1. Kartulimugul 2. Säilitamistingimused 3. Säilituse kestus. Kartulimugul Kartulisort, mis on ette nähtud pikemaajaliseks säilitamiseks peab vastama järgmistele nõuetele: · Pikk puhkeperiood · Mõõdukas kalduvus idanemisele säilitusperioodil · Tagasihoidlik elutegevus säilitamisel · Vastupidav mehaanilistele mõjutustele Varajase kartuli kasvatamine · Eesmärk saada realiseeritav saak võimalikult vara. · Õige sordi valik. · Seemnemugulate ettevalmistamine · Eelidandamine · Väetamine · Kasvukohavalik Õige sordi valik · Võimalikult varajase mugulate moodustumisega. Sordileht. Seemnemugulate ettevalmistamine · Hoolikas seemnemugulate sorteerimine · Haigusvaba seemnematerjal. Eelidandamine · Eesmärk tõusmete tärkamise kiirendamine. · Mugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse (8-10tundi ööpäevas), niiskuse (85-90%) ja temperatuuril 12-150C juures.
moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures. Mahapanek Kartul pannakse maha esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 100C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus.
vajalikul hulgal tagavara toitaineid. 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse kartulisordid 5. rühmaks: *varajased-kasvuaeg 75-90 päeva *keskvarajased-85-100 päeva *keskvalmivad-95-110 päeva *keskhilised-105-120 päeva *hilised-115-140 päeva Kasutamisotstarbe järgi jagunevad: söögikartul(Jõgeva Kollane), söödakartul, tööstuskartul(Sulev) ja universaalkartul(Olev). 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. 1.Seemnemugulate kaal on 50-70g. 2.Seemnekartuli hulgast eemaldada kõik nõuetele mittevastavad mugulad. 3.Eelindamine, mis kiirendab tõusmete tärkamist. See saavutatakse 4-5 nädalase idandamisega, küllaldase valguse, niiskuse, värske õhu ja 12-15ºC temp juures. Eelidandamisel tekivad ka juurealgmed, mis võimaldavad kiiremini üle minna toitumisele juure kaudu. 4.Samuti seemneid puhitatakse, mis on üks tähtsamaid võtteid haiguste vastu võitlemisel
Talinisul ja talitriticalel 10 septembrini. 10.Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi 1)Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90 päeva Keskvarajased 85-100 Keskvalmivad 95-110 Hilisepoolsed 105-120 Hilised 115-140 2) Haiguskindluse põhjal: Vähikindlad Lehemädanikukindlus 3) Kasutusotstarbe järgi: Söögikartuli sordid Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid Universaalkartuli sordid 11.Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Pärast kartulisaagi koristamist sorteeritakse eraldi välja seemnemugulad. Seemnemugulate optimaalne kaal on 50- 70 g, harva pisut suuremad. Seemneks ei sobi mugulad, milledel on haigustunnused või mis on vigastatud. ·eelidandamine-kiirendab võrsete tärkamist Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök
Põhilised tööprotsessid teistel aegadel võrreldes teraviljadega. Tsiilist pärit, siis Euroopasse, siis Põhja-Ameerikasse. Kartuli mugul – maaaluse varre paksenenud osa. Kadus näljahäda. Vajab niisket, sooja, õhurikast mulda. Öökülmade suhtes tundlik. Valguse suhtes väga nõudlik. Ei sobi kivised mullad, segab kombaini. Mitte KN2K-d. Halb kui väetamisel liigselt lämmastikku. Ettevalmistamine: Terve seeme, sorteeritud suuruse ja tervisliku seisuni järgi, terved mugulad valida, seemnemugulate eelidandamine, et hakkaks intensiivne elutegevus, rohelised idulehed. Valguproteiini probleemid heintaimede kasvatamisel. Valk on proteiini kõige väärtuslikum osa, mis on iga elusa raku põhikomponent. Toorproteiin on kõigi taim- ja loomorganismis leiduvate lämmastikku sisaldavate ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor. Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi!
Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine. o Kartuli-süvikkärn kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus, madal temp ja happesus. Deformeerunud mugulad ei oma majanduslikku väärtust, saak väheneb, säilitamisel on mugulad vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: seemnematerjali uuendamine, pikk kartuli kasvatamise vahe külvikorras. o Kartulivähk kahjustab kõiki maaaluseid organeid. Kandub edasi nakatunud mugulate ja
Kasutamisotstarbe järgi - söögikartul (hea maitse, hea koorida, vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane) - söödakartul - tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev) - universaalkartul (nt Olev) Kasvuaja pikkuse järgi - varajased (kasvuaeg 75-90 päeva) - keskvarajased (85-100 päeva) - keskvalmivad (95-110 päeva) - hilisepoolsed (105-120 päeva) -hilised (115-140 päeva) 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Eelidandamine: seemnemugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse (õhuniiskus 85-90%) ja soojuse (10-15 C) juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5-2 cm pikkused valgusidandid. Iduäratus e. soojalöök: nädal enne mahapanekut tuuakse mugulad sooja kätte, temperatuur tõstetakse 30 C-ni ja sellistes tingimustes hoitakse mmugulaid 48 tundi. Seejärel hoitakse säilitatakse mugulaid kuni mahapanekuni 10 C juures. 12
1. Toidukartul, mis jaguneb omakorda: a) Salatikartul - ei lagune kuumtöödeldes b) Pudrukartul - keetes laguneb c) Krõpsu- ja friikartulid - piklikud, madalate silmadega sordid, mis ei lagune kuumtöödeldes; 2. Tööstuskartul Kartuli kasvufaasid Kartuli kasvufaasid: 1. Tärkamine algab tõusmete mullapinnale ilmumisega. Eelidandatud kartuli tärkamiseks kulub 20...35 päeva. Päevade arv sõltub sordist, mahapaneku ajast ja seemnemugulate külvieelsest ettevalmistusest. Varastel sortidel on tärkamisaeg 5...8 päeva lühem, kui hilistel sortidel. 2. Õiepungade moodustumine registreeritakse siis, kui taimedel on selgesti nähtav vähemalt 2 mm pikkune õisikualge. Üldjuhul on see 3...4 nädalat peale tärkamist. Varastel sortidel on see aeg lühem, hilistel sortidel pikem. Selles faasis algab ka mugulate moodustumine. 3. Õitsemine algab õite avanemisega. Vahe õiepungade moodustumisest kuni
Ta on hea väetiste kasutaja, antakse nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised lisaks toitainetele parandavad mulla füüsikalisi omadusi ja niiskusreziimi. Orgaanilised väetised antakse rasketel muldade sügisel, kergetel mudadel võib ka kevadel. Sõnnikut peaks olema vähemalt 40t/ha. Tähtis on, et sõnnik küntakse kiiresti mulda, muidu lämmastik aurub ära. Mineraalväetisi tuleks anda õiges vahekorras. Toidukartulitele antakse enam fosfor- ja kaaliväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine Kõige tähtsam on, et oleks terve sort. Seemnematerjal peab olema sorteeritud suuruse (läbimõõt 4-5 cm, kaal u 40-60g) ja tervisliku seisundi järgi. Oluline on ka seemnekartuli idandamine kevadel enne mahapanekut. Biokeemilised protsessid hakkavad toimima selles suunas, et algaks hoogne elutegevus ja ilmuksid rohelised lehed. Mugulate eelidandamine pikendab kasvuperioodi, mille tulemusena saak valmib sügisel varem
füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1-1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm
füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1- 1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm
Antakse nii orgaanilist kui ka mineraal väetist. Lisaks toitainetele parandab mulla füüsikalisi omadusi ja niiskus resiimi. Suurendab mulla bioloogilist aktiivsust. Orgaanilisi väetiseid antakse rasketel muldadel sügisi, kergetel muldadel võib ka anda kevadel. Orgaanilise väetise kogus, vähemalt 40 t ha-le. Võib olla ka 60-80 t. Sõnnik tuleb kiiresti künda mulda. Mineraalväetiste puhul on oluline õige vahekord, toidukartulile on oluline kaalium. Seemnemugulate ettevalmistamine. Kartuli seeme asub marjas. Tähtis on terve sort. Peab olema sorteeritud suuruse ja tervise järgi. Mugula läbimõõt 4-5 cm umbes kanamuna suurune. Ja kaaluga 40- 60 grammi. Kartuli eelidandamine. Kevadel enne maha panekut hakkavad toimima biolkeemilised protsessid, et hakkaks elutegevus ja ilmuksid rohelised lehed. Mugulate eelidandamine pikendab kasvuperioodi ja seetõttu valmivad mugulad sügisel varem. Nakkusoht kartulilehemädanikul väiksem
Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on väärarendid), tehakse esimestest võsudest mikropistikud, nendest seni steriilses laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti
vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on väärarendid), tehakse esimestest võsudest mikropistikud, nendest seni steriilses laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti.
annaabi.ee 
