3.1 Elektromagnetlainete
ülesanded
Tee lahendused arvutiga ja saada mulle. Vormistamisel ei pea tehtes ühikuid kirjutama, peavad olema andmetes
ja lõpptulemuses.
1.Kui suur
on raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus MHz, kui saatja saadab
välja laineid pikkusega 2,5m. Vaata õpiku näidisülesannet 3.1
Laine levimiskiirust peaksid teadma.
Andmed: Valem:
λ = 2,5m
c = 3*108
m/s
leida: f= ? f=3*108/2,5
= 12*107HZ
= 120MHz
Vastus: Raadiosaatja poolt saadetud lainete
sagedus on 120 MHz.
2.Mis on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kellygerde
Õppematerjali autor
Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1.
Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe võnke sekundis. 1 Hz = 1 võnge/s. Elektromagnetlainete lainepikkus ja sagedus on omavahel seotud: kindlale lainepikkusele vastab alati kindel sagedus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. (Ruut 2006: 14-15) Lisades on välja toodud elektromagnetlainete spekter (lisa 1), lainealade liigitus (lisa 2) ning erinevate raadiolainete kasutusvaldkonnad (lisa 3). Pinna- ja ruumilained Sõltuvalt antenni tüübist, liigist ja paigutusest levib elektromagnetiline laine erinevalt: pinnalainena ja ruumilainena
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Raadioside aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Operatsioonivõimendi on kahe sisendiga võimendi, millel on suur pingevõimendustegur. Niisugune või- mendi võimaldab väheste väliskomponentide lisamisega luua mitmesuguseid lülitusi, mille parameetrid sõltuvad peamiselt vastusideahela (s.o negatiivse tagasiside ahela) omadustest. Spetsiaalseid, vastusideta operatsioonvõimendeid kasutatakse näiteks pingekomparaatoreina. Operatsioonivõimendi LM741CN on üldotstarbeline kvaliteetne ning võrdlemisi lollikindel mitteinver- teriv võimendi, millel on nii sisendi- kui ka väljundikaitsmed. Võimendustegur KD. Nimetatakse ka differentsiaali võimenduseks. Kujutab endast väljundpinge ja seda es- ile kutsunud differentsiaalpinge suhet. Antakse nullsa
INDIVIDUAALNE ÜLESANNE IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2011 a. sügissemester Üliõpilane: Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO – BO ja AO – CO on vastavalt antud km, leida lõikuvad asukoha jooned ja esitada tulemus graafiliselt. Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega δτ = ±1 μsec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sageduse
Optilise klaasi pind kaetakse õhukese kelmekihiga,mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem.Kelme paksus valitakse nii,et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasides. 2.Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel. 3.Difraktsioonivõre-kasutatakse valguse lainepikkuse määramiseks. 4.Holograafia-esemete ruumilise kujutise fotografeerimine.Hologrammil on jäädvustatud eseme ruumiline kolmemõõtmeline kujutis. 11. Elektromagnetlainete skaala: 1)Madalsageduslained 2)raadiolained 3) infravalgus 4)nähtavvalgus 5)ultravalgus 6)röntgenkiirgus 7) gamma kiirgus
Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha . Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus keskonna murdumisnäitaja korda väiksem. Elektromagnetlained on raadio - ja televisiooniside aluseks. Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi
Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, niisiis (3.1) Sageduse mõõtühikuks on . Elektromagnetlainete korral peetakse silmas E- või B-vektori võnkumisi. Lainepikkuse mõõtühikuks on . Valem 3.1 põhjal on lainepikkus vaakumis ja sagedus omavahel pöördvõrdelised: Lainepikkuseks nimetatakse kahe naaberlaineharja vahekaugust. Laine sageduseks nimetatakse ühes sekundis sooritatud täisvõngete arvu. Seos lainepikkuse, sageduse ja kiiruse vahel v =¿ Kehtib seos kus on laine kiirus, lainepikkus ja sagedus. 6
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid