Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja tegelased Muinasjuttudes õpetuslik sisu ja moraal. Müüt: On iseäralik ennemuistne jutt On jutt, mis annab pildi jumalate või sangarite eeskujulikest tegudest maailma algusaegadel On vanade rahvaste muistend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest, kangelastest Müüt Muinasjutt Räägitakse kui tõsilugu Välja mõeldud Värssides proosateos Kindel aeg ja koht Pole kindlat aega ja kohta
segunes ristiusk. Peategelane on religioosne, vapper, muutliku meelega. Sõnamehe au, patriartism. Autor teeb eeposes kõrvalepõiked ja räägiv vürstisugudest, annab eepostele hinnangu mis teistest pole, annab venemaale saatuse. Loodus on hingestatud eeposes (vana vene jumalaid), looduse hingestamine aitas igori tegusi võimendada ja üles võtta. Sarnasus: Need eeposed on kirjutatud värsi vormis, keskajal, räägivad sangarite seiklustest, maa ja rahvaga seotud. Erinevat: religioon on sisse tulnud, osad realistlikumad, sõjad, kõik ei lõppe õnnelikult, osad traagilised.
veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele. ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail. Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees, sest seal valitsevad kosilased, kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi
oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta jõuavad kreeklaste laevadeni ja Ithaka saarele. süütavad ühe neist põlema. Achilleuse ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" ette tegevusetust. Achilleus annab tema maailm aga paikneb igapäevaelu ja käsutusse oma väed ja turvised, kuid muinasjutu piirimail. hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Sündmused hakkasid arenema Patroklos jälitab lahingust haaratuna kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. valitseja oli juba kakskümmend aastat
Eesti rahvusspordiks on jalgpall, milles tähtsaim paralleel tööga on koostöövõime. Nii nagu jalgpallis, on ka tööturul võimalik saavutada paremaid tulemusi koostööd tehes oma meeskonnakaaslastega (kaastöölistega), ning pidev tahe enesearenguks on edasikandvaks jõuks. Ühtlustunnet suurendab ka Eesti jalgpallikoondiste mängudel käimine, pole paremat tunnet kui tuhanded eestlased ühel staadionil, laulmas meie rahvuslaule meie sangarite toetuseks. Mehed nagu Konstantin Vassiljev, Mart Poom, Andres Oper ja Sergei Pareiko ei kõla ühelegi eestlasele võõralt, ning nende edu on toonud ka meile, eestlastele, lugematult rõõmu. Kõike eelnevat arvestades püüame jõuda põhiväärtuseni, et kuidas siiski sport aitab meil tunnetada Eesti kodanikuks olemist ja lisaks milline on üldine kodaniku seotus spordiga ning kust see siiski alguse kõik saab, see pole mitte ainult omaette kompimine pimedas. Leian, et
Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna tegu oli kuningas Matyas'i ja tema väljavalitu (Naapoli kuninga tütre Beatrix'i) pulmadega. Pulmad kestsid tegelikult 4 nädalat ning seal osales 67 trompetist koosnev saatjaskond. Kuninglike pulmarituaalide hulka kuulusid missad, ristikäigud ja isegi pulmavanaema matused. Õhtuti esitati näidendeid, lauldi sangarite vägitegudest ja tähistati kuninga võite turniiridel. Kuningliku kapelli koor esitas oma ajastu tähelepanuväärseimat muusikat. II osa Corvina Consort andis kontserdil 11 looga ülevaate kuningas Matyasi pulmadest. Need lood olid: 1. Antoine Busnois (?- 1492): Bel Acueil, le sergent d'Amours / Bel Acueil, Amori teener 2. Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): S'elle m'amera / Kas ta armastab mind? Ma ei tea... 3. Johannes Tinctoris (c
Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel.
et neid seal õlle ja mõduga kostitada. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende. Samuti on leitud neis ühiseid jooni kogu indoeuroopa keelkonna ja soome-ugri rahvaste muistse müüdistikuga. !!! Lisaks mütoloogilistele lauludele sisaldab ,,Vanem Edda" ka selliseid laule, mille kesksel kohal on hoopis inimestest kangelased, mitte jumalad. Kuigi mõningatel kangelaslauludel võis olla küll ajalooline alus, on sangarite saatus siiski tihedalt seotud müütidega. Inimestel on võime muutuda loomadeks või aru saada loomade-lindude keelest see kõik rõhutab inimeste maailma otsest kokkupuudet ürgloodusega. ,,Edda" lauludega samal ajal, võib-olla isegi veidi varem, levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid sarnaselt keldi ühiskonna filide ja bardidega elukutselised laulikud, kes kuulusid kuninga ja ülikute kaaskinda ning ülistasid oma luules nende kangelastelugusid. Nad olevat tundnud 136 värsiliiki
noormehed? Vaenlase sõjaväejuhid, eriti Landeswehri omad on andnud kõrge hinnangu meie koolipoistele. Landeswehri juht major Fletcher olevat kirjutanud: ,,Andke mulle rügement Eesti koolipoisse ja ma vallutan Euroopa!" Tänu sellele referaadile veendusin ma täielikult, et ilma koolipoisteta poleks suutnud me seda sõda võita. Neid osales sõjas ligi 2000 ringis ja nad võitlesid kuskil 4000 mehe eet. Me kõik peaksime uhkust tundma selliste sangarite üle. 10 Kasutatud kirjandus 2. http://www.laidoner.ee/projektid/4/ 3. Janar Enok, Garri Kask, Karl Kask, Oliver Lomp, Rainer Lomp, Villu Loonde, Rait Rästa, Roland Tammepõld, Merko Vaga, (2005), Eesti Vabadussõda Koolipoiste silmade läbi. Tallinn: Sentinel 4. Ago Pajur, Tõnu Tannberg, (2006), Eesti Ajalugu II. Tallinn: Avita 5. Andres Adamson, Sulev Valdmaa (2001), Eesti Ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: OÜ "Greif". 11 Lisa 1
mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni. müüt- põlvest põlve edasiantav usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja teket, räägib jumalatest, sangarite kangelastegudest, inimkonna tulevikust jne. Maailmamõistmise vorm, sellega seondub müütiline mõtlemine. Kui usund hakkab lagunema, muutuvad müüdid muinasjuttudeks, fantaasiaks, ei võeta enam tõepähe, säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil.
joodikud, ja kui päeval olid sõdalane ja surma said, juhatati sind kui tõelist sõdalast valhallasse, imekaunite, heledajuusteliste taevaste järelvaatajate Valkyris-te poolt sinna kus oli väljateenitud koht.Valhallase tahtsid kõik viikingid, ja kõik nad pidasid endeid headeks sõdalasteks. Isegi päike ja mõned nädalapäevad on saanud nime Põhjala Jumalate järgi.(3) Valhalla kuulus Odinile (Allan , 2004, lk 45) Valhalla oli mitme torniga surnute koda, kus elas Odini kummituslik sangarite vägi, kes kogunes võitluseks Ragnaroki ajal- jumalate ettemääratud hukupäeval. (Cotterell, 2001, lk 176) 1.2 Asgard Asgard oli jumalik elukoht aasidele, kes moodustasid jumalate sugupuu noorema ja tugevama haru. Asgardi sees asusid loendamatud säravad ja kiiskavad kojad kõigile jumalatele. Asgardi ühendas Midgariga jumalate taevane rada ehk Bifrõstik, imeline vikerkaarevärviline sild. Midgard oli maa kõigile teistele kes polnud jumalad ja hiiud. (Cotterell, 2001, lk 180-181) 1
abimees oli unustanud samaani õigel ajal tagasi kutsuda ( tema hinge nö). "Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmises"- küsimus ei ole tegelikult võistulaulmises, vastakuti kaks teadjat , mõõdavad teineteise teadmisi sündide tundmises. S.runod on väärtuslikud jka rahvausundi tõendusmaterjalina; nende runode kangelased ei ole uue loojad nagu sünnieepika heerosed , samuti mitte meretaguste aarete otsijad ja naiste vallutajad seiklus- ja kangelasrunode sangarite kombel, vaid igivanade teadmiste hagejad Toonelas, vastujõududeks surnud või võistlevad samaanid. Kristlikke jooni ja fantaasiaaineid Ristiusu levimine Soome, Karjalasse ja Ingerisse oli pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Surnute põletamise taandumine hauamatuse ees, ristiretked. Paikkondlikud erinevused: uue usu juurutajana osutus ida kirik sallivamaks kui lääne oma. Ristiusu mõju on selgesti näha jutustavas runos "Lemminkäise surm"
Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite, hõimu ja rahva esiisade kangelastegudest, inimkonna tulevikust. narratiiv- ehk lugu. Jutustus toimunust, sündmuste esitamine ajalises järjekorras kas suuliselt või kirjalikult. Üldiselt on igasugusel tegevust edasi andval tekstil, müüdil, muinasjutul, ilukirjandusel, ajalooraamatul, filmil jne, narratiivne ülesehitus. valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist
last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu, rändab 7 aastat kõrbes. Ajaloolisi laulud võivad kujutada tõelistel sündmustel põhinevat ainestikku kui ka täiesti fiktiivset muistendiainestikku. Rüütlilaulude keskseim teema on armastus, õnnelik või õnnetu ja selle alaosadeks kõik truuduse või truudusetuse alavormid. Kangelaslauludes käsitletakse suurte sangarite kangelastegusid ja nende võitlusi. Algriim, alliteratsioon, kenninguid- muinaspõhjamaiseid metafoorseid väljendusi. Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. · Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on niinimetatud
kohta. Kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi, nt tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, aga sageli tegudes ebaõiglane, seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Kogumikust tulevad välja Vana-Skandinaaviale omased kõlbelised väärtused: Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab palju laule, kus keskmes on inimkangelased kangelaslaulud, ent neiski sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega.
Näiteks tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, kuid sageli oma tegudes ebaõiglane. Seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki, ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Siiski tuleb kogumikust välja ka vanaskandinaaviale omased kõlbelised väärtused. Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab hulgaliselt ka laule, milles kesksel kohal on jumalate asemel inimeste kangelased. Ent nendeski kangelaslauludes põimub sangarite saatus müütidega. Näiteks on inimestel võime muutuda loomadeks või aru saada nende keelest. Nagu kogu muistne germaani rahvaste luule, ei tunne ,,Edda" laulud riimi. See tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati eelkõige rõhkude korrapärasusega. ,,Eddaga" enam-vähem samal ajal levis Islandil ka skaldide luule. Nad olid elukutselised laulikudm kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga
annaabi.ee 
