NB! Kas fruktoos on parem suhkur kui sahharoos? Kas sorbitool annab energiat? Glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil vabanev energia on 2847 kJ/mol, 38 mol ATP Anaeroobsel 210 kJ/mol, 2 mol ATP Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad. 6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained. Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides. Mittepolüoossed kiudained ligniin, seostub sapphapetega. Lahustuvad kiudained pektiinained ja gummi, inuliin langetavad kolesteroolitaset, esinevad õuntes, kaerahelvestes. Kiudaineid võivad lõhustada jämesooles elunevas mikroorganismid, tekivad happed (võihape, äädikhape) ja gaasid. Vajalikud on kõik kiudained, kokku 20-35 g päevas. Kiudainete kasulik toime on: 1. kaalukontroll, vähem energiat
Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1.5l, millest ca 95% on vett. Rohkesti on seal lämmastikku sisaldavaid jääkaineid: uureat (15- 30g), kreatiini (1.6g), kusihapet (0.7g) ja ammooniumiooni (0.7g). Soolad erituvad enamasti ioonidena: naatriumioonina (2-5g), kaaliumioonina (1-3g), kloriidioonina (4-9g), kaltsiumioonina (0.3g), fosfaatioonidena (2.5g). Sapipigmente leidub uriini värvaines, ketoained (e. atsetoained) ilmuvad sinna nälgimisel. Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid. Urineerimishäired Inimese vananemise ja mõningate haigustega kaasnevad urineerimishäired. Kogumishäire esineb siis kui põis pole võimeline uriini kogumise ajal enda sees hoidma. Põielihas on üliaktiivne ja sulgurlihas avaneb normaalselt
Normaalselt maks ei tohiks roidekaare alt välja ulatuda, põletiku tõttu turse tõttu võib olla, teeb valu siis ka. Maks on kõige suurem nääre, mis inimesel on, aga tema funktsioonid on väga mitmekesised, mitte ainult kui näärmel, vaid ka ainevahetuse seisukohast mitu ülesannet. Funktsioonid: 1) Välissekretoorne funktsioon sapi funktsioon, maks produtseerib sappi; sapp koosneb sapihapetest ja nende sooladest, letsitiinist, anorgaanilistest ainetest HCO3 ja sapipigmente, mis annavd sapile iseloomuliku kuldkollase värvuse. Kuldkollane värvus asendub sapipõies rohelisega. Sapivärvust mõjutab pigment bilirubiin. Bilirubiini sisaldavad punalibled, kui need on oma eluea täis saanud, siis lagunevad põrnas (osad maksas), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi. Sapp koguneb maksast söömise vaheaegadel sapipõide, kus ta muutub kontsentreeritumaks. Osa vett imendub läbi seinte ära
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A
Valgud imenduvad pärast seda, kui nad on aminohapeteks lõhustatud. See toimub peensoolest verre. Valkude oluliseim funktsioon ära kasutamine valkude sünteesiks. Valke saab ka energeetilisel otstarbel kasutada. 1gr valke annab sama palju energiat nagu 1gr süsivesikuid – 4 kilokalorit (kcal). Imendumine toimub peensooles, osa imenduvad lümfi, osa verre. Maksa funktsioonid: 1) Sapi teke – sünteesitakse sappi; sapp koosneb sapihapetest, nende sooladest ja sisaldab ka sapipigmente – kivirubiini (?) Sapp on vajalik: a) lipiidide emulgeerimiseks (piimas – kõhunäärme lipaas saab lõhustada ainult eelnevalt emulgeeritud lipiide); b)kõhunäärme lipaasi enda aktivatsiooniks (sapi happed on vajalikud lipiidide lõhustusproduktide lõhustumisel ja rasvhapete imendumisel – moodustavad kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks) – sapi happed stimuleerivad soolte motoorikat 2) Glükoosi muutmine glükogeeniks ehk varuglükoosiks – niimoodi
Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles. Sapipigmendid lisanduvad sapiga soolde. Pigmendid tekivad punaliblede lagunemisel. Tumepruun uriin pigmentidega. Sapi äravoolu takistus. Kollaseks läheb hemolüüsikorral, kui punalibled purunevad. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused:
36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad päsmakesi ja teises voolab arteriaalne veri
Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. Maksas esinevad suured vitamiinide varudvit.B12antianeemiline faktor, rasvlahustuvad vit. A, D, E, K, vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape, sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohelistes lehtedes) K vitamiini
Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti 1 võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. Maksas esinevad suured vitamiinide varud-vit.B12-antianeemiline faktor, rasvlahustuvad vit. A, D, E, K, vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape, sünteesib provitamiinist
2. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. 3. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. 4. Maksas esinevad suured vitamiinide varud -vit.B12-antianeemiline faktor -rasvlahustuvad vit. A, D, E, K -vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape -Sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohe-
kefaalses faasis Gastraalne ja intestinaalne faas hormoonide kontrolli all (gastriin, CCK, sekretiin) o СКК - холоцистокинин 51 tabel! L34 Maks ja sapipõis Maks on suurim siseorgan (1.3 kg) ja tähtsaim ainevahetuselund. Sapp on maksasekreet. Sapipõis on sapi reservuaar. Sapp Sappi toodavad hepatotsüüdid (maksarakud) Sisaldab vett, sooli, sapphappeid, sapipigmente (bilirubiin), kolesterooli, letsitiini ja lima (pH 7-8). Päevas toodab maks 0.6-1 L sappi Osa sappi viiakse otse maksast kaksteistsõrmiksoolde, ülejäänu salvestatakse sapipõide (mahutab 50-60 ml) Sapisekretsioon sõltub sapphapete soolade naasmisest portaalveeni kaudu hepatotsüütidesse tagasi Sapi ülesanded Kolesterooli väljaviimine organismist Laguproduktide elimineerimine (hemoglobiini lammutamisel tekkinud bilirubiin)
Rasvhapetest saab maksas ka CoA-SH kaudu energiat toota. 8.4. Sapi koostis, ülesanded, teke ja väljutuse regulatsioon Maksas sünteesitakse primaarsed sapphapped: koolhape ja kenodesoksükoolhape. Peensooles sünteesitakse sekundaarsed sapphapped: desoksükool- ja litokoolhape. Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape. Sapp sisaldab sapipigmente, mis annavad sapile iseloomuliku värvuse. Bilirubiin annab kollaka värvuse, kontsentreerumisel sapipõies muutub sapi värv rohekaks. Uriiniga tuleb välja sapipigment urobiliin, mis annab kusele kollaka värvuse. Sapp annab roojale kollakas pruunika värvuse. Patoloogiate korral, kui sapp ei jõua sapiteedesse (probleem maksa juures), on kusel tume värvus, roe aga savikarva. Sapis on veel kolesterooli, mida sünteesitakse maksas ja läheb sapi koosseisu. Samuti on sapis letsitiini
- Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine - süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett - valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid - Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII
Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine o süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett o valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma
annaabi.ee 
