inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud)
2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist, 4) istutusmaterjali vanusest, 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, erinevatel puuliikidel erinev vee-, valguse- ja toiduvajadus, 2) parandavad mulla omadusi, 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Puuliigi valik sõltub: ▪ kasvukohatüübist, ▪ vana puistu liigilisest koosseisust, ▪ seenhaiguste ja kahjurite esinemisest,
koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist. Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust, seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, metsaomaniku soovidest ja võimalustest
samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure. Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind
tsitraaditsükkel; 6) Leidis kinnitust, et nähtavasti eelistab ta kataboolida aminohappeid ja orgaanilisi happeid. Haloquadratum walsbii (sugukond Halobacteriaceae) · Kirjeldati 1980. aastal Walsby poolt. Isoleeritav ülisoolastest veekogudest, kus kõrge NaCl ja MgCl2 sisaldus. Kaua aega ei osatud teda laboris kasvatada. Aastal 2004 ilmus töö tema kasvatamise kohta laboris. Esialgu saadi kätte segakultuurid teiste halofiilsete mikroobidega nagu Salinibacter ruber (eubakter, kelle genoomist leiti ka halofiilsete arhede geene). Pildil on väikesed roosad kolooniad kõrge soolasisaldusega agaroossöötmel Haloquadratumi omad (tüvi HBSQ001). Hästi sobis selektiivseks C-allikaks Na-püruvaat. · Aastal 2006 sekveneeriti genoom. Genoom kodeerib üht imetajate mutsiinile sarnast väga suurt valku halomutsiini, mis peaks raku pinnal vett siduma ja
1. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultšid, umbrohud. 2. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist). Kultuuride segaviljelus – erinevad kultuurid kasvavad samal väljal. Segakultuurid kaotatakse sõltuvalt kultuuride ruumilisest paiknemisest põllul: 1. Reaskülvi puhul kahe või enama kultuuri samaaegne kasvatamine, kusjuures vähemalt üks kultuur on külvatud ribadena. 2. Ribakülv on kahe või enama kultuuri samaaegne kasvatamine külviku laiuse ribana. 3. Segukülv – kahe või enama kultuuri samaaegne segus kasvatamine.
kasulike putukate ja lindude elu- ja varjepaikade loomiseni. Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. sageli levivad parasiidid just nõrgestatud taimel, viimane võib olla tingitud nii üle- kui alaväetamisest, valest veereziimist, sobimatust mulla koostisest aga ka teistest kahjuritest. Mis aga eriti oluline ökoloogia seisukohast - väga olulisel kohal on ka taimede omavahelised suhted - populaarsed on segakultuurid (tomat kapsas vaheldumisi, küüslauk maasikapeenras) - ühelt poolt vastastikune biotõrje (ühe liigi kahjurid ei talu teise taimeliigi eritisi), teisalt ka keskkonna ressursside parem kasutamine (eri liigid võtavad mullast veidi erinevalt). 20. Antropogeenne stress linnas, rohelised koridorid. antropogeenne stress: õhu saastumine mullakeskkonna häiritus reostamine ja lõhkumine rohelised koridorid: Inimesele paremate puhkevõimaluste loomiseks on kasulik
Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada. Puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste
o Laasumine on parem o Aastarõngad on kitsamad o Suureneb sügispuidu kvaliteet o Väiksema koondega Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest o Kasvukohatingimustest o Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist o Istutusmaterjali vanusest o Loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik o Segakultuur o Puhtkultuur Segakultuurid on o Tootlikumad o Parandavad mulla omadusi o Vastupidavamad seen- ja putukakahjustustele Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning majandamisel Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub o Kkt-st (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist) o Eelmise puistu liigilisest koosseisust o Seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess)
taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel
Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel.
36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid? Sega- ja puhtkultuuride eelised puudused? Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel.
populatsiooni, pakkudes talvituskohti ja pesitsuskohti. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultsid, umbrohud. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist). Kultuuride segaviljelus erinevad kultuurid kasvavad samal väljal. Segakultuurid kaotatakse sõltuvalt kultuuride ruumilisest paiknemisest põllul: Reaskülvi puhul kahe või enama kultuuri samaaegne kasvatamine, kusjuures vähemalt üks kultuur on külvatud ribadena. Ribakülv on kahe või enama kultuuri samaaegne kasvatamine külviku laiuse ribana. Segukülv kahe või enama kultuuri samaaegne segus kasvatamine. Segakultuurides on raskendatud taimehaiguste levik, sest ühe kultuuri taimed ei puutu tihedalt kokku. Sortide
2) puuseemnete külvamine; soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist 3) puude istutamine; oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist 4) metsakultuuri hooldamine; aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja (segakultuurid). 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu vallandub erosioon. Segakultuurid on: soodustamine muul viisil. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud enamasti erineva juurestiku, toitainete
1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. * Männil keskmiselt 3500- 6000 tk/ha *Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha. *Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 tk/ha. *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). 41 Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
annaabi.ee 
