Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt.
tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel.
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud
Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, kuid nendega siiski arvestati. Nendega sõlmiti lepinguid, kus olid kirjas õigused ja kohustused ning arvestati ka kui sõjalise jõuga. 23.aprillil 1343.aastal tegid eestlased katse taastada muiste iseseisvus, kuid lüüasaamine oli nii ränk, et järgneva kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat ülestõusu. Selline käitumine aga näitab, et eestlastel säilis ühtekuuluvustunne
,,Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isakoduga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks." (Vahtre : 1997) (http://www.folklore.ee/rl/era/pics/hurt.jpg) ,,Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Hurda aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue krjaviisi propageerimisele
valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja ldiselt majandusse. lemaailmne kriis ti kaasa pllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud jrgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jllegi tusma. Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda vi venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased
Ülemaailmne kriis tõi kaasa põllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tööpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal
1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla
1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui
Enamik läänimehi olid sakslased, ent nende seas oli ka taanlasi ning eestlaste vanemaid ja nende järglasi. Näiteks on 1241. aastal koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) loetletud 115 Taani kuninga siinse vasalli hulgas kümnendik nimede järgi otsustades eestlased. Tegelikult võis neid rohkemgi olla. Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või teha vallutajatega koostööd ja paari inimpõlvega saksastuda. Mitmed hilisemad suured baltisaksa aadlisuguvõsad olid eesti päritolu. Tuntuim sellekohane näide on arvukas Maydellide perekond. Eestipäraseid perekonnanimesid oli kohaliku aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras
tõusta oli võimalik vaid rahvusest loobumise hinnaga. Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. hukkuda, talupoegade hulka sulanduda või vallutajatega koostööd teha ning paari inimpõlvega Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. saksastuda. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas Taani hindamisraamatus on kirjas, et maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid e. tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas kümnendik läänimeestest olid tõepoolest eesti soost. tähtsamaid toiminguid. Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti avaldus, mis
Otepää, Põltsamaa, Jõhvi, Sindi, Tõrva, Mõisaküla, Tapa- Alevid, mis ei olnud veel saanud linna õigusi. Eestis oli 3000 alevit. Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Balti-sakslased kaotasid oma arvulise enamuse, eestlased muutuvad kõige arvukamaks linna elanike seas. Linnas võim jäi balti-sakslaste kätte kuni 20. saj alguseni. Erinevad linna eestlaste kihid hakavad kihistuma erinevatesse kihtidesse. Kadaka sakslus- Linna eestlased püüdsid saksastuda, püüdsid rääkide saksa keelt, võtsid üle kombeid ja riietust. Venelaste arv linnas hakkas tõusma sajandi vahetuse paiku, eriti Tallinnas kuna rajati mitmeid tööstusi, mis meelitasid välismaa tööjõudu Eestisse. Juutide liikumisvabadus Venemaa impeeriumis oli piiratud, hiljem võeti piirangud maha. 1913-1914: Eesti alal elas umbes 5000 juuti, linnades. 25) Eelärkamisaeg: Eesti talupoegadel hakkas tekkima etniline ühte kuuluvus, rahvuslik identiteet. Rahvuslus, 19
vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk, mida inimesed soovivad. Näiteks õhk ja merevesi. Samas muutuvad ka nemad aja jooksul piiratud hüvisteks (näiteks puhas õhk ja puhas vesi). Tasuta hüviste alla kuuluvad need asjad, mis pole majandustegevuse tulemused. Aga hüvised pole tasuta ka sel juhul, kui meie nende eest maksma ei pea. Keegi kuskil katab need kulutused ikkagi (tasuta haridus, parkimine). 2) Eesti Vabariigi kultuurielu 1918-1934. - kadus oht saksastuda või venestuda - kultuurile hakati riiklikult tähelepanu pöörama - alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest - 1925. a Eesti Kultuurkapital - hakkas stipendiume jms maksma - valitsus finantseeris andekamaid teadlasi - loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu - 1920. a. riik ei piiranud loomevabadust - 1930ndate teises pooles autoritaarse valitsemise tingimustes toimus mõningane loomevabaduse piiramine - loomise ja mitteloomise otsus vabatahtlik
Rahvas, kellele ta selle suunas, võttis selle leigelt vastu. Sattus masendusse ja hakkas nägema eestlaste tulevikku juba pessimistlikumas vormis. Õige pea, järgmise ärkamisaja põlvkonna juures aga saab Kalevipoeg väga oluliseks kirjatükiks. 1850. aastate lõpus ja 60. alguses tegutseb ÕES küll edasi, kuid vana lõhe ei ole kuskile kadunud. Baltisakslaste konservatiivsem pool hakkab domineerima. Jõutakse välja ka võimaluseni, et kui eestlased tahavad siinses maailmas saksastuda. Hakkab iseloomustama ka literaatide mõttemaailma. Karl Schirren, kes oli TÜ vene ajaloo professor, sai 1861. a ÕES juhiks. Oli mees, kes esindas konservatiivsemat suunda. ÕES 25. juubeli puhul pidas kõne, milles seltsi algusaega mõnes mõtte naeruvääristas, seltsi rajajate eesmärke pidas naiivseiks. Ütles, et need ei sobi kaasaega. 1860. aastate keskpaigas võib rääkida sellest, et baltisaksaringkondades hakkab tekkima tõsine oht venestamise ees. 1864
Üsna peatselt kinnistus arusaam, et see pole tavaline jutt, vaid et tal on eriline koht. Kirjamehena on kirjutanud Kreutzwald palju rahvavalgustuslikku, tema kirjamehe haare oli väga lai. Elas kaasa rahvusliku liikumise kõrgajale. Kreutzwald on üleminekukuju, üleminek eelärkamisajalt ärkamisajale. Eesti rahvusel oma tulevikku ei nähtud, baltisakslastel kujunes arusaam, et kui eestlased tahavad muutuda kultuuriliselt võrdväärseks sakslastega, siis tuleb neil saksastuda. Rahvuslik ärkamine Rahvusliku ärkamise tingimused Baltisaksa positsioon selgelt domineeriv ühiskonnas. Balti erikorra surve oli väga tugev. Riiklikul tasemel mõned muudatused algasid Aleksander II valitsemisajal, kui toimusid mitmesugused reformid, mille eesmärgiks oli Vene impeeriumi moderniseerimine. Keskvõimu suhtumine kõikvõimalikesse avaliku tegevuse ettevõtmistesse muutus mõnevõrra vabamaks, mis võimaldas eestlastel oma algatust rohkem üles näidata
traditsiooniliseks kujunenud kogukondlikke ülesandeid (vallamaja, kool, teed, vaesed jne) Vallavolikogudest kujunes eestlastele poliitiline (alg)kool. Peagi likvideeriti kodukariõigus, keelati teoorjus. Majanduslik areng tõi kaasa jõukuse tõusu, saj. lõpul oli Lõuna-Eestis päriseks ostetud 85% talumaadest. Juba 19.saj keskpaigas hakkasid külades tegutsema laulukoorid ja puhkpilliorkestrid (I orkester VÄÄGVERES). Oli tekkinud selliste eestlaste kiht, kes ei soovinud saksastuda. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. J. V. JANNSEN 19. saj keskel tekkis mitu rahvuslikult mõtlevat grupeeringut. Üheks teenäitajaks oli Võrus tegutsev F. R. Kreutzwald. Teise grupeeringu moodustas nn "Peterburi patriootide" grupp, kuhu teiste seas kuulusid ka kunstnik Johann Köler ning tsaari ihuarst Philipp Karell. Nende õhutusel saatsid Viljandimaa Holstre talupojad tsaar Aleksander II-le märgukirja, milles juhtisid tähelepanu eestlaste allasurutud
annaabi.ee 
