laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla. ja ettemaksud), immateriaalne põhivara reservkapital, muud reservid, (firmaväärtus, arenguväljaminekud, eelmiste perioodide jaotamata muu immateriaalne pv, ettemaksed kasum/kahjum, aruandeaasta imm.pv eest. kasum/kahjum.
1.4 Müüjate kordineerimine Tooterühmajuhi põhiülesannete hulka kuulub ka müüja-kassiiride juhendamine. Kui müüja-kassiiridel on küsimusi, siis tooterühmajuht peab oskama nendele vastata. Tooterühmajuht annab üldiselt nädalavahetusteks ülesandeid, kuna esmaspäevast reedeni juhendab ta oma töökõrvalt. 4 1.5 Prognoos Prognoositakse üldiselt müügitulemusi, saldosid. Saldode puhul just seda, mitu tükki teatud toodet on. Näiteks saldo näitab, et peab olema 6, aga tegelikult reaalselt on riiulis 4. Siis parandatakse saldo ära. 1.6 Inventuur Tegelikult on suurem koorem inventuuri ajal tarbekaubajuhatajal. Tooterühmajuht on see, kes vastutab selle eest, et kogu sortiment saaks loetud. Tarbekaubajuhataja hoolitseb selle eest, et kõik saaks loetud ja et oleks õigesti loetud. 1.7 Kliendiprobleemide lahendamine
müügitulemuste väljatoomiseks. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot. Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel
Teie saadetis, olgu tegemist pisipaki või täiskoormaga, kohale kokkulepitud ajaks. Laoteenust pakume kokku üle 20 000 ruutmeetril. Laoteenus koosneb: kauba vastuvõtmine lattu, koguse ja seisukorra kontroll (vajadusel hoiuühikute moodustamine) kauba ladustamine (paigutamine hoiukohtadele) regulaarsed inventuurid komplekteerimine väljastamiseks pakkimine markeerimine (transpordietiketiga) info vahendamine laosaldode kohta kliendil on võimalik jälgida oma kaupade saldosid reaalajas ja teha veebipõhiseid päringuid elektroonilise andmevahetuse võimalus klientidega kaupadele lisaväärtust lisavaid teenused (nt. kasutusjuhendi lisamine) lisateenusena pakume statistikaaruannete (Intrastat) koostamist ja esitamist statistikaametile. Kõik ladustatavad kaubad on kindlustatud. Kõik pinnad on elektroonilise ja/või videovalve all, territooriumil teostatakse ööpäevaringselt mehitatud valvet.
keeldumise põhjuse kohta märge Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleb eeldada, et: samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? Suure ringlemissagedusega tooteid (Arühm) Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid? Lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)? On küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimised laoarvestusprogrammis? Vahetult
printsiibist lähtuvalt, kus välditakse bioloogiliste varade ülehindamist. Varade ja kohustuste inventuur ning materiaalse põhivara füüsiline inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad pangakontode saldode võrdlus panga väljavõtetega ja materiaalse põhivara inventuur. Pangakontode ja pangaväljavõtete saldode vastavust võrreldakse kord kuus juhataja poolt. Maksude saldosid võrreldakse kord kvartalist. Vähemalt kord aastas viiakse läbi põhivarade inventuur. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluse koostamise alusprintsiipidest: Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, võlausaldajate, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest
Akti kinnitab asutuse juht. 3.5 Kohustuste inventuur Kohustuste inventeerimisel asutuses viiakse läbi järgmised protseduurid: kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; intressi kandvate kohustuste nagu laenud tekkepõhine intressiarvestus; maksukohustuse saldode võrdlemine E-maksuameti saldodega; saldokinnituskirjade saatmine ja meile saadetud saldode võrdlemine. Majandusaasta lõpul võrreldakse saldosid oluliste hankijatega, kelle saldo ületab aruandeaasta lõpul 639 eurot. Saldode erinevuse korral selgitatakse erisuste põhjused. 14 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse- ja aruandluse põhimõtetele
toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm) inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest 4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid? lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid lugemisleht võib sisaldada saldosid, kuna sel juhul on lugemise käigus hea kontrollida, kas saldovahed on olemas või mitte lugemisleht peab sisaldama tootesaldosid hoiukohtadel lugemisleht ei tohi sisaldada saldosid hoiukohtadel, kuid võib sisaldada toodete kogusaldosid laos 5. Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest
Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid D Kulukonto K D Tulukonto K Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine Tulude ja kulude koondkonto ... on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1.1. jaanuaril 20x1 osteti seade 1000 euro eest, arve soetamisel tasumata. 2.31
põhivara rohkem ehk kuluks katav summa suureneb Erinvate meetodite võrdlus: kui kasutatakse kiirmahaarvestusmeetodit, siis suuremad kulusummad esmestel tegevusaastatel vähendavad kasumit kuid järgnevatel aastatel kasum suureneb. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul saame igas arvestusperioodis kõige täpsemad andmed Akumuleeritud kulum on kontraaktiva konto (passiva iseloomuga), mis reguleerib teiste materiaalse põhivara kontode saldosid, mille tulemusel kajastatakse põhivarad bilansis jäkväärtuses. (D:põhivara kulum K:akumuleeritud põhivara kulum) 15 16
varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda. 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva. Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus, passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused. Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2
31 deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid ning sellest lähtudes on vastavalt tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes need suletakse ehk neile kontodele ei saa jääda saldosid. Tulukontode käitumine sarnaneb passivakonto käitumisele, st et tulukonto suurenemine toimub konto kreeditis. Tulukonto sulgemine on deebetpoolel – perioodi lõpul konto deebetkäive võrdsustatakse kreeditkäibega ja saldot ei ole. Skemaatiliselt kujutades käituvad tulukontod järgmiselt: D Tulukonto K (-) (+) vähenemine suurenemine
Veoettevõtted veavad aluseid ja vastutavad nende kui kauba eest. Aluse hind võib olla kauba hinnas või eraldi. See süsteem kaasab ka euroalused. 21 Uus süsteem on ehitatud üles põhimõttel, et ettevõtted , kes saadavad partneritele iga päev suuri kaubakoguseid, lepivad nendega kokku, kuidas ja millise hinnaga toimub aluste ost- müük või pantimine. Aluste saldosid jälgivad mõlemad pooled ja vahed kompenseeritakse rahaga või alustega. Väikestel ja kaugel asuvatel ostjatel võib tekkida probleeme see, et aluste tasuline tagasisaatmine läheb kalliks. Uus kaubaaluste süsteem näeb sedalaadi probleemide lahendamiseks nn alusekeskuste töölerakendamise Soome eri piirkondades. Kui alused muutuvad ülearuseks, müüakse need alusekeskusele, mis asub lähedal ja kuhu veokulud on seetõttu väikesed
tulemuste saamiseks. Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele. Kuna kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega. Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid: 1. Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval. 2. Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid
teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele. Kuna kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega. Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid: 1. Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval. 25 2
ja komplekteerimisel sama arv kordi suurem. Kui laos on hoiustatud tuhandeid erinevaid tooteid, on põhjust sagedamini kontrollida just kiiresti ringlevaid laoartikleid. Kuna enamik laoarvestusprogramme võimaldab kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, tehakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarves- tusprogrammis ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Küsimused 1. Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure? 2. Miks on inventuur oluline ettevõtte raamatupidamisarvestuse, miks varude kontrollimise seisukohalt? 3. Millest peaks sõltuma laos inventuuride läbiviimise sagedus? 4
● we give rough estimate nt 3 kuuga saame esimese release’ga live’i, aga osa fnõudeid ei ole siis veel täidetud ja töö jätkub ● we agree on: hourly price, approximate scope or time KICKOFF osaleb kogu codeborne’i team + kliendi esindaja(d) ● storytelling kirjeldatakse user story’d (nt kasutaja saab sisse logida, kasutaja näeb IPs oma kontode saldosid); klient määrab ära prioriteedid user story’dele sellest alustatakse süsteemi ehitamist. ● customer + the whole team ITERATION MEETING esimene kickoff meetingul; alati on koosolekutel kogu tiim kohal; iga nädal näidatakse kliendile töötavat tarkvara, mida me tegime see on mõõdetav tulemus ● every week ● story details are discussed ● customer defines priority
Kuna enamik laoarvestusprogramme võimaldab kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, tehakse Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarves- tusprogrammis ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Küsimused 1. Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure? 2. Miks on inventuur oluline ettevõtte raamatupidamisarvestuse, miks varude
annaabi.ee 
