1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas. Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus hakkas elama sveitsis. Kadents- kokkuvõttev tehniline virvarr Pagulus aastatel tegeles filosoofiaga. Uuris üht filosoofi Schopenhauerit. Ta ülistab suurelt kunsti ja muusikat kuna see viib inimesed igapäeva elust eemale. Wagner hakkas kirjutama ooperit Tristan ja Isolde Reini kuld, valküürid, siegfried, Jumalate hukk. Neist saab kokku tetraloogia Nibelungide sõrmus. Kuningas kinkis wagnerile villa ja maksis võlausaldajatele. Varased teosed eeskujud itaalia ja prantsuse ooperid libreto ja muusika kirjutamine koondati 1 inimesele
Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene – ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka õde Hella ja vend Ilmari. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides . Ehkki põhjused pole teada - ilmselt perekondlikud sisepinged -, lahkus Talvik ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8
vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on
eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on
oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Eksistentsialismi mõjutajateks loetakse enamasti järgmisi autoreid: Friedrich Nietzsche, Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest,
huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. 1907 siirdus perekond Pärnu. 1920 tuli isa Talvikuga Tartu tagasi. Õppis Tartus Hugo
.............................................................10 2 Sissejuhatus Valisin oma referaadi põhiprobleemiks Arthur Schopenhaueri mõtisklusi naistest, kuna ma ise olen naissoost, siis arvan, et saan Schopenhaueri filosoofiast väga hästi aru. Referaadi eesmärk on tutvustada Schopenhauerit ja ta mõtteid ning avaldada oma seisukohta. Paljude Schopenhaueri väidetega ma ei nõustu, kuid sellegi poolest oli seda huvitav lugeda. 3 Arthur Schopenhauer Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus
Luule on enamjaolt lüüriline, ning väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Leida võib ka iroonilisust, huumorit ning pettumuste või eksimuste väljendamist. Heiti Talvik oli suur elufilosoofiline mees, tema pidepunkti moodustavadki idealismi lõhkumine, elu ürgtuuma tabamine ja isiku vabadus. Huvi loodusteaduse vastu mõjutas tema kirjanduslikku maitset, ta eelistas naturaliste ja realiste. Ning huvi filosoofia vastu õhutas tema isa tehtud kingitus , kaks köidet Schopenhauerit. Talviku mitmekülgne lugemus kajastuski tema loomingus. Mõneks ajaks jäi ka luuletamine tahaplaanile, nimelt otsustas Talvik õpinguid jätkata, ning lõpetas 1926 Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastal asus ka Tartu ülikooli õppima filosoofiateaduskonda, kus oli õpilaste nimekirjas 1934nda aastani. 1928 hakkab Talvik uuesti luuletama, arvata võib, et väikese tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks, üritades kirjutada
pooleli- otsustas hakata õppima keemiat 26. aastaselt oli ülikooli professor ja sai doktorikraadi nsm, tal oli halb tervis ning pühendus filosoofiale 1979-1989 kirjutas ta iga aasta ühe raamatu. Alguses ei tekitanud need mitte mingit vastukaja. Viimased 11 aastat oli nii vaimselt kui füüsiliselt haige ja ei teinud eriti midagi. Teda mõjutasid Schopenhauer ja Wagner. Schopenhauerit omakorda mõjutas Kant. Wagner: ,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi.
eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on
Ta segab end kõhklusteta...riigimeeste läbirääkimistesse ja teadusmeeste uurimistöödesse. Ta oskab poetada armukirjakesi ja sõrmuseid isegi ministriportfellidesse ja filosoofilistesse käsikirjadesse...Mõnikord tuleb selle nimel ohverdada...tervis, teinekord rikkus, ametikoht ja õnn." Me oleme harjunud, et mõned inimesed hakkavad meile meeldima ja mõned mitte. Mispärast see aga nii on? Schopenhauerit ei üllatanud selline valivus üldse. Tema arvates armutakse sellesse, kellega saadakse terveid järglasi. Elutahe suunab meid nende poole, kes suurendavad meie võimalust saada kauneid ja intelligentseid järglasi. Kokku sobitakse siis, kui üksteist täiustatakse võrdselt, näiteks pikale mehele meeldivad lühikesed naised, sest see eeldab et võimalusel sünnib parajat kasvu järglane, kes pole ei liiga pikk ega ka liiga lühike.
konkreetsem tegelikkuse mõiste, sõitis ta otsekohe Preisimaa pealinna. Kuid tema Schellingi-vaimustus andis peagi maad sügavale pettumusele, sest Schelling kirjeldas tegelikkust komplitseeritud protsessi tulemusena. Kierkegaard otsustas seda laadi teaduslikule filosoofiale vastu seada omaenda filosoofia. 2.5.3.Arthur Schopenhauer Kierkegaard tutvus Schopenhaueri töödega alles oma elu hilisel perioodil. Ta pidi Schopenhauerit tähtsaks kirjutajaks, ent ei nõustunud peaaegu ühegi tema seisukohaga. Kierkegaard usub et Schopenhaueri eetiline seisukoht on et isiklikud õnnestumised 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval Kierkegaardi nimi hakkas laiemale publikule tuttavaks saama alles 1879. aastal ilmunud Taani kriitiku Georg Brandese avaldatud esseega ja pärast seda jätkas ta tutvustamist Taani filosoof Harald Høffding. 20
· Russell hakkab teaduskeelt analüüsima terve mõistuse (common sense) vahenditega, et kontrollida nende paikapidavust neist ideedest kasvabki välja analüütiline filosoofia · R arvates kehtivad õige mõtlemise seadused, eeskätt loogikaseadused ning seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist,
skulptuur. Kunstil on potentsiaal lükata inimene tundmatusse ruumi ja vabastada ta ahelatest, tõdede ahelatest. Kreeka DIONÜÜSIAD olid vabastavad. Impulsiivsus aitab paremini eluga hakkama saada. POSTMODERNISTLIK maailm on Nietzschelik, kus impulsiivsus maksab rohkem. Kus kohaneda tuleb muutuste ja hektilisusega. 35 Immanuel Kanti, A. Schopenhauerit ja Fr. Nietzschet peetakse SPEKULATIIVSETEKS kunstiteoreetikuteks. Sellele kriitikat annavad analüütilised kunstifilosoofia - ARTHUR DANTO, NELSON GOODMAN, WITTGENSTEIN JT - kunsti olemuse asemel tuleb uurida, kuidas kunsti mõistet kasutatakse. 25). ... (KÜSIMUS: Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika.) Tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil, tehniliste arengute, liikumisvõimaluste paljususe ja mehaanilise reproduktsiooni tekkega kadus jäljendamise kohustus kunsti pealt
olemuseks on samuti tahe. Järelikult kõik need asjad, väga üldises mõttes, mis põhjustavad meis aistinguid, ja mille olemus on igavesti varjatud tajude ja teadvuse eest, on oma sisemiselt olemuselt tahe, nagu me ise oleme oma sisemiselt olemuselt tahe. Kogu eksistents, kogu maailm on oma siseolemuselt tahe. Tahe on kõikjal, ka kivis, see avaldub primitiivselt, gravitatsioonilise tõmbejõuna, püüdlusena liikuda teiste massi omavate kehade suunas. Schopenhauerit ei huvitanud romantikuna analüüs, vaid palju rohkem kunst ja religioon. Kunstil kaks funktsiooni. (i) Esteetiline kogemus annab meile palju adekvaatsema visiooni sellest, mis maailm tegelikult on, kui seda suudab teha teadus. (ii) Esteetilise objekti eriline olemus lubab meil sageli võtta maailma suhtes moraalse hoiaku. Seega on esteetikal nii tunnetuslik kui ka eetiline funktsioon ja see juhib meid lõppkokkuvõttes religiooni juurde.
annaabi.ee 
