Guajaana kosmodroomilt Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga ,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle. KOOLI_NIMI 3 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Ehitus Mõõtmed ja kaal Tehiskaaslase valmistamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit 1U, mis on võrdeline
arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas. Samuti loodetakse, et satelliidiprojekt omab märkimisväärset rolli avalikkuse harimisel ja inspireerimisel ning toob kosmoseteaduse avalikkusele lähemale. Geograafiliselt laiali hajuvas keskkonnas töötamine oli meeskonnale väljakutsuv katsumus, aga kõik raskused seljatati ja pühenduti täielikult eesmärgile saata satelliit kosmosesse. Projekt on saanud rahvusvahelised mõõtmed - satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Projekti neljas ehk D etapp, mille tulemuseks oli satelliidi valmimine ja selle orbiidile lennutamine, sai viidud lõpule. Satelliidi orbiidile lennutamine toimus 7. mail. Töö põhiosa ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. · Mõõta elektrilisele purjele mõjuvat jõudu.
satelliit, mis on viidud Maa orbiidilile tehiskaaslaseks. Projekti eesmärk algselt oli arendada tudengite teadmisi kosmoloogia valdkonnas, kuid nüüdseks on sellest kasvanud kaugem eesmärk kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, ekspertide koolitamine ning kogu avalikkuse harimine kosmoseteaduses. Projekt on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli tudengite rahvusvaheline koostöö. Satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Satelliit saadeti Maa orbiidile 7. mail 2013. Praeguseks on ta seal lennanud juba üle 500 päeva. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliit lendab mööda orbiiti kiirusega umbes 7,46 km/s. Projekti peamine eesmärk on testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. Mõõta sellele mõjuvat jõudu nind pildistada väljalastud juhet
Järjest rohkem hakati kasutama ka asukoha määramise süsteemi GPS-I, seda just igapäevasel navigeerimisel, maamõõtmisel ja kaardistamisel. Kuna asukohaga on seotud väga palju infot, siis aitab GIS leida selles korrapära, mida ilma kaardita ilmselt ei suudetaks leida. GIS-I andmete kogumisel on oluline roll kaugseirel. Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse jälgida ohupiirkondi pika ajavahemiku jooksul, et teha kindlaks protsesside kiirus, hinnata nende mõju loodusele ja anda keskkonnajuhtidele vajalikku teavet (Ookeanite saastumine, kõrbestumine, liustike liikumine jne.). GIS-I kasutatakse ni globaalsete probleemide kui ka kohalike või individuaalsete probleemide
Sähvatused kestavad murdosa sekundist kuni saja sekundini ja on taevas ühtlaselt jaotunud. Plahvatuses eraldub energia, mis võrreldav tähe kogu ülejäänud rahuliku eluea jooksul vabanenud energiaga. Sähvatused kajastavad arvatavasti mustade aukude teket kauge tähe plahvatuses või neutroni tähe liitumist. Ennem jägis neid Nasa lennutatud gammateleskoop Compton, kuid praegu hoiab neil silma peal satelliidil Swift asuv sähvatuste vaatlemise jaoks loodud teleskoop. Taevas On Ka Teisi Gammakiirguse Allikaid Gammakiirguse allikateks on näiteks ka a´ktiivsed galaktikate tuumad ja kvasarid. Gammakiirguse allikas on ka näiteks ka galaktika NGC253 ehk Hõbedollari galaktika, mille avastajaks oli Caroline Herschel 1783. aastal Oli näha gaasi ja tolmu joad, mis purskavad galaktika tasandist. Lähedasi gammasähvatusi Linnutees peetakse ohtlikuks maisele elule.
Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest MESSENGER MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging Startis 3. augustil 2004 Lendas esimest korda Merkuurist mööda 4. jaanuaril 2008, mille käigus koguti 700Gb pilte Merkuuri varjatud poolest http://messenger.jhuapl.edu/ BepiColombo Peaks startima 2013 aasta augustis. Peaks jõudma Merkuuri orbiidile augustis 2019. Satelliidil peaks olema nominaalne eluiga 1 aasta. Projektiga uuritakse Merkuuri magnetvälja(jaapanlased) ja ehitust ning koostist(eurooplased) http://www.esa.int/Our_Activities/Operations/BepiColombo Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_(planet) http://www.nineplanets.org/mercury.html http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0
1) Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja b(nool) itta. Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud a) Lõunasse b) Läände c) Alla d) Üles 2) Keha kiirendus on tingitud a) Keha inertsist b) Teiste kehade mõjust sellele kehale c) Maa külgetõmbejõust d) Kiiruse muutumisest 3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab
ESTCube-1 Mis on ESTCube-1? ● Esimene Eesti satelliit, mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil. ● See on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad erinevate koolide tudengid ja gümnaasiumiõpilased. ● Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht, teostada soome teadlase Pekka Jahnuneni leiutatud elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. Elektriline päikesepuri ● Teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku. ● Purje seade tekitab peenikeste traatide ümber elektrivälja, mis toimib “virtuaalse” purjeriidena ning mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt hoogu.
on saanud kannatada päikese kiirguse käes Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Messenger Mercury Surface, Space Environment, Geochemistry and Ranging Startis 3. augustil 2004 Lendas esimest korda Merkuurist mööda 4. jaanuaril 2008, mille käigus koguti 700Gb pilte Merkuuri varjatud poolest http://messenger.jhuapl.edu/ Messenger BepiColombo Peaks startima 2013 aasta augustis. Peaks jõudma Merkuuri orbiidile augustis 2019. Satelliidil peaks olema nominaalne eluiga 1 aasta. Projektiga uuritakse Merkuuri magnetvälja(jaapanlased) ja ehitust ning koostist(eurooplased). http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0.html BepiColombo Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1 http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_(planet) http://www.nineplanets.org/mercury.html http://www.esa
• Sputnik 1 lennutati orbiidile NSV Liidu poolt 4. oktoober 1957 • Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust • Viimane side Sputnik 1-ga oli 26.oktoobril 1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa Sputnik 1 koopia atmosfääri ja põles. EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit. • Lennutati orbiidile 7.Mail 2013 guajaana kosmodroomilt kanderaketiga vega • Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil teaduslik ülesanne- testida elektrilise päikesepurje töökindlust kosmoses. EstCube-1 satelliit • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär.
Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel. C = lambda * v (c valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda laine pikkus, v sagedus) I blokk: 1. Riba- ja jadaskanner. Tehiskaaslastel kasutatavad seadeldised, kaugseireks. Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 skanneri olemisel lennukil ja satelliidil. Lennukilt saab salvestada stereokujutusi, kuna saab liigutada kanaleid olenemata lennu suunast Kanalitele on võimalik valida lainepikkusi vastavalt vajadusele. Stateliiti saab statsionaarselt kinnitada Stateliit saab lennata kõrgemalt kui lennuk. 3. (Satelliitidele paigutatud) keskmise lahutusvõimega skannerid, kanalite arv ja ruumiline lahutusvõime. 4. Kas osooni saab hinnata punase spektri piirkonnas?
Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. SPOT on Euroopa vaatlussatelliit, mis asub 830 kilomeetri kõrgusel orbiidil ja edastab infot 20 km laiuse maariba kohta. Kogu planeedi katmiseks kulub satelliidil 26 päeva. Vaatlussatelliitidelt tehtud fotodelt on võimalik eristada erinevate taimedega kaetud piirkondi, näiteks männimetsa nisupõllust. Fotodelt on võimalik isegi välja lugeda, kas taimed on terved ja elujõulised. Selline info on on aga suureks abiks põllumeestele. Satelliitfotodelt on näha ebatavalisi muutusi maastikus ning pragusid, mis võivad osutuda kivisöe, nafta või mõne muu väärtusliku maavara leiukohaks. Kõrgustest kogutud informatsiooni põhjal
EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on algsed 800-kilogrammised pöörlevad seadeldised vahetatud teise põlvkonna pöörlevate kahetonniste satelliitide vastu välja ning edasi tuleb juba Jason-1 ja Jason-2 tandem, mis on kolme stabiliseeritud teljega ning kuni kolm tonni kaaluv ehitis. Massi suurenemine tähendab, et satelliidil on üha enam mõõteseadmeid ning töödelda tuleb aina enam andmeid. Kui esimestel satelliitidel oli kolm andmeedastuskanalit, siis uusimatel juba 16. ÜRO kliimamuutuste konventsioonis on loetletud 45 olulist kliimamuutujat, neist 35 saab mõõta ainult satelliitide abil. Otsustas EUMETSAT-i nõukogu jätkata programmi, mille põhi eesmärk on lähetada orbiidile Jason-3. (http://www.epl.ee/artikkel/484545)
kulda lülitites, pistikutes, relee kontaktides, ühendustes ja joodis liidetes. Väike hulk kulda on peaaegu igas elektroonilises seadmes: telefonid, kalkulaatorid, gps-id, kellad, arvutid ja igalpool mujal Kulla kasutus lennunduses. Kulutades mitmeid miljardeid eurosid masinale, mis saadetakse reisile, kus parandusvõimalused on täiesti nullilähedased, tuleb masin ehitada vastupidavatest materjalidest. Seepärast kasutatakse kulda sadades erinevates kohtades igal satelliidil, mis saadetakse kosmosesse. Näiteks ka määrdeainena, kuna orgaanilised määrdeained kosmoses ei tööta. ( http://kuldhobe.ee , © 2010 Gold & Silver, kasut. 27. apr. 13. a. ) Kullast on valmistatud ka praepanne, vanne ja isegi ööpotte. P. White kirjeldab ajakirjas ,,National Geographic", kuidas ta 1973. A. Kuldpannil mune praadis, praepanni mass oli ligi 800g ja see maksis tollal peaaegu 3000 dollarit. Kuld juhib soojust paremini ja
· maapealne kontrolljaam ja jälgimisjaamad, 13. Mulla pindmise kihi segamise, sügavamate kihtide selleks, et valida kõige soodsam aeg koristamiseks, paremini kobestamise ja mulla tihendamise masinad kasutada masinaid, pikendada kombainide töötamise kestust · kosmosejaam satelliidil, rullkäpprandaalid päevas ja suurendada nende tootlikkust ning sellega Rullkäpprandaalid- Tihesega muldadel on otstarbekam vähendada koristuskadusid. · kasutaja valduses olev vastuvõtja. kasutada rullkäpprandaale. Harimisügavus 13-15 cm
kasuks registreerida võimalikult paljude erinevate spektrivahemike sensorini jõudnud signaali tugevust. Spektrivahemike arvu järgi eristatakse monokromaatilisi, multispektraalseid ja hüperspektraalseid sensoreid. Kanalite arvu kasvuga kahaneb aga ka paraku ühte kanalisse jõudev kiirgusenergia, mille kompenseerimiseks tuleb suurendada piksli mõõtmeid ehk vähendada resolutsiooni. Näiteks ühe kõrgeima lahutusvõimega satelliidil IKONOS monokromaatilise reziimi suurus on 1 m, multispektraalses reziimis aga 4 m. Päikeselt pärineva ja maalt peegeldatud kiirguse kõrval mõõdetakse ka Maa süsteemist pärinevat pikalainelist kiirgust. Maalt emiteeritud soojuskiirguse mõõtmisel on määravaks Plancki seadus absoluutse musta keha kiirgusvõimsuse kohta ja Wieni nihke seadus, mille kohaselt on kõrgema temperatuuri korral kiirgusvõimsus suurem ja kiirgus-spektri tipu lainepikkus lühem
Lahendus: Kõigepe l lei me ingjoone pikku e Nüüd me karuselli liikumise kiiruse nüüd lei me kiirenduse Vastus K u ellil õi j e kii endu on 12,32 m/ 24. Kui M ümbe ii lev elliidi ingo biidi diu uu end d ko d uu eneb tiirlemisperiood 8 korda. Mitu korda muutub satelliidi liikumise kiirus orbiidil? Lahendus: M ümbe ii lev elliidi ndmed on ja ning teisel satelliidil vastavalt ja Valemist tuletame ja arvutame kiirused = π ja = =π, ii näeme Et äp el ko d Vastus: Satelliidi liikumise kiirus väheneb ko d 25. Tuletada Maa punkti nurkkiirus ja joonkiirus ning kiirendus Maa telje suhtes olenevalt l iu k di M diu ek võ km Lahendus:
lange kokku astronoomilise kellaga ja seetõttu loodi UTC , mis töötab Aatomkellade järgi kuid astronoomilise kella erinevuse tõttu lisatakse sellele enamasti aasta lõpus 1 lisasekund(Iga umbes 1.5 aasta jooksul jäetakse aatmokellad 1s seisma) . GPS Aeg , see on sünkroniseeritud UTC ajaga , kuid sellele ei lisata lisasekundeid , seega iga UTC aja muutmisega jääb GPS-aeg sekundi võrra ette. Sateliit positsioneerimine GPS - Global Positioning System, 31+1 USA satelliidil põhinev geograafiliste koordinaatide määramise süsteem (1 satelliit ei tööta). Orbiitide kõrgus 20183 km, periood 11 h 58 min. Korraga on vaateväljas 4-13 satelliiti. Algsetes kommertsversioonides lisati asukoha koordinaatidele teadlikult viga, hiljem (ca aastast 2000) vea lisamine kõrvaldati. Rahvusvaheliste konfliktide korral võidakse mingile piirkonnale (riigile) vea lisamine uuesti kehtestada. GLONASS - Global Navigation Satellite System, Venemaa 16 satelliidil põhinev
Lisaks m&oti lde;õdab ta osooni koguhulka ja SO2 kontsentratsiooni. E.Kyrö(1993) sõnul on masina ainuke puudus selles, et ta vajab päikese paiknemist horisondist kõrgemal. Selline puudus on enamikel mõõtvatel spektrofotomee tritel. Nõukogude päritoluga osonomeeter M-124 vajab päikese kõrgust horisondi kohal 20 kraadi või rohkem. Osonomeeter M-83, Breweri instrument, Dobsoni spektrofotomeeter ja Nimbus 7 satelliidil asuvad instrumendid nõuavad päikese kõrgust üle 10 kraadi. Euroopa ühistöö käigus on loodud ka SAOZ spektrofotomeeter. Seda saab kasutada ka siis kui päike on allpool horisonti. Polaaröö korral on see eriti tähtis. M.Chanini(1993) andmeil on selle aparaadiga võima lik mõõta ka osoonikeemias tähtsate ühendite nagu OClO, ja NO2 ning aerosoolide hulka atmosfääris. Osoonikihi paksust võib mõõta ka õhupallilt, raketilt või lennukilt.
asukoht, signaali saatmise algusaeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi (satelliidil on peal 4 ülitäpset aatomkella korraga kasutusel vaid 1). Süsteemi segmentatsioon NAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)). Kosmose segment Kosmose segment koosneb orbiidil olevatest GPS satelliitidest. GPS süsteem on üles ehitatud 24. satelliidile mis on võrdselt jaotatud kuuele orbiidile. Orbiidi kese paikneb maakera keskpunktis
informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise algusaeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi (satelliidil on peal 4 ülitäpset aatomkella korraga kasutusel vaid 1). Süsteemi segmentatsioon NAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)). Kosmose segment Kosmose segment koosneb orbiidil olevatest GPS satelliitidest. GPS süsteem on üles ehitatud 24. satelliidile mis on võrdselt jaotatud kuuele orbiidile. Orbiidi kese paikneb maakera keskpunktis
57542 GHz ja 1.2276 GHz) o Signaali eristamine CDMA meetodil o Moduleerimiseks kasutatakse Goldi koode o Avaliku C/A koodi edastatakse kiirusega 1.023 miljonit sümbolit sekundis o Täpset koodi on võimatu krüpteerida 54 24 satelliiti kosmoses + Maal mõned tugijaamad. Kogu aeg peab olema nägemisulatuses 4 satelliiti. Satelliidid saadavad samal ajal infot (igal satelliidil on oma kood) asukoht + kellaaeg. Selle järgi arvutatakse inimese asukoht. IEEE 802.11 – WiFi. Bluetooth – mõeldud selleks, et asendada ühendusjuhtmeid. Levikaugus kuni 100m (tavaliselt vähem). Andmeedastuskiirus pole väga suur, aga piisav. Binaarne juhuslik jada – posu kahendarve pikkusega N (määratud nihkeregistri pikkusega). Jada entroopia peab olema maksimaalne – etteennustamine võimalikult raske. Jada keskväärtus 0.5
annaabi.ee 
