1. Metall + mittemetall sool NB! H2CO3 2Na + S Na2S H2O + CO2 2. Metall + hape sool + H2 Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 3. Metall + sool uus metall + uus sool Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 5.Alus + happeline oksiid sool + vesi 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O 6.Hape + aluseline oksiid sool + vesi 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 7.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 8. Alus(leelis) + sool uus alus + uus sool CuSO4 + NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 9. Hape + sool uus hape + uus sool H2SO4 + BaCl2 HCl + BaSO4 10. Sool + sool uus sool + uus sool K2SO4 + BaCl2 KCl + BaSO4
Hapete omadused Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasuta...
Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv 8 Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab...
SLAID1:Tiitelleht SLAID 2: TRANSGEENNE DNA 1)Transgeen on geen või geneetiline materjal, mis on üle kantud looduslikult või mistahes geenitehnoloogiliste võtetega ühest organismist teise 2)Võib kaasneda ka fenotüübiline muutus 3)Dna segment sisaldab kindlat geeni järjestust, mis eraldatakse ühest organismist ja viiakse üle teise. 4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad ...
ALKOHOLID (R-OH): karb.hape R-OH O Saamisviisid ester R-COOR, R-C-OR 1) alkaan + O2 = alkohol eeter R-O-R 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 5) tsükloalkaan + H2O = alkaanOH 6) halogeenühend + leeline = OH halogeeni asemel 7) ester + HOH = karb.hape + alkohol 8) ester + leeline = karb.hape + alkaanOK = alkohol + HCOOK Keemilised om 1) alkohol + O2 = CO2 + H2O 2) alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 3) sek
NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime. Peaaegu kõik värvitud. 5. Keemilised omadused:
Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Allotroopia on nähtus, kus ühel ja samal keemilisel elemendil saab olla mitu olekut. Nt O2 ja O3. 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215)
Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Allotroopia on nähtus, kus ühel ja samal keemilisel elemendil saab olla mitu olekut. Nt O2 ja O3. 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215)
Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Nähtus, kus üks ja sama keemiline elemenent saab esineda mitme erineva lihtainena. O2 ja O3 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad:
keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). 3. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED JA ÜHENDID:
2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus
kaudu Läbi viia õppetööd ja täienduskursusi Põhilised ravimvormid on Tablett, kapsel Pulber, graanul Salv, kreem Suposiit ehk küünal Plaaster Lahus Aerosool ehk sprei Ravimeid saab rühmitada : Väljastamise alusel (retsept vs käsimüük) Toime alusel (valuvaigistid, uinutid, rahustid jne) Molekulaarse toimemehhanismi alusel Keemilise struktuuri alusel Päritolu või saamisviisi alusel Ravimite saamisviisid: Loodusravimid-Raviained, mida saadakse looduslikest allikatest, näiteks südameglükosiidid (sõrmkübarast), penitsilliin (hallitusseentest), morfiin (unimagunast) Poolsünteetilised ravimid Saadakse looduslike ainete keemilisel modifitseerimisel sünteetilised ravimid-Osa aineid sünteesiti algselt muudel eesmärkidel, raviomadused avastati juhuslikult (nt disulfiraam, mida kasutatakse alkoholismi ravis) Osa ühendeid sünteesiti struktuurse analoogia alusel
Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb. 2) Molekuli kujust - kerakujulisemad alkoholide molekulid lahustuvad paremini vees, kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. 3) Hüdroksüülrühmade arvust - mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. 7) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, kasutusalad) ETANOOL - CH3CH2OH, rahvapärane nimetus - piiritus. Saamisviisid: Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel: suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks(glükoosiks).Suhkru kääritamisel saadaksegi etanool. Seda nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel: sünteetiliseks etanooliks Füüsikalised omadused:
5) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, etanooli veevabaks muutmine ja denatureerimine, kasutusalad) CH3CH2OH, etanool e. piiritus e. Etüülalkohol Füüsikalised omadused: Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 C ja keemistemperatuur 78 C. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Saamisviisid: 1.Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel : Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 2
.- 3)hammaste kulgemise järgi: sirghambad; purustamata läbi võtta(keevis, joote) b) lahtivõetavad kaldhambad; noolhambad; kaarhambad liited, mis on korduvalt lahutatavad ja 34 Hammasratta hamba tööprofiili kuju. koostatavad(keermeliide,liistliide) …………………………………………. ++ 12 Keevisliide, selle saamisviisid ja iseloomustus. Kuju peab tagama püsiva ülekandearvu hambapaari hambumisoleku ………………………………. ++ ajal. See on hambumisoleku ajal. Eelistatuim on evolentprofiil, Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks tehnoloogiliselt lihtne valmistada, ülekanne ei ole eriti tundlik
Klassifikatsioon. Liide-kahe või enama masinaosa liikuv või liikumatu ühendus .1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite elemente lahti võtta(keevis-,joote-,liim-,neet- ja pressliited),b)lahtivõetavad liited,mis on korduvalt lahutatavad ja koostatavad,ilma et liite kvaliteet halveneks(keermes-,liist-,hammas-,tihvt- ja profiilliited. 12.Keevisliide,selle saamisviisid ja iseloomustus. Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle koha tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13
Ei saa surevtöödelda, pole piisavalt plastne 17. kuumpragu Külmpargu 18. Poolautomaatne MAG keevitus? Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus) 19. Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel 20. Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest 21. Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu. Saamisviisid: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soolalahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 22. Rotatsioonvormimine e koolutamine? Saadakse tasapinnalisest toorikust telgsümmeetriline õõneskeha vormimise teel pöörleva vormimistempli järgi. Seadmed ja rakised on odavad, lihtsalt saab ühe toote valmistamiselt üle minna teise toote valmistamisele. Võimalik vormida väga suuri õõneskehasid. Puuduseks on väiksem tootlikkus
materjaliga toidetud loomadelt pärinevat liha, mune, piima jms. Olin huvitatud sellest, kui paljusid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilasi huvitab nende poolt ostetavate toodete koostis ja kas nad on teadlikud, millised toiduained võivad olla geneetiliselt muundatud. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas on neli peatükki, milles on välja toodud geneetiliselt muundatud organismide saamisviisid; põhjused, miks geneetiliselt muundatud kultuure toodetakse; põhilised argumendid geneetiliselt muundatud toiduainete vastu ja enimlevinud geneetiliselt muundatud kultuurid. Praktiline osa põhineb kvalitatiivsel metoodikal, st viidi läbi küsitlus. Küsitlus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 113 gümnaasiumiõpilast, kellest 51 olid noormehed ja 62 neiud. Küsitluse vastuseid analüüsiti ühes grupis.
tervise ja elukeskkonna parandamisel. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonnasäästlikult - Valdkonnad hõlmavad meditsiini, biometrjalide ja kütuste tootmist, keskkonnatehnoloogiat, agrikultuuri ja merendust - Asendamatud aminohapped on aminohapped mida inimese organism ise üldse ei tooda või toodab vähesel määral 73.Transgeensete loomade saamisviisid - Transgeeni viimine viljastatud munarakku – uute geenidega võõras DNA süstitakse viljastatud munarku tuuma naabrusesse - Transgeeni viimine viljastatud munarakku tüvirakkudega - Tuumkloonimine – munaraku tuumamaterjali asendamine eksogeense diploidse raku tuumaga - Geennokauditud organismid – huvipakkua geeni funktsioon rikutakse, normaale geen asendatakse rikutuga genoomi homoloogsel rekombinatsioonile
põletikulised silmad, “liivaterad” silmades, tundlikkus päikesevalgusele. Toidus sisalduva B2-vitamiini hulk on reeglina väike, nii et vajamineva koguse saamiseks toidust tuleb toituda hästi mitmekesiselt ning eelistada rafineerimata toiduaineid. Parimateks B2- vitamiini allikateks on maks, pärm, täisteratooted, piimatooted, rohelised taimeosad, munakollane ja kaunviljad. 8. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K. Nende tähtsus organismi talitluses, saamisviisid ja puudusel tekkivad häired. A-vitamiini on vaja: kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, naha ja juuste tervise tagamiseks, limaskestade kaitseks infektsioonide eest, kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, luudele ja hammastele, vereloomele, suguorganite arenguks, kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude
taime. Ti-plasmiidi kandev Agrobacterium meelitatakse atsetosüringooni abil (toodetakse vigastatud taime poolt) vigastuskohta. Endonukleaasi toimel lõigatakse Ti-plasmiidist välja üksikahelaline T-DNA, seotakse kaitsvate valkudega ja transporditakse taimerakku konjugatsioonisarnasel meetodil. T-DNA siseneb taimeraku tuuma, kus ta integreerub taime kromosoomse DNA-ga. 9. Transgeensete loomade saamisviisid A. Rekombinantse DNA mikrosüstimine pronukleuse lähedusse. B. Somaatiliste rakkude reprogrammeeritud tuumade transplantatsioon tuumata munarakku. C. Viljastatud munaraku nakatamine viiruseseoselise transgeeniga. D. Selekteeritud embrüonaalsete tüvirakkude süstimine blastotsüsti. 10. Kloonimine loomadel Kloonimine – tõuomaduste parandamiseks Esimene loom, keda klooniti, oli kahepaikne - leopardkonn (Rana
transkriptsioonifaktorid, mis aktiveerivad nii iseenda geene kui teisi pluripotentsuse eest vastutavaid geene. Sealjuures suruvad nad maha neid geene, mille tulemusel rakud viiakse diferentseerumisele. Nende abil sälitavad tüvirakud oma võime mitte diferentseerumata. jäävad pluripotentseks ja iseuuenevaks tänu neile faktoritele. 98. Tüvirakkude tüübid nende eraldamise allika järgi: Embrüonaalsed tüvirakud: nende omadused, saamisviisid. ES rakud embryonic stem cells eraldatakse blastotsüsti sisemisest rakumassist (ICMist). Nii ICM kui ES rakud on pluripotentsed ehk võivad diferentseerumisel anda nii endo-, meso- kui ektodermi rakke. Nad suudavad kultuuris lõpmatult paljuneda (sarnasus kasvajarakkudega). Neid on kerge rakukultuuris kasvatada 99. Tüvirakkude tüübid nende eraldamise allika järgi: täiskavanud tüvirakud: nende omadused, roll organismis ja tüvirakkude näited.
annaabi.ee 
