3. Esimese võistluspäeva hommikul küntaks üks näidis-võistlustükk, mille hindamine on kohtunikele õppuseks. Selles osalevad ka kõik võistlejad. Siis on teada mida hinnatakse ning kohtunike tegevus hindamisel muutuks ühtlasemaks. Kas võistluskünnist on kasu ka igapäevatöös? Mahetootmine: tavakemikaale ei tohi kasutada, künd võib abiks olla, sest sügavale küntud umbrohuseeme ei jõua nii kiiresti idaneda. Seemnekasvatajad: seemnevili peab puhas olema, künd vähendab umbrohtu, võõrvilja seemnepõllus ja taimehaigusi. „Künd oli, on ja jääb“
Sinna said vaid need, kellel oli sissekirjutis või lähisugulased seal, ülejäänutel oli vaja kutseid. Põllumajandus kollektiviseeriti. See sai alguse pärast küüditamist (juba enne üritati seda selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit. Kolhoosidele olid kestetatud riiginormid. See, mis järgi jäi tuli panna kõrvale seemnevili ja mis sellest järgi jäi teenistuseks. Tavaliselt kolhoosnikele palga maksmine toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest
Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia. 1921 moodustasid kolm viimast Taga-Kaukaasia föderatsiooni. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus nõukogude liiduvabariigid allutati järk-järgult keskvõimule. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20 · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus · Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili · Viljaga kauplemine keelati · Riigistati kõik tööstusettevõtted · Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest · Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid
sajandi lõpu tasemele) Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele. Sõjakommunismi rakendamine tõi kaasa jätkuvalt majanduskriisi ja näljahädad. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.:
nt aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid. 2. Omastavas käändes on: a. kuuluvusseosele osutavad sõnad, ntvankriratas, aknaklaas, vennanaine, piibusuits; b. otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud, veoauto, lokirullid; c. mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. 3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab
näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa:
Vabariigiks. 1924 moodustati Kesk-Aasias Turkmeeni NSV ja Usbeki NSV, 1929 Tadziki NSV, 1936 Kirgiisi NSV ja Kasahhi NSV; 1940 liideti Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV, Moldaavia NSV 4. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned 1. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20 · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus · Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili · Viljaga kauplemine keelati · Riigistati kõik tööstusettevõtted · Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest · Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt · Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I
hinnang Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse,
· Kulaku kui klassi likvideerimine · Kogu maa jaotati piirkondadeks ja määrati aeg, mille jooksul tuleb kollektiviseerimine läbi viia. · Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest · Kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele, enne püüti tappa loomad ja müüa maha taluvara karmide karistustega keelati see peatselt. · Kulakuteks tehtu kuni 15% talumajapidamistest konfiskeeriti masinad, ehitused, seemnevili võeti riigivõlgade katteks või anti kolhooside fondi · Inimesed jaotati kategooriatesse vanglad või sunnitöölaagrid, ümberasustumine kaugetesse piirkondadesse, ümberasustamine oma elupiirkonna ümbruses põllumajanduslikult mittekõlblikule maatükile. · 1932 nälg. Tervetes piirkodades katkes elutegevus, kannibalism. · ,,5 viljapea seadus" inimene, kes koristatod kolhoosipõllult üritas korjata pudenenud
1930 partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 35% pidi igas piirkonnas leidma kulakuid. Plaani ületäitmise käigus kasvas protsent 1520%ni talupoegadest. Selle tulemuseks 193233 näljahäda (Ukrainas, PõhjaKaukaasias, LõunaUuralites, Kasahstanis) Näljahädale reageeriti 1932 sotsialistliku omandi kaitse seadusega, karistus kas 25. a või mahalaskmine. Ainult kolhoosi astunutele jäeti alles seemnevili. 1932 kehtestati passisüsteem, talupoegadele passe ei antud. Nälja ohvrite arvuks hinnati 710 miljonit. Industrialiseerimine Venemaal oli vaja tõusta samale tasemele lääne arenenud tööstusmaadega, et tagada kaitsevõime ja sõltumatus. Industrialiseerimine tuli läbi viia ainult siseriiklike vahenditega. Oli kaks peamist seisukohta, kust raha saada: 1. Trotski, Kamenevi ja Zinovjevi oma põllumajanduse arvelt 2. Buhharin tööstust tuleb arendada tööstuse enda vahenditega, st
hulgal ja õiges vahekorras. Taliteraviljadele antud 1t sõnnikut vähendab N normi 1-1,5 kg, P 0,3-0,5 kg võrra. Liblikõieliste rohke põldhein vähendab N vajadust 50 kg/ha. Kui N normid juba üle 70kg/ha siis anda jaotatult ( pool külviaegselt ja teine poool võrsumise lõpus ) Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist Lehe kaudu anda väetist kuival ajal max 4kg Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnevili peab vastama sertifitseeritud seemne kvaliteetnõuetele - oma seemnetega võib tekkida segukülv seepärast olulised: *kalibreerimine (suuruse ja massi järgi ) *puhastamine ( ei tohi sisaldada umbrohuseemneid ja muud prahti ) *idanevus peab olema 100% lähedane *haigus ja kahjurivaba ( puhtime ) Külvisenorm Aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele põllul. Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
7) alustati suurte näidiskohtuprotsesside pidamist(hirm,alandlikkus) 8) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ja valitsusringkondades J.Stalini ja tema poliitilise joone suhtes; 9) kujunes välja erakordne J.Stalini isikukultus.Kogu riik külvati üle tema büstidega Kulaku kui klassi likvideerimine. Keelati maalt linnadesse ja suurehitustele. 1932. a. loodi passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma. Kulakutelt konfiskeeriti masinad, ehitused ja seemnevili. Saadeti vanglatesse ja sunnitöölaagritesse. Valitses suur nälg. Kollektiviseerimise käigus oli hukkunud 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajandus. Kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike haridustase oli väga madal, tegemist võis olla isegi algharidusega. Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus ning ajalooliselt väljakujunenud ettekujutus
Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: · toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. · jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. · natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. · üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne.
põllumajanduse kogutoodang oli võrreldes sõjaeelsega kasvanud 24%. Kahjuks ei olnud kõik partei-ja riigijuhid sellise arenguvariandiga nõus. V. Lenin, N. Buhharin jt. nägid nepis suuri võimalusi, teised nagu L. Trotski, J. Preobrazenski jt. olid vastu jõukuse kasvule, nähes selles ohtu sotsialismi alustele. 1928. a. jaanuaris otsustati kasutama hakata survemeetodeid. Taas mindi toiduainete andmise kohustusele. Viljaülejäägid, sageli ka toidu-ja seemnevili võeti ära sunniviisiliselt. Talupoegi, kes püüdsid vastu panna, hakati karistama kui spekulante. Siitpeale said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel reegliks ning leidsid üha ulatuslikumat kasutamist. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV Liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused seisnesid järgnevas: 1) lõpetati majanduse
Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: - toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. - jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. - natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. - üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne.
sel moel lootsid enamlased tabada mitu kärbest ühe hoobiga- vähendada linnade elanikkonda, teiseks leida jõud, kes talurahvalt vägivaldselt toiduained ära võtaks ja parandaks linnaelanike toitlustamist, toitlussalgad pidid ka oma liikmeid ise toitma. Toitlussalklased relvastati ja kogu nende tegevus toimus väga selgelt vägivaldses õhkkonnas. Talurahvale oli lubatud alles jätta seemnevili ja väike varu uudsevilja lõikuseni pere ülalpidamiseks. Selleks, et iseennast ülal pidada, võeti enamikul juhtudel ära ka seemnevili või talupere enda ülalpidamiseks mõeldud vilja. Konfiskeeriti ka kariloomi, igasugust varandust jne. Kuna toitlussalkadega oli liitunud igasugust kõntsa, kes revol poolt esile oli kergitatud, sagedasti sarnanesid nende tulekud pogrommide, vägivaldse hävinguga, purustamise ja röövimisega. Linnadest tulnud toitlussalgad ei tundnud maal
annaabi.ee 
