrist!). Marsi pinnal liikudes pole Olympus Mons hiigelmäena tajutav ja võib seetõttu tulevastele turistidele, kes oma silmaga tahavad näha Päikesesüsteemi suurimat vulkaani, pettumusegi valmistada. Kõndides Marsi maastikul ja lähenedes Olympus Mons'ile rändaja lauget vallkraavi ei märkagi. Seejärel kerkib jalutaja ette seinana kulgev, sakiline 3-6 kilomeetri kõrgune järsk nõlv, mille kallak on kuni 26 kraadi. Nõlvast üles ronimisel ja vulkaani kilbile jõudmisel avaneks rändaja ees üsna tasane laavavooludega maastik. Vulkaani tippu pole kusagil näha ja kaldeerani jõudmiseks peab hoolsalt suunda valima. Seejuures keskmine tõus on ainult kolme kraadi ringis. See teeb oma kümmekond meetrit tõusu paarisaja horisontaalmeetri kohta.
18 9 Vanemaid tellisseina tüüpe Gerardi sein 19 Vanemaid tellisseina tüüpe Harju sein on kivist vä väliskihiga ja puidust soojustatud sisevoodriga Laoti lapiti poole kivi paksuse seinana, mille tugevdamiseks laoti laoti iga kolmanda kivi jä järel ning akende ja uste avakü avakülgede kohale ühe või poole kivi laiune piilar. Pärast seina kiviosa valmimist ja hoone katuse alla viimist kinnitati piilarite kü külge puitpostid (5x10cm). Puitkostidele paigaldati ehituspapp,
sajand/ Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad, mille vormid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame (vahel kassettlagi), mõnikord puudus - paistsid katusesarikad. Lihtsa ja tagsihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti keskläävis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Neist moodustub pisut konarlik pildipind, mis ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade
ürgorule. Põhjapoolses osas hoone pöördub, seal asuvad eritehnoloogia ja- reziimiga laborid, mis vajavad mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone monumentaalse seinana, mille jõuliseks aktsendiks on kaarjalt eenduv auditorium. Õppehoone teine ehitusjärk, galerii kaudu põhimahuga ühendatud auditooriumide plokk, jäi teostamata. Maa-ala üldplaanile on Pormeister muu hulgas märkinud ka rektoraadihoone, sööklad, kohvikud, näitusepaviljoni jm. hooneid. Uusfunktsionalism (1960-1980.a.) Kadrioru kohvik Kadrioru kohviku projekt valmis instituudisisese konkursi korras 1964 aastal. Voldemar Herkeli
idapoolse otsa vastas. 6.Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. 7.Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 8.Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva ja erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. 9.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika ei olek selleks sobinudki. Tähtis
ja pinnase vahel Ta. Ümberlükkavaks on pinnase aktiivsurvejõud Pa. Seega peab 122 P1 z1 + P2 z 2 + Pp z p + Ta z t Pa z a olema suurem kui normidega määratud varutegur. Õhukeseseinalise gravitatsioonseina arvutusel vaadeldakse seinana nii raudbetoonosa, kui ka selle tallale jäävat pinnast vertikaalini B-C. Kuna kujutletaval eralduspinnal B-C liikumist ei toimu, siis sellise arvutusskeemi juures hõõrdenurka ei arvestata. Kinnihoidvate ja ümberlükkavate momentide suhe joonisel 6.33 b on seega P1 z1 + P2 z 2 + Pp z p Pa z a
annaabi.ee 
