gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse
gruppi kapital ja töö; tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse
gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse
Eristatakse lühiperioodi otsuseid, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioogi ja pika perioodi otsuseid, mis on suunatud tulevikku. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendi komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon. Samakulujoone võrrand- maksimaalselt võimalikud kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. Alternatiivkulu- saamata jäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Samakulujoonte tõus näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri(kapitali) panus kui teise teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus
K L 4 5 1 0,5 2 4 20 L Leida üldine seos toodangumahu ja selle tootmiseks vajalike minimaalsete tootmiskulude vahel. Minimaalsed kulud saame optimaalsete koguste asetamisel samakulujoone võrrandisse cmin 10L 40K . Optimaalsed kogused tagab tingimus L 4K . Et saada kulude sõltuvust toodangumahust, asendame proportsioonist L 4K tootmistehnoloogiat kirjeldavasse tootmisfunktsiooni q K 0,5 L0,5 esmalt nii, et saame kapitali ja toodangumahu optimaalse 2 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 q K 0,5 4K , kust
25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. 27. Kas ja kuidas arvestatakse firmateoorias erinevate tootmistehnoloogiate olemasoluga? Selgitage mastaabiefekti mõistet ja selle erinevaid liike. Ettevõttes kasutavate tootmistehnoloogiate olemasolu kirjeldab tootmisfunktsioon- näitab
ühesugused)? Eelmise ülesandega sama loogika: olulised on tootmistegurite asendatavus ja nende suhtelised hinnad. Nepaalis on lihtsalt tööjõud palju odavam kui USA-s, ja isegi kui eeldada, et keerulisemad töövahendid maksavad kõigi riikide jaoks ühepalju (sest pole loogiline, et tootmisvahendeid vaesemasse riiki eksportides küsitakse nende eest kõrgemat hinda), on tööjõu ja kapitali hinnasuhe w/r ikkagi Nepaalis väiksem ning seetõttu samakulujoone (sirgjooned graafikul) tõus ka väiksem. Lisaks võib arutleda, kas erinevate valikute taga on ka üldise arengutaseme (SKP per capita) erinevus? 5 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 3 ülesanne 5*. Makroökonoomilised andmed ei kinnita tegelikult tugevat seost (korrelatsiooni) investeeringute ja reaalintressi vahel. Uurime, mis võiks olla selle põhjuseks, eeldades,
tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest. 6 Kulupiirang eraldab komplekte, mille muretsemiseks ettevõttel jätkub ressursse nendest komplektidest, mille muretsemiseks ressursse ei jätku. Graafiliselt väljendab samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujoon kulupiirnagu graafiline kujutis. Samakulujoone võrrand: maksimaalsed kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. C=Lw+Kr (w=palk, r=kapitali hind). Sageli mõistetakse kapitalikulude all alternatiivkulu. Samakulujoone tõus näitab, kuidas proportsioonid erinevates kombinatsioonides vahetuvad, niiet kulud jääksid samaks kuidas ja kui palju peab muutuma teiseteguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. w/r
Tootmisvõimalused Konkreetset kombinatsiooni erinevate saadaolevate tootmistegurite kogustest nimetatakse sisend-komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid moodustavad tootmisruumi, maksumuse poolest kättesaadavad komplektid tootmisvõimaluste hulga. Ettevõtte kulutused (tähis c -- costs) tootmistegurite ostmiseks on piiratud. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujooned Samakulujoone moodustavad sisendikomplektid, mille maksumus on võrdne tootmiskulude eelarvega. Kulutused tööjõule saadakse korrutades tööjõu koguse L palgaga w. Kulutused kapitalile saadakse korrutades kapitali koguse K selle hinnaga r . Sageli hinnatakse kapitalikulu alternatiivtuluna ehk tuluna, mida kapitalikaupade ostmiseks kulutatud raha panka paigutades oleks võimalik intressina teenida. Samakulujoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali)
tootmisteguritest. Tööjõud L ja kapital K.). Samakulujoon-tõus neg, näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulud ei muutuks. Ühe teguri panuse suurendamisel peab teise teguri panus vähenema – siis kulud samad. Kuju sõltub tootmistegurite hinnast ning selle kaugus koordinaatide algpunktist toomisteguritele tehtavatest kulutustest c. Samakulujoone võrrand on analoogne eelarvejoone võrrandiga. wL +rK=c Alternatiivkulu- ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidega teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu
maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidena teenida. wL + rK = C Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunktsiooniks: q = F ( K , L ).
3 18. Miks on tootmise samamahukõver nõgus? Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks
18.Miks on tootmise samamahukõver (tootja kasulikkuse kõver) nõgus? Tootmise samamahukõver on nõgus sisuliselt samal põhjusel nagu tarbimise samakasulikkuskõvergi – kehtib langeva piirkasulikkuse seadus, üks lisaühik tööjõudu toob vähem kasu kui sellele eelnenud ühik tööjõudu. 19.Miks saavutab tootja suurima kasulikkuse samamahukõvera ja samakulu joone (eelarvepiirangu) puutepunktis? Tootja saavutab suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis, sest ainult selles punktis toodab tootja mingite kuludega nii palju kui võimalik. Ülejäänud punktides oleks võimalik samade kuludega toota vähem või väiksemate kuludega rohkem, puutepunktis on aga tootmine ja kulud optimeeritud. 20.Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad?
a) Leida seos broilerite arvu vahel, kui farmeril on sööta 1500 kg ja ta tahab kõik ära kulutada. b) Kui farmer tahab kasvatada 30 suurt broilerit, mitu väikest ta saab kasvatada? 6.21 Hüvise X hind on 120 kr ja hüvise Y hind on 500 kr. Peale hinnatõusu on hüvise X uus hind 170 kr. Kui suur peaks olema hüvise Y uus hind, et uus eelarve joon oleks vanaga paralleelne? 6.22 Katlamajas kasutatakse kas kivisütt (K) või gaasi (G). Kivisöe hind on 100 ja gaasi hind 500. Leida samakulujoone võrrand, mis näitab erinevaid võimalusi kivisöe ja gaasi kulutamise kohta, kui a) summaarne kulu võib olla 10 000, b) summaarne kulu suureneb 50% , c) gaasi hind alaneb 20%, d) kivisöe hind tõuseb 25%. Arvutil konstueerida vastavad graafikud. ÜLESANNETE VASTUSED 6.2 K(t)=20 000t +100 000; 160 000 kr; 6.3 20 800. 6.4 C (q) ' 15000 % 55 q , kus q on kogus. 6.5 Töötasu T ' 0,05 L , kus L on läbimüük 6.6 Töötasu T ' 1500 % 0,2 L , kus L on läbimüük 6
annaabi.ee 
