Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust. See eeldab mina-tugevust, mis omakorda on kordaläinud sotsialiseerumise tulemus. Seega ei tohi seda ära vahetada kõigi ja kõige ebakriitilise möönmisega." Sallivaid hoiakuid peavad võimaldama sotsiaalsed olud ja neid peavad aitama säilitada vastavalt soodsad sotsiaalsed saavutused, sest loomupoolest on inimesed agressiivsed elusolendid. Tõsiasi, et keegi on teistsugune, võib puuduliku enesetundega inimesi ahistada. Seega saab sallivusega tõestada mina-tugevust, sest see näitab, kui arvestatav ollakse teiste inimestega. Fetscheri sõnul on 2 omadust, mis seovad kõiki inimesi, ükskõik millisesse kultuuri nad ka ei kuuluks: võime keele abil omavahel suhelda ning teadmine omaenda lõplikkusest ja sõltuvusest loodusest, mis meie elu võimaldab. Keeled on küll erinevad, kuid nad on ometi ulatuslik lähenemine täiuslikule kommunikatsioonile. Lisaks võime ju õppida võõraid keeli ja tungida nende vaimu
Keegi ei hooli kellestki ei riigi ega kodaniku tasemel. Harulduseks pole juhused kui tänaval kurjategija ohvriks langenud inimest ei aita keegi, kuigi pealtnägijaid on kümneid; kodututest ei maksa rääkidagi. Rohkem üksi kui suurlinnas pole võimalik olla ka kõige sügavamas ürgmetsas. Nii ongi inimkond loonud ise oma deemonid, millega võitlemine muutub päev- päevalt raskemaks. Et võita peaks egoism, hoolimatus ja ahnus asenduma, lahkuse, osavõtlikuse ja sallivusega. Seejuures peab meeles pidama, et millegi muutmiseks piisab vaid ühest inimesest, sest kui on üks on teisigi.
Kuid nemad on vaid omakasu peal väljas ning löövad abivalmile riigile noa selga oma õiguste nõudmisega. Ma leian, et tänapäeval on arenenud riigid väga sallivad, kuid probleemiks on vähe arenenud riigid, mis kasutavad seda sallivust ära. Tänapäeval on sallivus väga tähtsaks muutunud tänu globaliseerumisele. Kuid mina arvan, et probleemiks on hoopis sallivuse ja mitte sallivuse kokkusattumine. Ühesõnaga lääne-maailm on harjunud juba sallivusega ja vaesed mahajäänud maad on sellest veel kaugel. Ma arvan, et lääne-maailm on muutunud liiga sallivaks ja peaks tagasi tõmbuma sallivuse osas.
kindlaid suundumusi antud valdkonnas. Elu oluliseks, ning paratamatult asendamatuks osaks, on tolerantsus. Selle mõistmine tuleneb keskkonnast, kus toimub indiviidi moraalne progress, mida mõjutavad kool, kodune kasvatus ja meedia. Sügavamat mõistmist vajab integratsioonipoliitika, mille olemus on endiselt lünklik ning seetõttu tuleks välja selgitada taolise olukorra tagamaad. Eesti ühiskonnas on vastuolus sallivusega seotud topeltstandardid, kus ühte nähtust aktsepteeritakse, kuid teist mõistetakse hukka.
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks muutub maailm laste ümber, seda vähem asju nad sallivad
kui naine, sest mees nõuab oma teenuste eest rohkem raha. Enamasti on selle põhjuseks see, et paljud naised on rahul selle palganumbriga, mis neile on antud - nad kas ei julge või ei oska enamat nõuda. Kindel on see, et sallivus on omandatav. Tolerantsuse õppimine algab perekonnas, kus me kasvame üles ning näeme enda ümber pidevalt, mis meie lähedastele meeldib, mis mitte ning mille suhtes nad on skeptilised. Teine elustaadium, kus puutume juba tugevamalt kokku sallivusega on kooliiga. Seal tuleb meil kõigil elada üle erinevad perioodid, kus me osaleme (kas tahtlikult või mitte) kellegi või millegi mitte sallimises. Näiteks on koolis ju palju erinevaid inimesi, erinevate iseloomudega. Sellest, kuidas keegi oma iseloomu ,,näitab" või tundeid välja elab, tekitab temast teatud arvamuse teistele. Seega kindlasti on igalühel mälestus kooliajast, kui ta kedagi koolis ei sallinud.
energia ja hävitav jõud lahingut. Zoroastristid usuva, et headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus, millele järgenb kohtumõistmine. Ahura Mazdast saab valitseja, taevas ja maa ühendatakse. Igal inimesel on võimalus tugevdada headuse jõudu maailmas, et saavutada võit ja tagada koht taevas Jumala juures. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimisega, abiellumisega sama usu esindajatega, mõõduka söömisega ja sallivusega (Andestamine - vaenlane tuleb muuta sõbraks). Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu. Aga ka ususttaganemine, abielurikkumine, vägivald jne. Zoroastrismi sümbol on Faravahar. Tiivulised juhid (fravasid) on inglisarnased olendid, kes jälgivad iga inimest ja juhivad teda kogu elu. Usk igapäevaelus Tähtsaim elutsükliga seotud tseremoonia on Navdzote: 7-12 aastane laps võtab vastutuse usu järgimise eest. Talle
kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes. Olles veendunud hinge jumalikus päritolus,
loominguga, seda enam Kalasid seal on. Neptuuni juhitud inimesed pole kuigi auahned. Enamus neist ei pea millestki kõrget positsiooni, võimu ega juhirolli ning neid ei veetle rikkus. Nad teavad palju paremini kui enamik meist, et rahal on vaid ajutine väärtus. Tüüpiline neptuunlane ei tea, mis on auahnus. Ta on hoolimatult muretu homse pärast, eilset tajub ta vaid intuitiivselt ja tänasesse suhtub heatahtliku sallivusega. Kalad on ükskõiksed solvangute, süüdistuste ja salvavate märkuste vastu. Vaid üksikud saigad võivad nad vägivallani või selle vastu väljaastumiseni viia. Kui Kalade esindaja välja vihastada, muutub ta sarkastiliseks ning kasutab targalt oma salvavat keelt. Neptuunlased võivad olla tulivihased võivad olla tulivihased ja välja pahvatada terve hulga närvilisi sõnu, kuid tüüpilised Kalad käituvad tavaliselt põhimõtte ,,Targem annab järele"
Loov mõtlemine annab loomingulisele sooritamisele midagi lisaks. Eeldades, et inimesel on mingi töö tegemist ergutav motiiv, sooritus võib olla tehniliselt hea või aktsepteeritud juhul kui vajalik asjatundlikkus on olemas. Selleks, et teha midagi loovat ei piisa ainult nendest oskustest isegi siis kui need on eriti kõrgel tasemel. On vaja loovat mõtlemise oskust, mis sõltub teatud määral isiksuse omadustest, mis on seotud iseseisvusega, enesedistsipliini, mitmetähenduslikkuse sallivusega, riskivõtmisele keskendumisega. (Amabile 1996) Loovat mõtlemisoksust aitavad arendada ja inimesest välja tuua loovuskoolitused, ideepaikade loomine, vabadus vahendite valimisel (Lepisk 2009). Kui eelmised kaks komponenti määratlevad ära selle, milleks inimene võimeline on, siis motivatsioon määrab ära selle, mida inimene tegelikult teeb. Motivatsioonil on kaks vormi: sisemine ja väline motivatsioon. Sisemine motivatsioon on ajendatud sisemisest huvist ja
dominantne, võõras grupp aga subordinantne" (Adorno et al., 1950, 150.) Autor töötas välja skaala etnotsentrismi hindamiseks. Skaala sisaldab väiteid puuetega inimeste suhtes. Näiteks: puuetega inimesed on oma saatuses ja eluga toimetulekus ise süüdi. Puuetega inimene on nõiduse või kurjuse kehastus. Kolmest erinevast suhtumisest lähtuvalt konstrueeris autor küsimustiku (Talvik, 1995), mis oli aluseks küsitluse läbiviimisel. Oma testi kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et sallivusega ei ole lood nii nagu me seda näha soovime. Ta väidab, et kui meie soovime noorelt inimeselt ehk siis õppurilt sallivat suhtumist puudega inimesesse, siis tuleks seada eesmärgiks õpetada kuidas tulla toime ja käituda puudega inimesega. Selleks, et saada paremaks ja teadlikumaks tuleks neid oskusi igapäevastes olukordades käsitleda. Ehk siis arendama autori sõnade kohaselt praktilist intelligentsust ja arendama sallivuseks oskusi. Autor väidab, et ka
* Töövahendid 2. Kompententsusnõuded * vaata eespoolt 3. Üldteave ja lisad Lisad: * Kutseeetika noorsootöös (http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452096 Eetika põhiteesid: Eetika põhiteesid noore suhtes 1. Noorsootöötaja on aus ja avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas. 2. Noorsootöötaja kohtleb noori võrdselt, suhtub noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega. 3. Noorsootöötaja lähtub töös noorega võrdväärse partnerluse põhimõttest, noorsootöö ja selle korralduse põhimõtetest. 4. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorest võttes arvesse tema arvamust, ideid, maailmavaadet. Eetika põhiteesid noorsootöö keskkonna suhtes 1. Noorsootöö teostamise keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset õppimist. 2. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik, uute
Kõrge saavutusvajadusega ja ka kõrgema enesehinnanguga inimesed reageerivad paremini negatiivsele tagasisidele. Sellest järeldub, et suhtlemisel tuleb olla saajale orienteeritud, läheneda isiklikult. Tööga rahulolu seotud kommunikatsioonikliima, horisontaalse kommunikatsiooni ja vahetu juhi- alluva vaheliste suhetega. Juhi - alluva suhted: - Väga oluline on siin juhtimisstiil (olulisem kui osalemine otsustamises); - Rahulolu kasvab interaktiivsusega, vastuvaidlemise ja riski sallivusega. Rahulolu suhtlemisega: tagasiside tõstab rahulolu suhtlemisega. Uuringutest on leitud ka tugev positiivne seos tagasiside ja tööga rahulolu vahel. 62 Suhtlemiskanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja mõjususe vahel. Juhi jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt kõige vähem mõjusam ja vastupidi. Erinevate suhtluskanalite omadused ja kulud (vt. ka Tabel 17):
Võitleme religiooni eest ja ühe religioonis leiduva sügavama pinge vastu. Kaalul pole mitte üksnes meie elu, vaid ka hing." Andrew Sullivan, "See on ususõda", New York Times 7. oktoober 2001. http://ec.ut.ee/alar/artiklid/sullivan.htm Kuigi Locke'i usuvabaduse käsitlus lähtub kristluse (või monoteismi) ainuõigsusest ning piirdub peamiselt sektide omavahelise sallivusega (mutual toleration), on Locke omanud väga suurt mõju: hilisemale ja laiemale usuvabaduse mõistmisele (Milton, JS Mill, aga ka Prantsuse Revolutsioon) Ameerika Ühendriikide religiooni ja poliitika mõtestamisele (Ameerika revolutsioon, põhiseadus, `tänapäev'). Locke ja religioon · Puritaanlik perekond, anglikaani teoloogia, kogemused eksiilis (Holland 1683-88)
Sisserännanud peavad hoopis rohkem integreeruma, sealhulgas õppima saksa keelt. Briti peaminister David Cameron tunnistas 2011. aastal, et „riiklik multikultuursus“ on nurjunud. Tema arvates vajab Suurbritannia tugevamat rahvuslikku identiteeti, et vältida inimeste radikaliseerumist. Kahjuks julgustatakse eri kultuure lahus elama ja vastuolulistesse vaadetesse suhtutakse „passiivse sallivusega“. Islamiäärmuslust propageerivaid rühmitusi tuleb Cameroni arvates senisest karmimalt kohelda, samuti tuleb hoida silm peal moslemiorganisatsionidel, mis saavad riigilt raha, kuid ei vaevu äärmuslust ära hoidma. Valitsuse liikmed peaksid selliseid rühmitusi eirama, neilt tuleks võtta ära riiklik toetus ning takistada neil ülikoolides ja vanglates oma sõnumit levitamast
annaabi.ee 
