ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu.
ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu.
pidama järgmist: 6hukese v6i k6va materjali saagimisel peab kasutama maksimaalset pendli liikumist, maksimaalset pendli liikumist peab kasutama ka pikkipuitu saagimist . 5.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud tikksaagidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades . Käsiketassaag Käsiketassae p6hiosad 1.Käepide 2.Toitelüliti 3.Saagimissügavuse regulaarhoob 4.Lükkeplaat 5.Alumine kaitse 6.Kettapolt 7.Raam 8.Äärik 9.Saeketas 10.Külgjuhik 11.Külgjuhiku reguleernupp 12.Saagimisnurga reguleernupp Saekettad 1.Teravnurksete kaldhammastega saeketas 2.Tiheda hammasusega saeketas 3.Pikkisaagimise saeketas 4.Höövelhammastega saeketas 5.K6va sulamhammastega saeketas 6.Universaalne saeketas Ohutusn6uded Hoida käed saagimisjoonest ja saekettast eemal, teist kätt hoida käsipidemel. 2.Kätt ei tohi panna toorikust allapoole. 3.Saagimissügavus tuleb panna materjali paksuse Järgi. 4
Detaili mõõtmed mm 1240*140*42 Teostamiseks pingi või Operatsiooni nimetus Lõikeinstrument Märkused Jrk.nr töövahendi nimetus Tooriku Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta lahkamine ketassaag Ø350 mm mõõtu Tooriku baaskülje ja serva Noavõll Baaspinna Rihthöövelpink
PIKISAAGIMINE KETASSAEGA Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. Juhtlati seadistamine Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles. Laia plaadi saagimine
Saagimise suund puidukiudude suhtes Saetav materjal . Ketassae elemendid : Sae korpus Hammasvöö Võllilava Ketassae nimimõõdud : Välismõõt ( D ) Võlliava läbimõõt ( d ) Korpuse paksus ( b ) Hamba laius ( B ) Hammaste arv ( z ) Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama . Saeketta pöörlemisel tekkiva müra vähendamiseks . Ketassaed jagunevad sõltuvalt konstruktsioonist kaheks : Tervikmaterjalist saekettad – materjaliks on legeeritud süsinikteras Joodetud kõvasulamhammastega saekettad – sae korpus on süsinikterasest, hambad metallkeraamiline kõvasulam . Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks Puudused :
Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt
Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt
- ärge töötage vihmas või lumesajus, plahvatusohtlikus või keemiliselt aktiivses keskkonnas - vältige vedelike sattumist saele - ärge maandage saagi - ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjadega, isolatsioonipõlemise lõhna, suurenenud müra või vibratsiooniga - tööde lõpetamisel eemaldage pistik vooluvõrgust. Ettevalmistamine tööks - Kontrollige saeketta teritust. Paigaldage saeketas nii, et sae lõikehammaste suund ühtiks noole suunaga korpusel. Kontrollige kõikide detailide kinnitust. Kontrollige sae tööd tühikäigul pärast väljalülitamist (sae töötamisel inertsiga) on lubatud hammasülekande mõningane müra.Sisselülitamine toimub vajutades sisselülituse blokeerimise nupule 1 ja seda kinni hoides vajutada nupule 2. Väljalülitamine-nupp 2 vabastada. Saekette vahetus: Saag vooluvõrgust välja lülitada! Fikseerige liikuv kettakaitse 2(joon.3)
puurmasinad, elektrikruvikeerajad jne... Kõik elektri käsitööriistad on ehituselt analoogilised ja koosnevad järgnevatest põhiosadest: elektrimootor, korpus ja lõikeinstrument. Lõike instrumendid kinnitatakse elektrimootori või reduktori võllile (kui instrumendi pöörete arvu on vaja vähendada). Ilma reduktorita elektrikäsiketassaag (joon. 12, a) koosneb: 4 elektri mootor; 5 tugipaneel; 1 esimene käepide; 2 liikumatu kaitse; 7 liikuv kaitse; 8 saeketas; 11 saagimise sügavuse piiraja; saeketast koos elektrimootori eesmise osaga võib tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Reduktoriga elektrikäsiketassaag (joon. 12, b) on varustatud seadmega, mis lubab saetee sügavust reguleerida ja ka saeketta kaldenurka. Lõikeinstrumentideks elektrikäsiketassaagidel on saekettad kuni 250 mm risti, piki ja segasaagimiseks. Enne paigaldamist saekettaid kontrollitakse pragude
Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse. 4 Kiilnuga Kumera kiilu kujuline kiilnuga paigutatakse vahetult saeketta taha. See takistab saetee sulgumist ning seega saeketta kinnijäämist. Kiilnoa kaugus sae hammastest peaks olema 2 -3 mm ning selle tipu kaugus saeketta alumisest servast samuti 2 3 mm.
tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi ümbruses peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud. 3.8. Tuleb kontrollida, et saepuru, laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras. 3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud ventilatsioonisüsteem oleks töökorras. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Töö alguses tuleb ketassaag tühikäigul sisse lülitada ning alustada saagimist, kui saeketas on saavutanud maksimaalse kiirusega. 4.2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört, jm. 4.3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne. 4.4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel. 4.5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist. 4.6
Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saeketal on 5.Sügavad saekriimud. külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli "viskamine". Pikilõikesaed Surverullide teljed ei ole risti ettenihke 1. Saelõige ei ole sirge. suunaga. Saeketas kaotab püsivuse. Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri pinnaga. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga Tooriku vildak asen konveieri pinnaga (baaspinnaga) mitteparaleelsete surverullide tõttu. Juhtlati asend ei ole õige. 3. Tooriku laius ei ole täpne.
puhas ega tohi olla täis kuhjatud. 8. Tuleb kontrollida, et saepuru, laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras. 3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud ventilatsioonisüsteemid oleksid töökorras. 7 TÖÖ AJAL 1. Töö alguses tuleb ketassaag tühikäigul sisse lülitada ning alustada saagimist, kui saeketas pöörleb normaalse kiirusega. 2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört, jm. 3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne. 4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel. 5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist. 6. Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil
Plaatmaterjali tükeldamine ja mõõtu lõikus . Universaalsae kinemaatiline skeem .’ Häälestamine Saeketta tõstmine/langetamine Saeketta kallutamine ( lisavarustusena) Külgmise juhtlati asukoha muutmine määrab detaili laiuse lahkamisel Kelgu juhtlati piiraja asukoha muutmine määrab detaili pikkuse lõikamisel Kelgu juhtlati seadmine nurga alla . Altlõikesaag – väikese läbimõõduga saeketas, mis pöörleb etteandekiirusega samas suunas Väldib kildumist alumisel pinnal . Kaitseseadmed universaalsel ketassaagpingil . Kiilnuga – saeketta taga paiknev detail, mis suunab saetud detailid saekettast eemale Hoiab ära detailide tagasipiskumise . Järkamine on pika saematerjali tükeldamine tooriku pikkusesse Järkamise eesmärgiks on : Saada vajalik arv vajaliku pikkusega ja kvaliteediga toorikuid
ulatuma üle saeketta alumiste hammaste vähemalt 100 mm. 5.2. Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab kaitse suruma saetava materjali vastu töölauda. 5.3. Üle 1 m pikkuse puidu järkamiseks kasutatava pingi kaitse võib olla liikumatu. Kaitsekatte pikkus (pikki lauda) peab olema vähemalt 1100 mm (550 mm saest kummalegi poole. Saetud tükid peavad langema transportöörile ilma töölise abita. 5.4. Lähteasendisse lastud saeketas peab jääma töölaua tasapinnast vähemalt 50 mm allapoole. 5.5. Töölauas olev pilu ei tohi olla laiem kui 10 mm. 5.6. Jälgida pingi töötamist. Kui tekivad löögid või kõrvaline müra lülitada pink välja teatada vahetule ülemusele. 5.7. Töödeldud detailid ladustada kindlalt vastavale alusraamile. Detailide virna kõrgus ei tohi olla kõrgem 1,5 m põrandast. 5.8. Ei tohi määrida, puhastada ega reguleerida pinki kui see pole täielikult seisma jäänud. 5.9
kätt veidi kõrgemale ja seetõttu sattus käsi vastu saeketast, mis vigastas käe kõõluseid.Töötajat oli juhendatud küll tema tavatöö detailide liinilt vastuvõtmise, sorteerimise ja ladustamise kohta, kuid ohtudest, mis esinesid tootmisliini koristamisel, ei olnud ta teadlik. Tööõnnetuse järgselt ütles töötaja, et ta teadis küll, et puitseina taga asuval tootmisliinil on kusagil saekettad, aga kus need asuvad, ta ei teadnud. Ta sai seda teada alles pärast seda, kui saeketas ta kätt lõikas. Töötaja töötas puiduliimimispingil, mille üheks osaks olid rullvaltsid. Tööpäeva lõpus hakkas töötaja valtsi rulle liimist puhastama. Puhastamist viidi läbi töötaval pingil. Selle käigus jäi töötaja vestihõlm pöörlevate valtside vahele. Töötaja hakkas vesti pöörlevate valtside vahelt välja sikutama, kuid selle tulemusel sattus valtside vahele ka tema käsi. Valtsid seiskusid alles pärast seda, kui käsi oli peaaegu õlani 9
Raamsae edasi-tagasi liikumist tekitab keps mis on kinnitunud ekstsentrilisele väntvõllile, mida ajab ringi elektrimootor. Raamsaed jagunevad kahte gruppi: levinum on ülemise ajamiga raamsaag, mille käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid, järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea, ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega 45. Ketassaagide puudused: saetee on laiem kui teistel saagidel, saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks, jämedate palkide saagimine on raske, saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust 46. Lintsaagide eelised:
annaabi.ee 
