Sümbioosi tekitavad peamiselt ikkesseened või tsüanobakterid ehk sinivetikad. Seen on sümbioosis heterotroof- hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on hõredalt seeneniidistikku ja nende vahel või peal paiknevad vetikad. Osadel samblikel on olemas ka alumine koorkiht. · Samblike jagatakse kasvuvormide järgi: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud + habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?),
lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub.
metsalooduses. NB! Seened, sealhulgas puuseened, lagundavad rohkem kui 90% kõigist orgaanilistest jäätmetest. Ilma nendeta mattuksid metsad omaenda jäänustesse.Lagundavad seened on metsa mitmekesisuse mootorid. Puitu mädandades muudavad seened metsa sobivaks paljudele teistele organismidele. Püstiseisvad pehastunud puutüved pakuvad lindudele ja pisiimetajatele pesapaiku, kõdupuidust otsivad nad ka toitu. Kõdupuit on eluliselt oluline nendele mardikatele, kes söövad seeneniidistikku või kelle vastsed elavad torikseente viljakehades; nende seas on palju looduskaitsealuseid liike. Looduskaitse alla on võetud ka mitmed vanade lodumetsade torikseente liigid. Puuseente kasutamine Enne tikkude leiutamist töödeldi tuletaela viljakeha sisu pehmeks, kohevaks materjaliks, taelaks. Seda kanti kaasas erilise karbiga, kus oli ka tuleraud. Tulerauda löödi vastu ränikivi, nii, et tekkisid sädemed, mis süütasid taela. Hõõguva taela abil sai süüdata tule.Tuletaela
ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3
võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70
• Esineb noortel kuni 20-30 aastastel mändidel. • Haigus levib hästi vihmase kevade korral, kahjustunud võrsed kõverduvad ja kuivavad. • Vaheperemeestaimeks on haab, millel seene eosed talvituvad. • Haiguse vältimiseks peaks mändide lähedusest haavad välja raiuma. Jalakasurm (jalaka siugsuu) Ophiostioma ulmi • Seene eoslad kasvavad koorealustes üraskikäikudes • Eoseid levitavad maltsaüraskid, kelle vastsed kasutavad seeneniidistikku toiduks. • Kevadsuvel lendavad koorunud mardikad tervete puude noorte okste koort närima. • Seeneniidistik levib koorealustes viimastes aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel
Esinevad sageli piimal 10 11 Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised saprotroofsed seened, mis kuuluvad mikroorganismide hulka. Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Tardsöötmel moodustavad pastataolise konsistentsiga kolooniaid. Pärmseened (v.a mõned, kes moodustavad mütseeli või pseudomütseeli) ei moodusta seeneniidistikku ehk mütseeli. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Söödapärmis on palju proteiini, B-grupi vitamiine, fosforit ja ergosterooli (muutub UV-kiirguse toimel D2 vitamiiniks). Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel
Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus, meh. Vigastuste vältimine, haigustevaba materj. Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus HMK. VIBURSEENED
· Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Söödav kevadseen kuhikmürkel on saprotroof · Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest. Kuuseriisikas on biotroof 15) Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel seentel niidistik puudub? Pärmseentel puudub. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited.
· Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Söödav kevadseen kuhikmürkel on saprotroof · Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest. Kuuseriisikas on biotroof 15) Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel seentel niidistik puudub? Pärmseentel puudub. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited.
tõrjutavad seened. Suuremate kahjustuste korral on mõistlik tellida ekspertiis, ainult nii saab kindlalt määrata seeneliiki ja selle tõrjeks sobivad kemikaalid ja metoodikad. Kuidas tunda ära majavammi: 1. Lõhn - terav seenelõhn. 2. Niiskus - majaseene korral ilmuvad tihti seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, sest majavamm tekitab kasvamise käigus niiskust. 3. Seeneniidistik - vammist nakatunud puidul on näha valget seeneniidistikku - mütseeli. Alguses katab seeneniidistik kasvupinnase tiheda valge võrguna, mis meenutab vatti. Hiljem on majavammi seeneniidistik pruunikas. 4. Seene viljakehad - majaseene viljakehasid esineb ainult kaugele arenenud juhtudel. 5. Majavammi-kahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks. 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus
See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst.pinnast siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis. Nüüd on õige langetada ruumi temp 10 -20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett ( tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku ). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva. VILJUMINE Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul : 1. Lõuna-põldseen Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule 2. Puidu-sametkõrges
See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst. Pinnast, siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis. Nüüd on õige langetada ruumi temp. 10-20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett (tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva. Viljumine Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul: · Lõuna põldseen. Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule. · Puidu sametkõrges
võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70
Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja 15. Oska jooniselt tunda taimeraku organelle! tsütoplasmamembraan? 16. Plastiidide üleminek. 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. 17. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? 6. Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus 18. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel leidub? seentel niidistik puudub? 7. Kuidas jaotatakse baktereid viburite arvu ja paiknemise järgi 19. Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja (joonista). hulkrakseid seeni. 8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? 20. Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi
puudel lehtede kahvatu värvus jm. Juuremädaniku diagnoosile annavad kinnitust ka juurestiku piirkon- nas läbi viidud kaevetööd või läheduses esinevad tor- miheitepuud, mille juurtel võib leida seeneniidistikku või viljakehi. Juuremädanikukahtlusega puud vajavad hoolikamat jälgimist kui terved puud. 2.4. Pargipuude hooldamise üldalused Erinevalt metsamajandusest, kus optimaalse raieva-
toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku. Seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma. Ektomükoriisa - moodustab u. 3% kõikidest taimeliikidest. Enamasti puittaimed. Seentest kandseened ja üksikud kottseente liigid. Iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik. Pärast seenemantli teket juurekarvad kaovad ja kogu kaetud juureosa ainevahetus
seent. Enamus on patogeensed taimedele, suhteliselt vähe liike põhjustab infektsioone inimestel. Inimpatogeensed on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. Pärmseened kuuluvad väikeses hulgas suuõõne, tupe ja jämesoole normaalsesse mikrobiootasse. Kui neist piirkondadest isoleeritakse pärmseeni suuremates kogustes, võib olla tegemist seeninfektsiooniga. Terminit «hallitusseen» kasutatakse meditsiinilises kirjanduses kõigi seeneniidistikku ehk mütseeli moodustavate seente tähistamiseks. Olulisemad patogeenid kuuluvad perekonda Aspergillus (Ascomycetes), Fusarium (Ascomycetes), Scedosporium (Hyphomycetes). Hallitusseened ei kuulu inimese normaalsesse mikrobiootasse. Seeneperekonna Aspergillus erinevad liigid võivad saprofüüdina koloniseerida siinusi, väliskõrva ja alumisi hingamisteid. Aspergillus-infektsiooni levinumateks vormideks on sinusiit ja kopsu aspergilloos. Harvem
Seetõttu taluvad mükoriisaga taimeisendid äärmustingimusi (põuda, toitainete vaegust jm) paremini kui sama liigi mükoriisata isendid. Hüüfide ehk seeneniitide paiknemise järgi võib mükoriisat jagada üldjoontes kaheks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse mükoriisa puhul juure pinnale seeneniidistikku ei arene ning taime juurekarvakesed säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku, mis toimib peremeestaime lisajuurestikuna, moodustades selle massist kuni 15%. Kuigi hüüfid ei ulatu taimejuurtest eriti kaugele, võivad need ühendada taimejuured ühtsesse võrgustikku. Arbuskulaarmükoriisat moodustavate seentega sümbioosis elavad paljud põllu- ja aiataimed, sh mitmed põõsaliigid.
annaabi.ee 
