Rasvad Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas · Vaimse töö puhul on vajadus suurem · Varuaineks glükogeen · Iigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks · Olulised on seedimatute süsivesikute leidumine toidus just seedimise korrashoiu mõttes Valgud · Taimsed ja loomsed · 20 aminohappest koosnevad · 8 asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust · Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine · Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funtsiooni tõttu Vitamiinid · Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu
seeditavus ning rooja ja uriini lõhn ja konsistents liivakastis. Need kõik viitavad toidu tõhususele. Ootuste kohaselt on välja töötatud mitmed tubase kassi vajadustele vastavaid toite. Proteiinirikkad ja vähese rasvasisaldusega toidud aitavad säilitada kassi kehavormi saledana. Toidud sisaldavad kontrollitud mineraalide tasakaalu, et vähendada urinaarprobleemide riski. Seedimatute kiudainete kõrge tase tähendab madalamat kalorsust kui ka aitavad lihtsustada alla neelatud karvade seeditavust ning vähendavad karvapallide teket. Spetsiaalne käärimisvõimeline kiudaine vähendab liivakasti jäetava sisu lõhna, optimeerides soolestiku baktereid. Kergesti seeditavad koostisosad vähendavad rooja hulka. Tubaste kasside terve naha ja karvkatte tagamiseks on olulised ka toitainete lähteained.
Nende keha moodustab kahe rakukihi ektodermi ja endotermiga ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe kihi vahel paikneb õhuke sültjas aine, mida nimetatakse vahehüüvendiks ehk mesoglöaks. Keha alapoolel paikneva jala abil kinnitub hüdralane aluspinna külge. Hüdralased on aga võimelised ka liikuma. Nad võtavad sisse vibuja asendi ning toetavad end vaheldumisi nii jalale kui kombitsatele. Keha esiotsas paikneb toidu vastuvõtmiseks ja seedimatute jäänuste väljutamiseks ette nähtud suuava. Suuava ümbritseb toidu haaramiseks ette nähtud peenikeste kombitsate pärg. Iga kombits on varustatud kõrverakkudega, milles paikneb kõrveniit. Raku välispinnal on tundekarvake kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse. Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke. Esimese tüübi kõrveniit on varustatud ogaga, mis tungib ohvri kehasse, põhjustades üldist või siis kohalikku mürgistust
ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. Naha kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett (tavatingimustes u 0,5 l ööpäevas), vähesel määral mineraalsooli jm. Higi moodustub nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt: kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, talla all ja peopesas. Soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega vähesel hulgal vett (u 0,2 - 0,3 l ööpäevas) ja mõningaid teisi ainevahetusjääke.
· tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis nahk higiga vee eritamine soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett Neerud: · nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas · Oakujulised · ümbritsetud rasvakihiga, mis hoiab paigal, pole kuhugi kinnitatud, ripuvad veresoonte ja närvide küljes · eritiseks on uriin, ülesandeks vedelate mürkainete välja viimine · hoiavad veebilanssi tasakaalus · aitavad säilitada vere keemilist koostist · filtreeriv jääkained ja vett verest Uriini teke:
ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen Liigsed kogused vivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute ssivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust Thtis on valguline mitmekesisus Valgud on organismi jaoks thtsad 6 funktsiooni tttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv
7. SUGUNÄÄRMED NB! Talitleb nagu kõhunääre välisnõre-ja sisenõrenäärmena Välisnõrenäärmena toodavad sugunäärmed sugurakke. Sisenõrenäärmena toodavad suguhormoone. ÖSTROGEEN ja PROGESTEROON tekib munasarjades ja TESTOSTEROON munandites ERITUSELUNDKOND Erituselundkonna mood : neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti ehk ereetra Lisaks NEERUDELE täidavad eritusülesandeid veel NAHK, KOPSUD JA PÄRASOOL. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas
läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase. ·Konsumendid e tarbijad jagunevad esmasteks (taimtoidulised, II tase), teisesteks (loomtoidulised, III ja järgmised tasemed) ja tipptarbijateks (enamasti kiskjad, IV...VIII tasemetel),
Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese kuivatatud seedimatute toiduosakeste, mis ta välja oksendanud on, pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui pesa muutub märjaks, näeb see üsna jäle välja ja selle peaks leidma juba lõhna järgi. Aprilli alguses on kodukaku pesas 2-5 muna ning pojad kooruvad mai alguses. Pesast hakkavad nad väljas käima juba mai lõpupoole, aga nad lennuvõimestuvad alates juuni keskpaigast ning pojad püsivad koos kuni augustini.
õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1
õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1
Üleliigsed toitained väljastatakse organismist. RASVAD Taimsed (õlid) ja loomsed rasvad. Küllastunud ja küllastumata rasvad. Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster. Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse seisukohalt. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Põhiline organismi energiaallikas. Vaimse töö puhul on nende vajadus suurem. Varuaineks glükogeen. Liigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks. Olulised on seedimatute süsivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoui mõttes. VALGUD Taimsed ja loomsed. 20 aminohappest koosnevad. 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust. Tähtis on valguline mitmekesisus. Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funktsiooni tõttu. VITAMIINID Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu. Vitamiinidega üledoseerimist pole karta. A vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust.
muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. 11. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Reastades ökosüsteemi organismid toitumissuhte alusel saame toiduahela. Toiduahelad moodustavad toiduvõrgustiku, kuna reeglina toitub liik mitmest teisest liigist
2.)Neerud-eemaldavad suurema osa liigsest veest, kusiainest ja ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. 3.)Naha-kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett, vähesel määral mineraalsooli. Higi moodustab nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt:kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, tallal ja peopesas. 4.)Soolestiku-kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega vähesel hulgal vett ja mõningaid teisi ainevahetusjääke. Uriini teke- 1.)kapillaaride kogumikkudesse jõudnud verest eraldub ümbritsevasse kapslikesse vesi, jääkained (kusiaine, mineraalained jm) glükoos jt ained. Need moodustavad esmase uriini. Vererakud ja valgud jäävad verre. 2.)Esmane uriin liigub pikka väänilise torukesse, millel on ülisuur imendumispind. Seal imendub verre tagasi suurem osa veest ja teised organismile vajalikud ained (glükoos). 3
transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine
makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine
Keskmiselt tarbib täiskasvanud inimene päevas 1 kg tahket toitu ning 1-2 L vedelikku. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad kuumust mööda soolestikku edasi; ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht, moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid. Suuõõs, neel ja söögitoru: suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega
ning 1-2 L vedelikku • Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda Seedetrakti funktsioonid 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4. Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast Seedetrakti anatoomia 44 Seedetrakti histoloogia • Serooskest Seedekulgla väliskate, kõhukelme osa seob ja kaitseb soolestikku • Pikilihased ja ringlihased Koosnevad silelihasrakkudest Segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad küümust mööda soolestikku edasi • Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht;
Näiteks Waddeni merd uurinud teadlaste andmeil puhastavad karbid selle mere vee paari päevaga. Veekogude saastatus aga on karpidele ohtlik, sest raskemetallid ning paljud teised kahjulikud ained ladestuvad nende kudedesse. Karpidega tehti katse. Kahte purki pandi suurlinna lähedalt merelahest võetud merevesi, neist ühte purki lisati peotäis sinikarpe. Tunni aja pärast oli vesi karpidega purgis muutunud selgeks. * Mida karbid veest välja filtreerisid? * Mis juhtus seedimatute ainete ja osakestega? Osa loomi elab oma toiduallika pinnal või sees. Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest
annaabi.ee 
