INFOEDASTUSSEADMED test3 1. Amplituudmodulatsioon-tbid, omadused. erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10
Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad
hakkab muutuma moduleeriva infosignaali amplituudi järgi. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutamiseks antud sagedusriba laius, teiselt poolt aga saatja sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest. Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust
moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali kvaliteet ja ribalaius [9], seetõttu on tänapäeval populaarseim FM ehk sagedusmodulatsioon, kus moduleeritakse kandjalaine sagedust. Enamus saatjaid on lühilaine ja ultralühilaine alas.[10] Modulatsiooniviise on veelgi, näiteks faasmodulatsioon, impulsspikkusmodulatsioon ja nii edasi, kuid kõige levinum on tänapäeval siiski sagedusmodulatsioon. [1] Raadiosaatja on seade, mis muudab elektrienergia raadiosageduslikuks vahelduvvooluks, mis kiirgab juhist antennist, maailmaruumi. Kui need maailmaruumi kiiratud lained
Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel
4) Vool võimendamiseks 5) Hakkab levima elektromagnetlaine Kõrgsagedusliku voolu poolt tekitatud eml ,,kannab" infot edasi. Kandesagedus kõrgsagedusliku voolu sagedus Igal saatejaamal on alati kindel kandesagedus. Selle põhjal eristatakse erinevaid saatejaamu. Nt Raadio 2 102,3 Hz Voolude ühildumine: Amplituudmodulatsioon (AM) kõrgsagedusliku voolu amplituud muutub madalsagedusliku voolu põhjal Sagedusmodulatsioon (FM) kõrgsagedusliku voolu sagedus muutub madalsagedusliku voolu põhjal Raadiovastuvõtja Raadiovastuvõtjas toimub madalsagedusliku voolu eraldamine kõrgsageduslikust voolust (detekteerimine). Lihtsaima detektori vastuvõtja töö 1. Antenn 2. Maandus 3. Pool ehk mähis
150 kHz 30 MHz. Moduleeriva sagedusega muudetakse kandevsignaali amplituudi. Kitsas sagedusriba, lihtne teostada. Puudused: suur sign. Võimsuse kõikumine modulatsiooni käigus, on häiretundlikud kuna tööstuslikud ja automaatsed raadiolained tekitavad parasiitset amplituatsiooni. Info ülekande kasutegur on madal kuna külgribades on vähe signaali võimsust. 37. Selgitada nurkmodulatsiooni liike: sagedusmodulatsioon ja faasmodulatsioon. Faasmodulatsioon Sagedusmodulatsioon s (t ) = A cos (t ) sageduse hetkväärtus i on võrdeline moduleeriva (t ) = c t + (t ) signaali f(t) hetkväärtusega : Faasmodulatsiooni korral on faasinurga muutus i = c + f(t )
vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal faasimodulatsioon (PM) Veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga, mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks. Jadaedastus - antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat
1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus t - aeg ϕ - algfaas 12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal. 13. Logaritmilise skaala kasutamine signaalide amplituudide võrdlemisel. 14. Pulsi laiuse modulatsiooni (PWM) olemus. Sagedusmodulatsioon. Siinussignaali ja saehammassignaali kasutamine PWM (pulse width modulation) diskreetsignaali genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala. Filter on lülitus teatava tunnusega signaalide eraldamiseks mitmesuguste signaalide segust. Tunnuseks, mille järgi signaale eristatakse, on sagedus. Mis on pääsuala
Duplekseristus 45 MHz (95) Efektiivsus 1,35 3,2 Kanali ribalaius 200 kHz Bitikiirus 270 kb/s 640 kb/s Bitikiirus kanalis 270,833 kbit/s Bitikiirus kasutajale 9,6 (14,4) kb/s 48 kb/s Kanaleid 124 (...374) Bitikiirus kanalile 8tk 115 kb/s 384 kb/s Pöördus TDMA / FDD NMT-kanali laius 25kHz; sagedusmodulatsioon(FSK); GSM Faasimodulatsioon(PSK) Juurdepääsumeetodid: FDMA (Frequency Division Multiple Access) kasut NMT. Iga kasutaja eraldi sagedusel, sag.spekter jaot kindla laiusega kanaliteks. Üks helikanal kasutaja kohta. Kõik kasutajad edastavad samal ajal. Kasutatakse eelkõige analoogsideks, digitaalside jaoks pole eriti efektiivne. TDMA (Time Div Multiple Access) Kasut GSM. Igal kasutajal oma ajapilu. Igal andmekanalil om positsioon ajapilu sees. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust
Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Faasmodulatsioon ??? Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel
· Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon: · Analoogkandja faasi moduleerimine digitaalsignaaliga · · Digitaalsignaaliga moduleerimine, PSK: ·
digitaalsetes sidesusteemides kasutatakse enamasti Upstream ehk uleslaadimine ja downstream ehk diferentsiaalset allalaadimine. faasimodulatsiooni, mille puhul vajadus Uhendus on kahesuunaline ning uleslaadimiseks tugisignaali jarele puudub on eraldatud FSK vahem kanaleid (60) kui allalaadimiseks (775) digitaal-sagedusmodulatsioon, diskreet- lahtudes sagedusmodulatsioon tavalise kasutaja vajadustest. Kuna naiteks Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine arvutikasutaja sagedust (ADSL) surfab pohiliselt internetis ja tombab moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali muusikat ja nullidele vastab filme siis on suurem osakaal allalaadimisel uks sagedus ja uhtedele teine sagedus. See seetottu on
valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal · sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal · faasimodulatsioon (PM) Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse
Signaali taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena. Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse
Modulatsioon – muudetakse ühte või mitut parameetrit (amplituudi, sagedust või faasinihet millegi suhtes – tinglik alguspunkt). Amplituudmodulatsioon – On-off-keying – kui edastame bitiväärtust 1, lülitame signaali sisse, kui edastame bitiväärtust 0. Nt nagu tuledega vilgutamine. 22 Võime moduleerida ühes kanalis erinevaid sagedusi – võimaldab FDMA. Sagedusmodulatsioon – BFSK (Binary frequency shift keying) – saadame biti väärtusega 1 – üks toon, bitt väärtusega 0 – teine toon. Sagedusi võib olla rohkem kui kaks. – kanali sagedusriba efektiivne ärakasutamine, mitme signaali samaaegne edastamine ühes juhtmes, muudame nende sagedusi, et kõik oleks erinevad – raadio, telekas. Faasmodulatsioon – Binaarne faasmanipulatsioon – sides kõige rohkem levinud. Bitiväärtusele 1 vastab ülevalt pihta hakkav võnkumine – cos. Kui edastame
sagedustihendus FDMA (Frequency Division Multiple Access) 4) Kokkuvõtlikult võib öelda, et modulatsiooni eesmärgiks on võimalikult suure hulga informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B piiratud energia abil 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus
(katse heliharkide tuiklemisega) · Miks telefonitraadid talvel undavad? Vihje: tuul paneb traadid võnkuma. · Mitu korda muutub heli valjus kui ühe viiuli asemel mängib kaks viiulit? Vihje: heli valjust arvutatakse valemist N = 10 log I/I0, kus N on heli valjus, I uuritava heli intensiivsus ja I0 kuuldelävele vastav intensiivsus. · Kas heli kiirus oleneb sagedusest ehk kas esineb heli dispersiooni? Kuidas seda kontrollida? · Mis on tremolo , mis vibraato? Vihje: sagedusmodulatsioon ja amplituudmodulatsioon. · Kuidas tekib heli poogna abil? Seisuhõõrdejõu mõjul haaratakse keel poognaga kaasa. Keele elastsusjõud püüab keelt tagasi viia tasakaaluasendisse. Mida kaugemale keel tasakaalu asendist viiakse, seda suuremaks läheb elastsusjõud (Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem )
poolina. Diooddetektorite sisendisse rakenduvad pinged C5 C2" A B C4 R2 UVD1 ja UVD2, mis L 2 /2 U 2 /2 U VD2 U moodustavad pingete U3 ja ± C6 R2 U2/2 geom. summana. VD 2 Kui sagedusmodulatsioon *A seskeem puudub, st. f = f0 => vektorid UVD1 ja UVD2 on ühepikkused. Järelikult on võrdsed ka nende detektorite poolt detekteeritud alalispinged UR1 ja UR2 ja dioode läbivad voolud kompenseeruvad ja koormusel pingelangu ei teki. FM-signaalide sagedus kõigub kesksageduse f0 ümber moduleeriva HS-pinge taktis. Kõikumise ulatus on määratud HS-pinge amplituudiga. Sel juhul muutuvad pingete U2/2 ja –U2/2 vektorite pikkused ja nende suunad nii, et vektorite otsad
Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele. Seda modulatsiooni nimetakse ka nihkesagedusega moduleerimiseks (FSK- Frequence Shift Keying) asjaolu tõttu, et moduleeriv signaal on digitaalne (diskreetsete väärtustega). FSK-modulatsiooni kasutati kõigis varasemates modemites.
3–30 GHz 10 cm – 1 cm SHF (ultralühilaine sentimeeterala) Extremely High Frequencies 30–300 GHz 10 mm – 1 mm EHF (ultralühilaine millimeeterala) FM – sagedusmodulatsioon, milles saatja kõrgsagedussignaal moduleeritakse helisagedussignaali sagedusega. Modulatsioon annab parima audiosignaali kvaliteedi, mistõttu on peamise modulatsioonitüübina kasutusel ka kõigis ringhäälingu stereosaatjates. Modulatsiooni puuduseks sidepidamisel on vastuvõtjas tekkiv tugev omakahin signaali puudumisel, mis sunnib ka amatöörvastuvõtjates kasutama mürapiirajaid. SQUELCH ehk kahinalukk avab vastuvõtja ainult
annaabi.ee 
