Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata jätmisest või sõjavangidest. Kasutati erinevates töödes, sõjaväes. Kiri ja Haridus. Hieroglüüfid.(1000). Võttis kaua aega ja kirj peamiselt Poliitilise, religioosse sisuga kirjad. Kirjaoskus 1% Maa elanikest. Seda õpiti alguses kodus, hiljem koolides. aastatepikkune vaevarikas töö. Kirja osates võis saada kirjutajaseisusesse. Jumalad ja templid
põlluharimiseks. Kui Niiluse vesi tõusis üle kallaste ja hiljem jälle alanes,oli kogu org kaetud rammusa mudaga. Tänu Niilusele ja üleujutustele oli põlluharimine Egiptuses võimalik.Talupojad kaevasid seal kanaleid ja kraave,jõevett sai suunata veetõstuki abil.Nad kasvatasid vilja ja säilitasid seda aitades. Nende käsutuses oli väike maalapp. Nad harisid seda kõpla või puust adraga,mille ees olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi olevat seda teinud Ülem-Egiptuse valitseja Menes,kes kahe riigi piirile rajas oma pealinna, mille nimeks sai Memphis. Egiptlased pidasid oma valitsejat vaaraod jumalaks. Egiptlased olid kindlad,et kui vaarao
Püramiidides asusid vaaraode hauakambrid ning püramiidi kaldkülje teed mööda läks päikesejumala poeg taevasse. -- Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe/kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid tantsijad ja tantsijannad. Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu
kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole, käsitöölised pidid töötama vaarao juures, orjad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid.Ellusuhtumine- pidasid olulisesk Jumalaid.Lihtrahava ja ülemikihi eluolu-ülikud elasid luksuslikes 2 või 3 korruselitse majades, veetsid palju aega külaliste seltis ja pidudel, käisid jahil.Lihtrahavas elasid palimelehtedest katustega savionnides, nende päei täitis töö, enamasti toitusid nisust ja odarajahust, harva said ka lihtaoitu, lahja õlu.Perekond- Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed.Usk- Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi
Muistne Egiptus jaguneb kolmeks suureks periodiks: Vana riik (u. 2650 - 2130 a. eKr), Keskmine riik (u. 1950 - 1650 a. eKr) ja Uus riik (u. 1550 - 1075 a. eKr). Vaarao - piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks
· Talupojad elasid tagasi poliitilise, religioosse sisuga sugust elu ja tegevust nagu elu hoidlikes, üheruumilistes raidkirju ja esinduslikke palmilehtedest katusega · Surmajärgne elu vaid nendel, tekste olid ära saadetud matuse- savionnides, kus vahel majutati ka koduloomi. · Tõenäoliselt oskas kirjutada u rituaalidega (keha säilitamine) · Söödi nisu- või odrajahust 1% kogu maa elanikkonnast · Ohverdati loomi. küpsetatud leiba. · Koolides õppisid peamiselt · Pandi kaasa eluks vajalikke as · Joodi odrast ja leivast pruulitud ülikud, kui mingi võimalus oli · Matuserituaalid olid kulukad.
Sõjavägi egiptus sai hakkama ilma alalise sõjväeta. Uue riii vaaraod käsutasid armeed, Talupoegi võti elaugsesse teenistusse. Vanas eas said veteranid maatüki. Töötegijad egipt. Olid kohustatud riigi heaks töötama. Riigil oli õigus määrata eri ametitesse, kuid tglt arvestati päritoluga. Enamik olid talupojad, kes olid sunnismaised ja keda rangelt jälgiti. Pool saagist läks makseteks. Talupojad rajasid ja püramiide ja templeid. Elasid väikestes savionnides, vahel koos loomadega, söödi nisu või odrajahu leiba ning joodi lahjat õlut. Niilusel püütu kala. Vaheldus rutiininle igaaastased religioossed pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad. Enamasti töötasid vaarao templite või losside juures. Amtit prandati. Tasuti tarbeesemeti ja toiduga. Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti
abitöölised Sõjavägi ja vallutused: Vana riigi ajal ei olnud alalist sõjaväge, Uue riigi ajal aga oli hästi treenitud alaline armee, seal olid noored mehed, enamasti talupojad, nad võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Lihtrahva elu: põhi töötegijad olid talupojad, harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides, söödi nisu-odra leiba, kala. Käsitöölised täitsid vaarao või ülikute tellimusi, olid veits paremas olukorras kui talupojad. Orjad olid teisejärgulised, endised talupojad, käsitöölised või vangid, neid kasutati erinevatel töödel vaarao , templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Olulisemad jumalad: 1) Ra-päikese jumal=Amon(oinapeaga) 2)Osiris-viljakuse, surnute jumal
pidada. Egiptuse naistele kuulus perekonnas ja ühiskonnas eranditult kõrge positsioon. Vaaraod pidasid mitmest naisest koosnevaid haarmeid, kus üks naine tõusis teistest esile. Teda peeti tihti vaaraoga võrdväärseks ja ta võis riigiasjades kaasa rääkida. Eluolu- Tegu oli maaühiskonnaga, suuremad linna ei määranud olustiku üldilmet. Ülikud elasid luksuses, veetsid aega rohkete külaliste seltsis, käisid pidusöökidel.Talupojad aga elasid väikestes savionnides ja nende päevi täitis töö. Egiptuse kultuur Tsivilisatsiooni tekkega samal ajal tekkis ka kiri, egiptuse kirjamärkideks on hieroglüüfid, mis väliselt meenutavad piltkirja, on keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aega nõudev, ja mida kasutatati enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muud esinduslikumate tekstide puhul. Iga päevases asjaajamises käibis hieraatiline kiri, kirjutati papüürusele. Kirjakirjutamise oskus oli Egpituses vaieldamatu
Kirjutajad- kontrollised töötajate tegevust: märkisid üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu. Käsitöölised- töötasid vaaraode ja ülikute losside ning templite juures. Talupojad- harisid riigi maad, andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad- kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel. Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond, kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem). Egiptuse jumalad, tegevusala. Ra- päikesejumal, Amon- viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal
varustatud talupoegadest, eliitväe moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käistöölised ja talupojad. Neid kasutati majapidamistes, ehitustöödel.ühiskond oli rangelt hierarhiline tipus absoluutse võimuga kunikgas. Ühiskond oli peamiselt sabiilne ja sugavalt traaditsioonitruu. Eluolu ja perekond Tegu oli maaühiskonnaga valdav enamik lihtrahvast elas maal. Nad elaid lihtsates savionnides ja nende päeva täitis töö. Ülikud aga elasid luksuslikes kahe või kolmekorrulistes maamajades. veedsid aega külalisrohketel pidusöökidel ja tegelesid delta alal ka jahi pidamisega. Perekond koosnes mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest paarperekond. Pojad asusid täisealistena elama eraldi. Abielunaise õigused olid mehega peaaegu võrdsed. Vara säilitati osaliselt eraldi kuid mehe varast võis naine 1/3 enda omaks pidada
Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. 7.Eluolu ja perekond. · Lihtrahvas ja ülikud elasid enamasti maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-või koguni kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades.Nad veetsid aega külaliste seltsis külluslikel pidusöökidel, kud neid lõbustasid pillimängijad, tansijad ja tantsijannad.Jahipidamine kõrbealadel kuulus ka ülikute tegevuste hulka.Talupojad elasid tagaishoidlikes palmilehtetedts katustega savionnides, ja nende päevi täitis töö. Vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused.Põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Harva saadi ka lihatoitu, kuna liha säilitamine polnud kuumas kliimas võimalik. Kalapüük.Ülikutel kvaliteetsem ja rohkem toitu. Joogina vein, datlid, viigimarjad, puuviljad. · Perekond-Paarperekonnad(mees, naine, alaealised lapsed). Abielu naine võrdne mehega
6. Käsitöölised vaaraode ja ülikute lossides töötamine 7. Talupojad vaarao maade harimine, erinevad ehitustööd, sõjaväes teenimine 8. Orjad ehitasid püramiide, teenisid sõduritena, tegid musta tööd (sõjavangid, võlgades talupojad) 10. Milline oli Egiptuse eluolu? Valdav enamik elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-, kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades, veetsid aega pidusöökidel, pidasid ajaviiteks jahti. Talupojad elasid palmilehtedest katusega savionnides, nende päevi täitis töö, toimusid iga-aastased usupidustused, söödi nisu-ja odrajahust leiba, joodi lahjat õlut, püüti kala ja harva söödi ka liha. Ülikute toidulaual olid ka datlid, viigimarjad, puuviljad ja vein. Abielunaine oli õigustelt mehega peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid haaremeid, kellest üks naine tõusis esile(peanaine), sageli oli see vaarao enda õde, tema võis riigiasjades kaasa rääkida. 11. Nimeta Egiptuse kuulsamad jumalad? 1. Ra (Re) päikesejumal 2
Giza püramiidid. võõramaist päritolu sõjavangid. Naabermaadega läbikäimine väga hõre, kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni põhitunnused. 10. Egiptuse eluolu Keskmine riik- u 1950-1650 eKr. Tähtis osa riigi juhtimises · Elati maal noomide asehalduritel. Egiptusele oli allutatud juba Nuubia. · Ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides Keskmise riigi aeg lõppes (Aasiast) hüksoslaste sissetungiga. · Toiduks oli odra- või nisujahust küpsetatud leib, lahja Uus riik- u 1550-1075 eKr. Algas hüksoslaste väljatõrjumisega. õlu, kala Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi. Edukad · Paarperekond: ema-isa-lapsed. Mees ja naine olid võrdsel sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse
Vaarao oli valitseja,kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste jaoks lahutamatult seotud. 3)Seisuste igapäevaelu: Talupoeg: põlluharimine(viljakoristus ja selle pealt maksu maksmine. Niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid.) töö muudelgi riiklikult korraldavatel ehitustel-püramiidide ja templite ehitus. Nad elasid tagasihoidlikes savionnides. Söödi nisu või odrajahust küpsetatud leiba ja joodi odrast ja leivast pruulitud õlut. Lisatoitu pakkus kalapüük. Vahel tuli neil onnis ka koduloomi majutada. Töö oli raske ja kurnav. Kohustuste täitmata jätmine tähendas orjusse sattumise võimalust või piitsutamist. Kirjutaja: tööks oli talupoegade jt töötajate kontrollimine kõigis üksikasjades, fikseerimine kirjalikult kõik kohustused mida nad pidid täitma. Seda tööd tehti päevast päeva
i) Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite ümber. Kuid valdav osa ülikutest elas maal, 2-3 korruselistes ja rõdudega villades. Talupojad elasid palmilehtedest katustega savionnides. Egiptuses tavaline paarperekond ehk naine, mees, lapsed. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit. Üks tema naistest tõusis vaarao peanaiseks. 4. a) USK. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud. Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel
Kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust. Talupojad- pidid andma poole saagist vaaraole, aitama püramiidide ehituses. Käsitöölised- töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid riigivõimu karmidele korraldusetel. Orjad- kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena. Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele. Perekond: Paarperekond- tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks
Eluolu Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid peamiselt losside ja templite ümber, aga ei märäanud Egiptuse olustiku üldmuljet. Valdav osa rahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes maamajades ja veetsid aega rohkete külaliste seltsis ja küllusklikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid pillimängijad ja tantsijad. Jahipidamine oli nende ajaviidete hulgas tähtsal kohal. Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides ja nende päevi täitis töö. Teatud vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused. Egiptlaste põhitoit oli leib ja põhijoogiks oli lahja õlu. Tänu kariloomade pidamisele said nad mõnevõrra ka lihatoitu, aga seda siiski harva. Leivakõrvast andis veel kalapüük Niilusel. Aadlikonna toidulauale lisandusid veel datlid, viigimarjad ja teised puuviljad ning joogina vein. Perekond Egiptuses oli tavalisene paarperekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga
Uue riigi vaaraodel oli hästi treenitud alaline armee, mis moodustati sundvärbamisega. Veteranid said maatüki. Põhijõuks kilpide ja odadega relvastatud jalavägi. Eliitväeks hobukaarikud, igal kaks meest. Kasutati ka palgalisi võõramaiseid sõdureid. Eluolu. Egiptus oli maaühiskond. Ülikud elasid 2- või 3- korruselistes rõdude ja varendadega maamajades. Aega veedeti külaliste seltsis pidusöökidel. Talupojad elasid palmliehtedest katusega savionnides. Põhitoit nisu- või odrajahust leib. Liha söödi harva. 3.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus. Kirjamärgid hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja on sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet, aga oli ka konsonantide sümboleid. Hieroglüüfide hulka kuulusid seletavad märgid, mis näitasid, kas tegemist on mõistete või häälikutega. Kasutusel umbes 1 000 hieroglüüfi. Igapäevases asjaajamises oli kasutusel lihtsam kiri, mis erines märkide kujult
13 Eluolu Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga, suuremad linnad, mis arenesid peamiselt losside ja templite ümber ei määranud Egiptuse olustiku üldilmet. Ülikute hauakambrimaalingutelt saab aimduse, et nad elasid kahe- või kolmekorruselistes rõdude ja verandaga maamajades. Jahipidamine ning pidustuste korraldamine oli ülikute meelisviis aja veetmiseks (üllatus, üllatus). Talupojad elasid seevastu tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides, ja nagu arvata võib, täitis nende päevi töö.Vaheldust pakkusid iga aastased usupidustused (mis oli ilmselt oluline põhjus, et olla usklik). Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jooks odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Liha ei kuulunud igapäevasesse menüüsse kuna Egiptuse kõrvetavas kuumuses ei olnud seda võimalik säilitada ehk liha oli delikatess. Perekond
ülempreester. Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud, preestrid, sõjaväelased. Peamised töötegijad olid riigivõimu kontrollile allutatud talupojad ja käsitöölised. Päris hea ettekujutuse egiptlaste elu-olust annavad arvukad maalingud ülikute hauakambrites. Ülikud elasid luksuslikes 2-3 korruselistes verandadega maamajades, kus alalõpmata pidutseti külaliste seltsis. Talupojad seevastu aga tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid, kus enamasti tõusis üks naine teiste seast esile. Mõnel juhul oli peanaiseks koguni vaarao õde. Nagu üldse Egiptuse ühiskonnas, kus nii perekonnas kui ka ühiskonnas oli naiste positsioon küllaltki kõrge - võrreldes teiste varajaste ühiskondadega, mis olid väga patriarhaalsed - võis ka vaarao peanaine riigiasjades vaaraole võrdväärse partnerina kaasa rääkida. Juhtus
tuli. Enamasti moodustas see umbes poole oodatavast saagist. Talupoegade kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid, samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitustel. Nii püramiidid kui templid on rajatud suures osas talupoegade kätega. Pole kahtlust, et talupoegade elutingimused olid rasked. Elati tagasihoidlikes, enamasti üheruumilistes palmilehtedest katusega savionnides, mis vahel pidid majutama ka koduloomi. Toit oli vilets söödi peamiselt nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning joodi odrast ja leivast pruulitud lahja õlu, ehkki lisatoidust pakkus ka kalapüük Niilusel. Töö seevastu oli kurnav ja kohustused sageli ülejõikäivad, nende täitmatajätmisel aga ähvardas piitsutamine või orjastamine. Seetõttu tuli nii mõnigi kord ette talupoegade põgenemist vähemasustatud äärealadele
kaljusse teeva lähedal Kuningate orus Ülemkiht: Ülemvalitseja Nomoste(maakond) asevalitsejad Kõrgemad preestrid Väepealikud Kirjutajad Sõjavägi: Teenistus eluaegne Kilpide ja odadega jalavägi Naise positsioon ja perekond. paarperekond perekonnapea mees, tagatud ka naise õigused. Naised tihti kirjaoskajad .Positsioon kõrge. Töötegijad Talupojad . Harisid riigi või ülikute maid, tasusid makse, rajasid püramiide ja templeid, elasid palmilehtedest katustega savionnides, leiba ja õlut, töö oli raske ja ülejõukäiv, vahelduseks pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka. Orjade positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks. 2.Reformatsioon 31.oktoober 1517
annaabi.ee 
