Analüüsitavad punktid: A: Madrid, Hispaania koordinaadid 40.24.N, 03.41W. B: Tallinn, Eesti koordinaadid 59.25N, 24.45E. Sagedus: F=9MHz Töö käik. 1. Käivitasin programmi VOACAP ja sisestasin andmed. Joonis 1. Andmetega peaaken 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast. Joonis 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast jaanuaris a) Maksimaalne ja minimaalne SNR väärtus ööpäeva ulatuses sagedusel F. Maksimaalne: 50..55 dB Minimaalne: <30 dB b) Optimaalne sides oleku kellaaeg sagedusel F. 08.45 9.30 ja 15.15 18.30 c) Millistel sagedustel (ja mis kellaaegadel) oleks tagatud suurim signal-müra suhe? Sagedusel 8 Hz kell 7.00 7.15 Sagedusel 5 Hz kell 6.45 kuni 7.15 Sagedusel 4 Hz kell 7.00 Joonis 3. Signaal-müra suhe aprillis a) Maksimaalne ja minimaalne SNR väärtus ööpäeva ulatuses sagedusel F.
erinevaid skeeme ja koguda mõtteid, kuidas neid realiseerida. Antud ainetöö teemaks on valitud raadiosageduslik segaja. Sellist teema valikut põhjendaksin antud teema konkreetsuse ja resultaadi arusaadava ning mõistetava rakendamise võimalusega. Raadiosegaja eesmärgiks on härida, takistada või segada raadiosignaali juhtmevabal teel. Töö lõpptulemusena peab seade olema suuteline takistama RF signaali valitud sagedusel. Üldise eesmärgina on vajalik saada skeemi põhjal seade tööle ja teha vajalikud mõõtmised. Peale skeemi valimist algab töö vajalike komponentide väljaotsimiseks ja nende tellimiseks. Järgnevalt tuleb veenduda komponentide õigsuses ning konstrueerida esialgne skeem maketil. Maketi töökindluses veendumise järel on ülesandeks joota vajalikud komponendid trükkplaadile. Projekti lõpusirgel tuleb kontrollida üle trükkplaat ja parandada võimalikud vead
kõigile. Tänapäeval on võimalik väga täpselt määrata inimeste, autode, elektroonika seadmete jms asukohta. GPS-süsteem koosneb 31 satelliidist. Need tiirlevad orbiitidel 20 000 km kõrgusel. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid
juuremembraanis (bioloogiline nähtus); häälestusühendustes raadiotes (elektriline resonants); koherentse valguse loomisel laseriõõnsuses (optiline resonants); klaasi vibreerimisel tugeva hääle esinedes. Kuidas resonants esineb? Resonants võib panna eseme liikuma edasi ja tagasi või üles ja alla. Seda kutsutakse võnkumiseks. Vahel on resonantsi võimatu näha (nt elektronid vooluringis võivad võnkuda, kuid see juhtub molekulaarsel tasemel). Resonantsi võnkumine toimub kindlal sagedusel. Sellised võnkumised võivad kasvada tormakalt kõrgetele tasanditele. Lõpptulemusena tuleb osa võnkumise energiast objektilt eemaldada või võngete suurus muutub nii suureks, et ese puruneb (näiteks tugeva hääle esinemisel klaasi läheduses tekitab klaasi vibreerimist ja võib põhjustada isegi klaasi purunemise). Resonants nõuab kolme konditsiooni: 1. Ese loomuliku sagedusega. Esemel võib olla rohkem kui üks loomulik sagedus see on harmoonika
valguslaine levida fiibris väga kaugele. Vähesel määral valguslaine siiski sumbub. Peamiselt on see põhjustatud: 1) Mehaanilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub näiteks optiliste fiibrite ühenduskohtade ja pistikute kvaliteedist, samuti fiibri painderaadiusest. 2) Tehnoloogilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub kvartskiu ja kattekihi materjalist, nende kvaliteedist, aga ka lainepikkusest. Tänapäeval on optilise fiibri sumbuvus 1 GHz sagedusel suurusjärgus 0,2-2 dB/km (võrdluseks: koaksiaalkaablis on 1 Mhz sagedusel sumbuvus 2,5 dB/km ja 1 GHz sagedusel 50 dB/km). Sumbumist põhjustab signaali hajumine keskkonna ebatasasustel ehk laine levimine mitte ainult vajalikus suunas. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem valgust fiibris hajub ja seda vähem kiirgus sumbub. 8 Valguskaabli tööpõhimõte
Kui reageerimisnuppu on vajutatud, siis audiomeeter vähendab järk-järgult taset, kuni see ei ole enam uuritavale kuuldav Kui uuritav on kord nuppu vajutanud, siis audiomeeter suurendab taset kuni see on veelkord kuuldav ning uuritav vajutab uuesti nuppu 8 Uuringu läbiviimine [1] Protsessi korratakse mitu korda on võimalik määrata keskmine kõrva kuulmislävi kindlatel sagedusel, mille puhul nuppu vajutati Audiometristi valvab audiomeetrit ja jälgib kõiki anomaaliaid, mis tekivad testitava reageerimise käigus, et oleks võimalik avastada ootamatuid tulemusi Normaalse kuulmisega inimesed kuulevad 0 dB igal sagedusel 9 Aitäh! 10
voolust 0° < < 90° ees. cos = 0...1 I = IL = IR U = U L2 + U R2 Jadavõnkering Impedants (näivtakistus) Z Z = (X L - X C )2 + R2 Pinge-voolu faasivahekord: pinge võib olla voolust ees, taga või faasis olenevalt XL ja XC suhtest. I = I L = I R = IC U = (U L -U C ) 2 +U R2 1 f0 = 2 LC Sagedusel fo, mil XL=XC, on tegemist pingeresonantsiga: UL ja UC on vastasfaasis, nende summa =0, Z=R ning U=UR; =0 Pinged UL ja UC võivad olla palju kordi suuremad kui U kogu ahelal. Rööpvõnkering Impedants (näivtakistus) Z 1 Z= 1 1 2 1 ( - ) + 2 XC XL R Pinge-voolu faasivahekord: pinge võib olla voolust ees, taga või faasis olenevalt XL ja XC suhtest. Sagedusel fo on tegemist voluresonantsiga: IL ja IC on
Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik;
Televisiooni toimimise tööpõhimõte Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti EKRAANkineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. KÕLAR elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta
Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik;
ülekulu 8) Sidetehnikas kasutatakse erinevaid ajalise multiplekseerimise ja kanalite ühiskasutuse meetodeid (FDM, TDMA, WCDMA). Kirjeldage nende meetodite kasutust sides ning võrrelge põhiparameetreid. FDM – Sagedusmultipleksimine. Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz. Modulatsioonina kasutatakse FSK TDMA – Aegmultipleksimine. Igale saatjale antakse ajavahemik samal sagedusel informatsiooni saatmiseks. Kasutusel on GSM mobilliside süsteemis, kus kanali ribalaius on 200kHz ja igale terminalile eraldatud aja sloti pikkus on 4,6 ms, mis annab kiiruseks kanali kohta 270,833kbit/s. Modulatsiooniks on PSK WCDMA - Laiaribaline KoodiEristamisega MitmikJuurdepääs. Kõik tugijaamaga ühenduses olevad terminalid on samal sagedusel ja saavad kõik andmed pideva voona, eristavad neile mõeldud andmed koodidega. Kasutusel on UMTS võrgus. Andmeside kanali ribalaius 5MHz
1. Andmed: Lahendus: OK Arvestades keskkonna sagedust ja antud sagedusi on lahendus selline: 60MHz <- elektrijuht OK 30GHz <- dielektrik OK 2. Andmed: =5 Lahendus: 1) OK 2) OK 3. Andmed: F=3GHz Lahendus: OK Vastus: Laine levib sagedusel 3GHz ainult 6,4 sentimeetrit. Seetõttu on antud radar halb allveelaevade avastamiseks. 4. Andmed: a) b) c) Valem: Lahendus: a) OK b) OK c) OK 5. Andmed: a=5m b=2m Lahendus: a) Laine tüüp on magnetiline laine H10 (ehk TE10). on leitud katseekitusmeetodil. OK. b)
näidisülesannet 3.1 Laine levimiskiirust peaksid teadma . Andmed: Valem: c f= = 2,5m c = 3*108 m/s leida: f= ? f=3*108/2,5 = 12*107HZ = 120MHz Vastus: Raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus on 120 MHz. 2.Mis on sinu lemmikjaam? Vaata sagedus ja arvuta lainepikkus? Nrj, mis on sagedusel 93,2 MHz. Andmed: Valem: f= 93,2 MHz = 932*105Hz c = 3*108 m/s leida: = ? =¿ 3*108/932*105= 3,21888412= 3,2 m Vastus: Lainepikkus on ligikaudu 3,2m
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 2 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 20.04.2011 Tallinn 2011 Arvutused 1. ülesanne: jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1000 Hz Pilt arvutist f = 1 kHz, 9.80V Um= =4.90V (amplituud) 2 dV 0.66V = =16500 dt 0,04 ms 2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4
hüppeliselt vastavalt infosignaali muutumisele. 1 Ilma võimendita signaali tekitamine ja mõõtmine Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa raadiosaatja ja vastuvõtja skeemi. Paigutades raadio ja vastuvõtja antennid üksteisest umbes 1 cm kaugusele, mõõtsime signaali sageduse ja amplituudi. Signaali amplituud: 3,2 mV Signaali sagedus: 20 kHz Sageduse suurenedes suureneb ka amplituud, kuna kõrgemal sagedusel (50 - 100 kHz) tekib resonants. 2 Vastuvõetud signaali võimendamine Vastuvõetud signaali amplituud on suhteliselt väike ning vastuvõtlik keskkonna häiringutele (müra). Signaali võimendamiseks saab kasutada operatsioonivõimendit LM741CN. Asetades antennid üksteisest taas umbes 1 cm kaugusele, mõõdame signaali sageduse ja amplituudi. Signaali amplituud: 430 mV Signaali sagedus: 20 kHz
Ehk ehtekivid, on kivimid, mille all mõeldakse pehmemaid ja vääriskividest sagedamini esinevaid kivimeid. 7. Kroonchakra/ pealae chakra 6. Kolmas silm/ laubachakra 5. Kurguchakra 4. Südamechakra 3. Päikesepõimik 2. Kõhuchakra 1. Juurchakra Erinevad värvitoonid mõjutavad meie tundeid ja kogu meie olemust. Värvid on seotud aura keskustega, mis võnguvad kindlate värvidega samal sagedusel. 7. lilla, värvitu 6. lilla, tumesinine, valge 5. helesinine 4. roheline 3. kollane 2. oranz 1. punane Värvus: purpursest kuni helelillani Välimus: läbipaistvad terava tipuga. Võib esineda kobaratena või teravatipuliste kristallidena. Igasuguses suuruses Kättesaadavus: Üks kõige tavalisemaid kristalle Leiukohad: Brasiilias, Uruguais, Madagaskaril ja Uraali mäestikus Aitab vabaneda halbadest harjumustest
5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns Signaali langusaeg 24 ns Pildid signaalist: Ülesanne 3: Jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Võnkesagedus f=56,82 Hz A1max=2,45 V A2max=1,08 V A3max=0,80 V
püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Trafo e. transformaator-kasutatakse voolutugevuse ja pinge muutmiseks kindlal sagedusel. Magneetumine- keha muutub magnetiks(demagneetumine on vastupidi ja tekib kõrge temp. Kuumutades, või tugevasti koputades)
vähenemise. See tähendab, et väheneb pinge inventeerivas sisendis. Järelikult suureneb sisendite vaheline pinge, mitteinventeeriva sisendi pinge pääseb nüüd maksumusele ning toob kaasa väljund pinge suurenemise. See toime on samaväärne väljund takistuse vähenemisega. Mitteinventeeriva Rakendumis ja tagastumis pingete erinevused tekkivad seetõttu, et mitteinventeeriva sisendi pinge ei ole resonants kõverad, siis ilmnebgi seal kaks resonantsi. Madalamal sagedusel ilmneb paraleel resonants ja määratud ainult tugi pingega, vaid sinna liitub veel mingi osa väljund pingest läbi takistuse R3. Kui kõrgemal järjestik resonants. Nende resonants sageduste erinevus ei ole suur. väljund on positiivses küllastuses siis muutub mitteinventeeriva sisendi pinge tugi pingest veidi positiivsemaks, ning rakendumis pinge on tugipingest suurem. Negatiivse väljund pinge korral aga tuleb
HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Ette antud sagedusel määrata lainepikkus, arvutada heli kiirus, heli kiirus C juures ja õhu moolsoojuste vahe . Võrrelda ja saadud väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja andke hinnang leitud heli kiiruse v arvulise suuruse täpsusele. 4. Kasutatud valemid Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v=
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv
lainepikkust. Esitatud teooriate paikapidavust kinnitavad nii raamatu kui ka samanimelise filmi ülemaailmne edu. Avalikustatud saladus Elu Suur Saladus on külgetõmbeseadus. Külgetõmbeseadus ütleb, et sarnane tõmbab sarnast, nii et kui sa mõtled mõtteid, siis sa ühtlasi tõmbad endale ligi sarnaseid mõtteid. Mõtted on magnetilised ja neil on oma sagedus. Mõtteid mõeldes saadetakse need Universumisse ja nad tõmbavad magnetina külge kõiki sarnaseid samal sagedusel asuvaid asju. Kõik väljasaadetu naaseb algallikasse - sinusse. Kui kujutad end elavat külluses, siis määrad jõuliselt ja teadlikult oma elu läbi külgetõmbeseaduse. Kuid siis kerkib kõige ilmsemalt küsimus: ´´Miks siis kõik ei ela oma unelmate elu?´´ Probleem seisneb selles, et enamin inimesi mõtleb sellest, mida nad EI taha, ning imestavad siis, mis see ikka ja jälle nende ellu tekib. See on hullem taud kui ükski katk, mida inimkond on sajandite jooksul möllamas näinud
RC põhilülitused. Op võimendi kasutamine põhineb kahel põhiskeemil mitte inventeeriv ja generaatorid: Kõige lihtsam on koostada rc generaatorit Op võimendi baasil. inventeeriv. Op võimendit, kui elementi, käsitletakse nende lülituste korral ideaalsetena, võimendist generaatori saamiseks on vaja niinimetatud tagasiside, mis toimib vaid ühel sest ka reaalselt on op võimendid mitmete parameetrite osas ideaalsele lähedased. Mitte sagedusel, ning sellel sagedusel tekkivadgi võnkumised. Kondest ja takistusest koosnev inventeerival võimendil antakse sisend pinge mitte inventeerivasse sisendisse, RC-lüli pöörab signaali faasi, sõltuvalt signaali sagedusest 0-90 kraadi. Kolm lüli 0-270 inventeerivasse sisendisse antakse aga väljundist läbi tagasiside ahela tagasiside pinge. kraadi. Järelikult leidub mingi sagedus millele kolm RC-lüli tekkitavad faasi nihke 180
väiksemal mudelil (nt. Apple Macbooc Air) puududa pesa juhtmega internetiühenduse jaoks. WIFI leiab ka enamuset nutitelefonidest ja taskukonsoolidest. WiFI võimaldab paljudel inimestel ühenduda internetiga samaaegselt olles erinevates kohtades (muidugi leviala piires). Ühe tugijaama levi katab üldjuhul keskmise kontori või kodu. WIFI on traadita internet ehk see levib läbi õhu raadiolainete kaudu. WIFI töötab enamasti 2,4 GHz sagedusel, aga on olemas ka kõrgematel sagedustel töötavaid wifisid (3,6GHz ja 5,2Ghz). 1. 2,4 GHz WIFI Tavalistes Euroopa majapidamistes ja asutustes kasutatakse 2,4GHz süsteeme sest need on laialt levinud ja hind on suhteliselt madal. 2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit): · 802.11/a-kanal- kiirus 11Mbit/s · 802.11/b-kanal- kiirus 54Mbit/s · 802.11/g-kanal- kiirus 108Mbit/s · 802.11/n-kanal- kiirus 1000Mbit/s Reaalsed kiirused on siiski ligi poole madalamad
5.Võnkumist iseloomustavad suurused. Aeg, periood, võngete koguarv, sagedus, hälve, amplituut. 6.Lainepikkus def.tähis,ühik Kaugus kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva keha vahel. Tähis: . Ühik: m 7.Sagedus def.tähis,ühik Ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis: f. Ühik: Hz 8.Periood def.tähis,ühik Ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T. Ühik: s 9.Resonants mõiste sisu,näide Võnkeamplituudi saavutatud maksimaalseväärtus teatud sagedusel. Nt raadiosignaalide vastuvõtmine. 10.Mis on difraktsioon. Näide Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Nt ookenilaineid tõkestavad kaid. 11.Millal tekib interferents.Näide Lainet liituvad üheks resultantslaineks. Nt kahe kivi vettepillamisel hakkavad mõlema kukkumispaigast mööda veepinda levima ringlained, need lained liituvad ja tekib uus lainetuspilt, mis erineb kahest esialgsest. 12.Mis on laine. Võnkumise levimisprotsess ruumis. 13.Laine tekkimise tingimus.
vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e. lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 13. Millest koosneb võnkering? ¤ induktiivpool ¤ kondensaator
KUULMINE 11.l Mis on kuulmine? Kuulmine võimaldab meil eristada helilained ja kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulamisorganism on kõrv Heli liigub kuulmekäiku-trummikilesse-kuulmeluuketele-teole ja lõppeb oimusagara kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli) Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed
pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66 MHz, 3,1 kuni 3,3 V ja toetab Intel Pentium Pro ja Pentium II Overdrive protsessorit. Socket 8-l on eriline klemmide paigutus. Socket 370 Socket 370 oli originaalselt kasutuses Intel Celeron seeria protsessoritel, kuid hiljem oli see ka Pentium III socket. Osad emaplaadid kasutasid socket 370 topelt protsessori socketina. Socket 423 Socket 423 on ZIF tüüpi pesa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Raadiosageduslik skeemitehnika (IRO 0020) Resonantsvõimendi ARUANNE Töö tegijad: xxx Juhendaja: ............................................ Töö tehtud: ........................................................ Aruanne esitatud: ........................................................ Aruanne tagastatud ..................................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud ......................................................... (kuupäev) ........
E1 Kuna kahe keskkonna dielektrikute tangensiaalkomponendid on võrdsed: E1 = E 2 E 2 = 3,42V / m Ning elektrivälja tugevuse normaalkomponent kahe keskkonna piiril muutub pöördvõrdeliselt nende keskkondade dielektrilisele läbitavusele: 1 E1n = 2 E 2 n E 2 9,39 E 2 n = 1 1n = = 4,70V / m 2 4 2. Leida, mis kaugusel l tasapinnalise laine amplituud vaheneb e korda, kui laine levib vases (= 5.8 S/m, = , = ) sagedusel 1MHz. Antud: = f = 1MHz = 10 6 Hz H µ 0 = 4 10 -7 m 1 F 0 = 10 -9 36 m = 5.8 S/m =? nep = f µ o = 10 6 4 10 -7 5,8 10 7 = 228742720 2,3 10 8 m E1 2,3 10 6 log = 3,7 10 5 E2 3, 7105 E1 6 = 10 2,310 E2
voolutugevus on maksimaalne ( i=lm ). Sel juhul sõltub voolutugevuse hetkväärtus ajast kujul i= lm cos t, kuna alghetkel t=0 ja cos0 =1, siis i= lm . Siinusfunktsiooni korral algab mõõtmine hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasnurka radiaanides. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju kui vahelduvvoolu korral.
See uuendus võimaldas protsessori sisemist takti võrreldes siiniga kahekordistada ning hiljem ka kolmekordistada. Kahekordse sagedusega tulid turule 486dx2 50, 486 dx2 66 ja 486 dx2 80 (dx tähistas matemaatikaprotsessorit, sx oli ilma selleta). Kolmekordse sageduse tähistamiseks kasutati lühendit dx4. Nii nägid ilmavalgust 486 dx4 100 ja 486 dx4 120. 486-l võetakse kasutusele ka konveiertöötlus ja protsessori sisemine vahemälu (cache), mis töötas protsessori sagedusel ning sealt lugemine ja kirjutamine oli palju kiirem kui põhimälust. Cache suuruseks 486-l oli 8-kb, millest 4kb andmetele ja teist samapalju käskudele. Protsessor sisaldas 1,2 mln. transistori. 80486DX -Seeriatootmist alustati IV 1989.a. Töötas taktsagedustel 25-50 MHz. 80486SX -Seeriatootmist alustati IV 1991.a. Töötas taktsagedustel 16-33 MHz. 80486DX2 -Seeriatootmist alustati III 1992.a. Töötas taktsagedustel 50; 66; 80 MHz. 80486SL -Seeriatootmist alustati XI 1992.a
klientide arvule. Üks WaveLAN element võib katta rohkem kui 5000 ruutmeetrise maa-ala. Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele, veel võimsamate antennidega võib see kaugus ulatuda kuni 40 km-ni. Punkt- punkt ühendus on eriti tähtis kohtades, kus puuduvad kommunikatsioonivahendid ja kus juhtmete vedamine on takistatud. Kasutades WLAN-i tuleb kindlustada, et kõik võrku lülitatud seadmed töötaksid ühel sagedusel (Euroopas 2,4 GHz). Tavaliselt kantakse suhteliselt kitsaribalist signaali üle laiaribalise spektri. Andmeedastuseks kasutatakse laiaribalisi mürataolisi signaale. Keerukate kanalikoodidega moduleeritakse müra, mis võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas diapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Samas on praktiliselt võimatu pealtkuulamine ja info sanktsioneerimata desifreerimine. Veelgi enam, signaali
IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2.
õhuelektrilised nähtused, kosmoses planeedid, tähed ja galaktikad. Raadiolained jagatakse lainepikkuse ja sageduse järgi omakorda kategooriatesse. Pikklaine (LF - low frequency), mille lainepikkus jääb vahemikku 1-10 kilomeetrit ning sagedus 3000-300 kilohertsi, levib peamiselt maapinna ja ionosfääri lainejuhtmetes. Inimene kasutab seda peamiselt ringhäälingus ja raadionavigatsioonis, samuti ajateenistuses. Kesklaine (MF - medium frequency) lainepikkusega 100-1000 meetrit sagedusel 3000-300 kilohertsi on kasutusel ringhäälingus ja raadionavigatsioonis ja-sides. Mitmete lainet häirivate tegurite tõttu ei ole kesklaine kuigi usaldusväärne - öösiti võivad teineteisele ette jääda samal sagedusel töötavad teineteisest kaugel asuvad raadiosaatjad. Ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendused on segavad faktorid kesklainete vastuvõtul. Lühilaine (HF - high frequency), mille lainepikkus
tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani? harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku à 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk à ~4 kiudu à Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt à Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum).
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on hästituntud
Näit piirkonnal 100V oli 40,8255V. Esita graafik: (f) mõõteviga sellel näidul signaali sageduse muutudes üle kogu sageduspiirkonna fmin-fmax. Antud: vahelduvsignaali sagedus = 60kHz mõõtepiirkond mpk = 100 V näit piirkonnal U = 40,8255 V viga: ± 0,40+0,08 Arvutan mõõtevea 40,8255 0,40 100 0,08 U = + = 0,243302V 100 100 Vastus. Sagedusel 60kHz on pinge U = (40,82 ± 0,12) V. Sagedus Mõõteviga U 3-5 Hz ±0,234128 5-10 Hz ±0,070826 10 Hz 20 kHz ±0,054495 20-50 kHz ±0,090826 50-100 kHz ±0,243302 100-300 kHz ±0,989906
(PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest. RC = = ----------------------------------------------------------------- C=C1+C2 ; C= VÕIMSUS: p=IU ; p ; z z-kogutakistus ehk näivtakistus Ohmi seadus vahelduvvoolu ringis: 1) I= ; 2) I= ; 3) I= KUI KONDENSAATORIST EI OLE JUTTU ÜL. ON C=0 !!! 8)Resonants, millal tekib? - Nähtus, kus võnkeamplituut teadud sagedusel saavutab maksimaalse väärtuse. Tekib kõikvugu võnkumiste ja lainete korral, näiteks on olmeas: akustiline, mehhaaniline, elektromagnetiline resonants jne. 9)Trafo e. transformaator-ehitus ja ülesanne. - U1 - primaarmähisele rakendatud pinge U2 - sekundaarmähisele -:- n1 - primaarmähise keerdudearv n2 - sekundaarmähise -:- Kui k>1 , siis madaldab pinget k<1 , siis tõstab pinget 10)Elektromagnetlained: 1. madalsageduslained, 2. raadiolained 3. infrapuna kiirgus (infravalgus)
Orelivile Saag puu lõikamisel Töötav auto mootor Jne. HELI KIIRUS Heli kiirus erinevates ainetes on erinev Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s Vees, kiirusega 1450 m/s Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda ei taju Infraheli kuulevad nt elevandid Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene seda ei taju Ultraheli kuulevad nt koerad Delfiinid suhtlevad ultraheli vahendusel Nahkhiired orienteeruvad ultraheli abil HELI PEEGELDUMINE JA KAJA Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb
Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e. leiulaineteks (tähis psii Ψ ) elektroni lainepikkus λ =h(konstant)/p(impulss) p=mv 4.orbitaallaine-tal on kindlad orbiidid. Lained täisarv kordsed. Kvantarv-iseloomustab
ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. Tervisesport on kasulik kuna see aitab hoida südant korras, vähendab ohtu jääda haigustesse alustades gripist kuni kasvajateni välja. Liikumisega me treenime südame- veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. Aga kas tervisesport võib olla ka kahjulik?? Tervisesport võib olla kahjulik kui seda valesti teha. Nt. kui sul on kõrge vererõhk ja sa jooksed väga kõrgel pulsi sagedusel siis võid sa kokku kukkuda. Või siis kui sul on suur ülekaal ja oled otsustanud et tahad kaalust alla võtta, ja hakkad sel eesmärgil jooksmas käima, aga kuna sa ei tea kuidas seda õigesti teha ja tahad tulemust näha väga lühikese aja jooksul siis jooksed liiga kiiresti ja tihedalt algaja kohta. Ning sellega võib kaasned valud põlvedes või midagi hoopis hullemat. Et teha tervisesporti õigesti ja ohutult, selleks on olemas personaal treenerid kes
Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel. Mähist millese suunatakse elektrivool nim primaarmähiseks. Mähist mis on ühendatud voolutarvititega nim sekundaarmäh. Võnkering-süsteem mis tekitab muutuva voolu mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Elektromagnetväli-elektroagnetilist vastastikmõju vahendab väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Muutuvate magnet-ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine, tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel.
Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektronmagnetvälja energiaks. Sisaldab magnetvälja tekitavat seadet ja juhtmemähist. 9. Vahelduvvoolu transport. Trafo tööpõhimõte. Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks püsival sagedusel. Koosneb kahest mähisest, mis keritud ühisele südamikule. 10. Vahelduvvoolu võrk kodus. Voolukaitsmed. Faasi- ja nulljuhe. Kaitsemaandus 11. Resonants-nähtus, mille korral võnkumise ampiltuud kasvab järsult Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagneetiline vabavõnkumine. Võnekring koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist.
energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magenetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist.(püsi-või elektromagnetit). Vooltugevus- vahelduvavooluringis sõltub pingekst ja takistusest. Vahelduvavoolu erinevus alasivoolust -on täiendavate takistusliikide olemasolu. Induktiivpool v kondesnsaator avaldavad alasivoolule induktiivset või mahtuvuslikku takistust.. Trafo- on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantselt sagedusel. Trafo koosenb primaar ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Elektrienergi ülekandel rakendatakse trafosid. Elektrivoolu töö valem- A= I U t.
2) pooli induktiivsusest (võrdeliselt)
XL = * L
Sirge juhtme korral 0.
Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool
kondensaatorit ei läbi)
Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem
takistus)
2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
· Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. · Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924
10. Voolutugevuse max võimalikku väärtust nim amplituudiväärtuseks. 11. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi. 12. Faas- faas näitab millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. 13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator. 17. Raadiolained- on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Võnkumisi
Joonis 9. H-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 3mm. 6 Joonis 10. H-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 5mm. Joonis 11. E-välja suund lähitsoonis kaugusel 2mm. 7 Joonis 12. H-välja suund lähitsoonis kaugusel 2mm. Joonis 13. E-välja tugevuse magnituud ja suund kaugtsoonis sagedusel 7.4GHz. Sisestasime töös nr. 2 optimeeritud ribafiltri ja simuleerisime 2.5D simulaatoriga. Karakteristikud annavad infot filtri liinides voolavate voolude suuruste ja suundade kohta kui ka erinevatel kaugustel olevate väljatugevuste jaotuste ja suundade kohta. 8
teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. Printer Printer on arvuti väljundseade, mida
annaabi.ee 
