"Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857
Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ning taandub kahele mõõtmele: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus. Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest
Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda
mõeldavam. 1 Anarhism omabki kahte väga äärmuslikku visiooni ühiskondlikust korrast. Kui kaosena ning ühe utoopilisema ühiskonnaõpetusena maailmas, mida ei saa mitte kunagi eksisteerima ning vastandina, et anarhia on nö korra ema. Nii nagu arvamused ise, baseerub anarhia mõistmine siiski haridusele, haritusele või seesmistele väärtustele. Hariduse tase määrab ära ühiskonna valmiduse ja mõistmise, mis üldse on anarhia ning kuidas selle sees saavad kõik koos rahumeelselt elada ilma, et keegi vabadust ja õigusi kuritarvitaks. Seepärast on vaja ühiskonda, mille liikmetel on kõikidel sama visioon anarhistlikust korrast. Ja veel enamgi anarhia edukaks realiseerimiseks on vaja ehtsat tahet olla kooskõlas enda ja ühiskonnaga, kollektiivset terviklikku mõtlemist, sellest lähtuvat tegutsemist ning ka
juhtimise mõjutamist. Poliitika – püüdlus võimus osaleda või võimu jaotamist mõjutada. Poliitika all mõeldakse võimu säilitamist, jaotamist. Kes tegeleb poliitikaga, see taotleb võimu- kas vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks või siis enese pärast, et nautida prestiizitunnet, mida võim annab. Weber - Poliitika tähendab kõvade laudade jõulist, aeglast puurimist ühteaegu kirglikult ja silmamõõduga. 2. Millistele seesmistele õigustustele ja millistele välistele vahenditele toetub domineerimisuhe? On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust: * „ igavese eilse“ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse
Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng Tunnetest arusaamine Laste ja täiskasvanute toimetulek oma tunnetega on väga erinev. Edukakas toimimiseks ja suheteks teistega on vajalik teadvustada ja mõista ka meid ümbritsevate inimeste tundeid. 106-118
Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et
videofilmil või elavas esituses. Laps sarnasuse puhul on see väga oluline õppimise allikas. Modellerimine viiakse läbi kolme sammuna: 1) oskuse tutvustamine, esitatakse verbaalne edenev käitumise järjestus; 2) õpetaja või eakaaslase käitumise demonstreerimine, nt. video abil 3) käitumise sooritamine rollimängus, antakse tagasiside. • Kognitiiv-käitumuslik strateegia. Siin keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemi lahendamise võimetele. Üheks võimalikuks meetodiks on siin juhendamine kus lapsele antakse õpetaja poolt konkreetsed käitumisreeglid või tegevuste järjestus. Häid tulemusi on võimalik saavutada, kui üheaegselt juhendada ja modelleerida. • Sotsiaalne probleemilahendamine, see on meetod, mis õpetab lastele sotsiaalsete probleemide lahendamise protsessi. Sisuks on inimestevaheliste probleemide
vähe · Algklassides poisse-tüdrukuid võrdselt, hiljem naisi rohkem Seletused · Psühhodünaamiline lähenemine · Kognitiivsed mudelid täiskasvanutel Kognitiivsed näitajad interaktsioonis väliskeskkonnaga · Mitteadaptiivsed kognitiivsed skeemid, mis kujunenud negatiivsete kogemuste interpreteerimisel · Sündmusi interpreteeritakse negatiivselt depressiivsed sümptomid · Atributsioonid: negatiivsete sündmuste põhjused seesmistele, üldistele ja püsivatele omadustele Positiivsete sündmuste põhjused välistele juhuslikele näitajatele Seletused 2 · Negatiivne suhtumine (Beck) Endasse Maailma Tulevikku · Negatiivsed enesekohased skeemid · Näidatud ka lastel 5. Vastuse valimine (otsustamine) *vastuse hindamine
6 tera pipart, 3 tera vürtsi, 2 tera nelki, ½ tl. suhkrut, 1 väike loorberileht, natuke soola 18 2-4 spl. 30%-list äädikat Marinaadi valmistamine: Ratasteks lõigatud porgand keeta poolpehmeks, lisada viiludeks lõigatud sibulad, sool, maitseained ja keeta, kuni porgand ja sibulad on pehmed, siis lisada äädikas ja jahutada. Külmas vees leotatud silkudel eemaldada pea, sisikond ja luud. Silgud lõigata roogupidi pikuti pooleks. Seesmistele külgedele puistata soovi korral peeneks hakitud sibulat ja silgupooled rullida pea poolt alates kokku ning kinnitada peenikese puutikuga. Silgurullid asetada purki, peale valada jahtunud marinaad. [] Õllesupp 100 g jämedat riivitud leiba 6 kl. vett ½ l tumedat õlut 6spl. mett või suhkrut 1-2 spl. rõõska koort Leib keeta vees pehmeks, lisada õlu, mesi või suhkur ja lõpuks koor. Kuumutada keemiseni. [] Munakohv 1-5 muna 1 kl. koort 100 g sigureid Rukkijahu
hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke. Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist: käitumise märkamine, käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele või välistele teguritele. Viimases etapis teeb inimene otsuseid lähtudes kolmest peamisest kriteeriumist: - Kontrollkese: hindab, kas toimunu tulenes temast endast või olukorrast (sisemine või väline motivasioon) - Stabiilsus: kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast või ebapüsivast (võimed vs juhuslik vedamine) - Kontrollitavus: kas inimene saaks antud situatsioonis teha midagi teisiti ehk kas
Saavutusvajadust peetakse osaliselt geneetiliseks, osaliselt keskkonnast tingituks. Pärilikkuse osale viitab asjaolu, et kõrge saavutusvajadustega vanematel on sageli ka kõrge saavutusvajadusega lapsed. Selle põhjuseks võib aga olla ka vanemate kasvatus ja nende väärtushinnangute mõju lapse kujunemisele, mida kahtlemata ei saa eitada. 94. Mis on emotsioon? Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumislikke ja kognitiivseid reaktsioone seesmistele ja välistele sündmustele. 95. Millised on põhiemotsioonid ja miks neid nimetatakse põhiemotsioonideks? Neid nimetatakse põhiemotsioonideks, sest need on omased enamikule inimestele kultuurist sõltumata. Ülejäänud emotsioonid on kas variatsioonid või kombinatsioonid nendest põhiemotsioonidest. Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas 6 põhiemotsiooni: hirm - rahutus või ärevus tegeliku või kujuteldava hädaohu tõttu
siin eksisteerivad teatavad soolised erinevused. Nii märgivad mehed enam Luduse stiili esinemist, mõningase üllatusena esineb aga neil ka enam Agape stiili. Selgub, et püsivad on need suhted, kus partneritel on sarnased armastustiilid. Kõige püsivamaks peetakse neid suhteid, mis põhinevad storgel, kõige ebapüsivamad on ludusel põhinevad suhted. 28. KIINDUMUSMUDELID (4) (BARTHOLOMEW) Bartholomew on kirjeldanud 4 erinevat kiindumusstiili vastavalt nende aluseks olevatele seesmistele mallidele. Need mallid määravad ära selle, kuidas mõistetakse ennast ja teist nendes suhetes. Nende mallide aluseks on ...1) Konkreetsed mälestused kiindumussuhetest ja tõlgendused nendest suhetest, nii nende suhete hindamine kui ka enda ja teiste käitumise seletamine. Kui vanemlikud suhted on turvalised, siis kujuneb lastel välja turvaline kiindumusmudel. 2) Mallidesse kuuluvad ka positiivsed või negatiivsed käsitlused endast ja teistest
J.A. Lee klassifikatsioon võimaldab ka vastata küsimusele, millised suhted on kõige püsivamad. Selgub, et püsivad on need suhted, kus partneritel on sarnased armastustiilid. Kõige püsivamaks peetakse neid suhteid, mis põhinevad storgel, kõige ebapüsivamad on ludusel põhinevad suhted. Kiindumusmudelid (4) (Bartholomew) Armastus ja kiindumus Bartholomew (1990) on kirjeldanud 4 erinevat kiindumusstiili vastavalt nende aluseks olevatele seesmistele mallidele. Need mallid määravad ära selle, kuidas mõistetakse ennast ja teist nendes suhetes. Nende mallide aluseks on ... 1) Konkreetsed mälestused kiindumussuhetest ja tõlgendused nendest suhetest, nii nende suhete hindamine kui ka enda ja teiste käitumise seletamine. Kui vanemlikud suhted on turvalised, siis kujuneb lastel välja turvaline kiindumusmudel. 2) Mallidesse kuuluvad ka positiivsed või negatiivsed käsitlused endast ja teistest.
lähedus ja seotus. Täiuslik armastus – kolme komponendi kombinatsioon. Stabiilsete suhete kujunemiseks ja täiusliku armastuse saavutamiseks on suhte algul oluline kirg, seejärel peab lisanduma intiimsus ja lõpuks ka seotus. Täiuslik armastus peaks põhinema viimasel ehk loodetakse seda suhet pikajaliselt hoida. 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) Bartholomew (1990, 1997) on kirjeldanud 4 erinevat kiindumusstiili vastavalt nende aluseks olevatele seesmistele mallidele. Need mallid määravad ära selle, kuidas mõistetakse ennast ja teist nendes suhetes. Turvalise kiindumusmudeli esindajatel on mallid endast ja teistest positiivsed. Nad hindavad endid, loodavad teiste peale ja usuvad, et nad suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud. Seksuaalsuhetes püüab turvalise kiindumusmudeli esindaja saavutada mõlemapoolset lähedust ja rahulolu. Takerduv kiindumusmudel – arusaam teistest on positiivne, endast aga
• 8.a +8.b pk. (seosed teiste ajukoore osadega)- multimodaalne assots.piirkond • TÖÖMÄLU e.lühimälu- info kasutamine (objekti + ruumilise suhte mälu) häire: allub enam • info PS tag.osast - silma liikumine, pilgu tahtlik suunamine väliskk • käe-silma koostöö impulssidele, mitte seesmistele e.internaliseerunud teadmistele/infole. • PMK-valib liigutused vastavalt “sisemistele” (õpitud) ja/või väliskeskonnast tulevatele • MÕTLEMINE “uutele” stiimulitele Adaptatiivne käitumine • Mõistetega manipuleerimine KÄITUMISE planeerimine olenevalt olukorrast ja eesmärkidest: sobilike valikute tegemine
või hooldajates kinni. Iga kehaosa annab teavet tema halvast enesetundest. Imiku toitumine valitseb vastsündinu refleksiketti, kus üks refleks järgneb teisele. See kett moodustub järgmiselt: otsimisrefleks, imemisrefleks ja neelamisrefleks. See kõik toimib juba lootel. Vastsündinu suudab seega vastata teadlikult keskkonna ärritajatele (näiteks piim, nägu, hääl) ja seesmistele ärritajatele (näiteks nälg, roojamisvajadus, külm). Nende oskustega suudab ta teadustada hooldajale oma olukorda ja vajadusi. See võimaldab lapsel püsida elus ja alustada vastastikuseid suhteid. Samas on lapse sünnitanud ema väga tundlik lapse teadetele. Lapse ja hooldaja vastastikuse suhtlemise jaoks on olemas mõlemapoolne valmisolek.